Moldova valitsus näeb oma võitu parlamendivalimistel selgelt tugevdusena jätkata läänemeelset kurssi. Seega on konflikt Venemaaga vältimatu.
Alex Meni poolt
Endine Nõukogude Liidu vabariik Moldova, mida peetakse Euroopa vaeseimaks riigiks ja mis on praegu poliitiliselt äärmiselt lõhenenud, on oma “läände integreerumise” ja Moldova juhtkonna Venemaa-vastase retoorika tõttu teel Musta mere piirkonna järgmise kriisikolde poole.
See trend süvenes eriti pärast hiljutisi parlamendivalimisi Moldovas, mida peeti riigi läänemeelse kursi murranguliseks sammuks ja kus valitsev partei Tegevus ja Solidaarsus (PAS) võitis napi 50,2 protsendilise enamusega. See oli aga ainult tänu läänes elavate moldovalaste häältele. Valimiskomisjoni ametlike andmete kohaselt läks suurem osa Moldova enda valijate häältest opositsioonierakondadele, kes üldiselt on oma riigi lääneliku orientatsiooni vastu ja pooldavad hoopis suhete normaliseerimist Venemaaga.
Lisaks varjutasid valimisi arvukad skandaalid ja eeskirjade eiramised. Moldova opositsiooniliidrid süüdistasid võimuesindajaid mitme opositsioonierakonna keelustamises ja valimisvaatlejate töö takistamises. Samal ajal rääkisid mõned opositsioonipoliitikud lääneriikide ulatuslikust sekkumisest.
Sellest hoolimata tegi pealinna Chişinău juhtkond pärast valimisi eksimatult selgeks, et jätkab oma läänemeelset ja samaaegselt Venemaa-vastast kurssi, mida nad on järginud aastaid. Kuid nagu arvukad kriitikud on välja toon ud, ei seisne see poliitika ainult lähenemises ELile ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile koos väljavaatega liituda nende kahe blokiga, vaid eelkõige Moldova muutmises Ukraina eeskujul “Venemaa-vastaseks” riigiks. Sisuliselt geopoliitiline tööriist lääneriikide käes, mida nad saaksid kasutada Moskvale surve avaldamiseks.
Selles mõttes on Moldova ja Venemaa suhteid aastaid pingestanud Chişinăust pärit Venemaa-vastane retoorika. Näiteks juba 2023. aastal kirjeldas president Maia Sandu Venemaad korruptsiooni kõrval kui “suurimat ohtu Moldova riiklikule julgeolekule”.
Venemaad kujutatakse taas riigi uues sõjalises strateegias aastateks 2025–2035 suurima ohuna riiklikule julgeolekule. Vastavas dokumendis on muuhulgas märgitud, et Venemaa sõjaline sekkumine Ukrainasse on Moldova jaoks suurim oht ja et Moskva ei loobu oma „vaenulikest tegudest Moldova vastu“.
Oma kaitsevõimet silmas pidades plaanib Chişinău suurendada Moldova relvajõudude koosseisu kolmandiku võrra 8500 sõdurini. Lisaks peaksid uued suunised sätestama, et praegused kaitsekulutused, mis moodustavad ligikaudu 115 miljonit dollarit ehk 0,65 protsenti sisemajanduse koguproduktist, suurenevad järk-järgult 1 protsendini SKPst. Alates 2029. aastast peaksid need kulutused ulatuma 0,95 protsendini SKPst ja 2034. aastaks vähemalt 1 protsendini SKPst.
Lisaks kavatsetakse tulevikus kõik Moldova sõdurid välja õpetada NATO standardite kohaselt. Sel eesmärgil on Moldovasse lähetatud täiendavaid sõjaväeinstruktoreid Euroopa NATO riikidest. See on venelaste meelehärmiks, kuna nad kahtlustavad, et see on ettevalmistus NATO vägede tulevaseks paigutamiseks Ukraina Odessa piirkonda. Vene allikate sõnul annaks see NATO-le võimaluse avaldada survet Moldovast lahkulöönud ja Venemaa-meelsele Transnistria provintsile, kus Vene väed on alates 1990. aastatest rahuvalvemissiooni raames paiknenud.
Chişinău võib Kiievi vigu korrata
Moldova uue militariseerimislaine valguses on oluline rõhutada, et Moldovat peetakse ametlikult sõjaliselt neutraalseks riigiks ning riigi põhiseadus sätestab, et see ei taotle NATO liikmelisust ega sõjalist liitu Venemaa ega ühegi teise riigiga. Uue sõjalise strateegia kohaselt on Moldova aga oma neutraalsuse osas valitsuse avalduste kohaselt “kohustuslik võtma kõik meetmed, sealhulgas sõjalised, oma julgeoleku huvides”. Seega on ka rahvusvahelistel manöövritel ja õppustel osalemine täielikult kooskõlas tema neutraalse staatusega.
See näitab selgelt, et Moldova juhtkond ei ole valmis arvestama ei oma rahva ega Venemaa julgeolekuhuvidega ning järgib sisuliselt sarnast strateegiat nagu Ukraina. Pärast 2014. aasta verist riigipööret Kiievis alustas Ukraina halastamatut teed EL-i ja NATO liikmelisuse suunas, provotseerides verise kodusõja, mis nõudis tuhandeid inimelusid. Samal ajal varises Ukraina majandus sel perioodil poole võrra kokku ja kogus tohutu võla. Selle tulemusel kõikus kriisis riik pankroti äärel ja päästeti katastroofist vaid lääne laenude ja toetuste abil.
Kuid asjad läksid hullemaks: pärast aastaid kestnud kodusõda ja finantslangust sattus Ukraina 2022. aastal äärmiselt kulukasse sõtta Venemaa vastu, mille tagajärjel on juba hukkunud sadu tuhandeid Ukraina sõdureid ja kaotatud on üle 20 protsendi Ukraina territooriumist.
See sõda toimub praktiliselt Moldova ukse ees, mistõttu on oht, et ka Moldova võib Ukraina konflikti sattuda või sellest muul viisil mõjutatud saada. Lõppude lõpuks on Moldovas selles kontekstis juba toimunud provokatsioone ja muid intsidente, millel oleksid võinud olla riigile rängad tagajärjed.
Selles mõttes ei ennusta praegused arengud Moldovas ja selle ümbruses selle väikese vabariigi rahvale kindlasti head. Kui riik jätkab niinimetatud lääneintegratsiooni püüdlemist, arvestamata omaenda julgeolekuhuvidega, riskib ta samade valusate kogemustega, mida Ukraina on juba pidanud läbi elama.
Kaanefoto: Parlamendivalimised Moldovas, Chişinăus, 28. september 2025 © AP Photo/Vadim Ghirda
