EL uuendab plaani keelustada privaatsõnumid
EL liigub oma ajaloo suurima rahuaegse jälgimiskatsetuse suunas, plaanides enne saatmist läbi otsida iga privaatsõnumit.
Euroopa Liit maadleb jätkuvalt vastuolulise plaaniga, mis muudaks privaatsõnumiteenused jälgimisvahenditeks. Läbirääkimised selle üle, kas teenusepakkujatelt tuleks nõuda kõigi sõnumite kontrollimist ebaseadusliku materjali suhtes ja kahtlasest tegevusest õiguskaitseorganitele teatamist, on takerdunud üle kolme aasta.
Euroopa Komisjon jätkab üldise skaneerimisnõude kehtestamise eest võitlemist. Seevastu Euroopa Parlament nõuab, et kontrolli tuleks kohaldada ainult krüpteerimata sõnumitele isikutelt, kelle suhtes on juba kahtlusi. Kokkuleppe saavutamise katsed on korduvalt ebaõnnestunud ning Poola oli viimane nõukogu eesistujariik, kes lahkus liidust ilma kokkuleppeta.
Juulis toimus Euroopa Liidu Nõukogu tipus vahetus: Taani võttis juhtrolli ja seadis vestluste skaneerimise taas seadusandliku töö keskmesse. Kopenhaagen soovib seda prioriteediks seada ja esitas kohe alguses uue eelnõu.
Juulikuu kohtumise lekkinud protokollist selgub, et Taani tekst järgib täpselt Belgia ja Ungari varasemaid ettepanekuid, ilma krüpteeritud vestluste osas mingeid järeleandmisi tegemata. Poola leebem versioon, mis oleks muutnud skaneerimise vabatahtlikuks ja jätnud krüpteeritud vestlused rahule, jäeti kõrvale.
27 EL-i riigist avaldas juulis toimunud debatil oma seisukohta 20, esitades „põhjaliku analüüsi reservatsiooni“. Saksamaa võttis atmosfääri kokku, öeldes, et „perekondlik meeleolu oli selge“.
Itaalia, Hispaania ja Ungari pooldavad kohustuslikku vestluste skaneerimist. Prantsusmaa võib olla otsustav tegur, kuna plaani blokeerimiseks on vaja nelja riiki, mis esindavad vähemalt 35 protsenti ELi elanikkonnast. Pariis on liikunud kõhklevast toetusest põhimõttelise heakskiiduni.
Teised kõhklevad või lükkavad idee tagasi. Belgia möönab, et krüpteeritud skaneerimine on “riiklikul tasandil keeruline küsimus”. Eesti teatab “riiklikust konfliktist julgeolekuasutuste ja andmekaitseametnike vahel”. Austriat seob parlamendi hääletus kohustusliku skaneerimise vastu, sama seisukohta jagab ka Holland. Luksemburg ja Sloveenia pole selles veel veendunud.
Poola hoiatab, et süsteem nõrgestab küberturvalisust ja avab ukse „rünnakutele välismaalt“. Saksamaa on krüpteeritud skaneerimise vastu olnud kaks aastat, kuid pole veel kinnitanud, kas uus valitsus jääb sellest seisukohast kinni.
Nõukogu õigusteenistus on jõudnud järeldusele, et plaan rikub põhiõigusi. Nende seisukoht jääb samaks: „Kõigi kasutajate juurdepääsu põhiküsimused kommunikatsioonile jäävad samaks.“ Nad rõhutavad, et „kliendipoolne skaneerimine kujutab endast inimõiguste rikkumist.“
Vaatamata tehnoloogide, juristide ja privaatsuse kaitsjate aastatepikkusele hoiatusele näib otsus nüüd tuginevat pigem poliitikale kui tõenditele. Taani on juba esitanud veidi muudetud eelnõu. Järgmine läbirääkimiste voor nõukogus on kavandatud 12. septembrile ning toetajad loodavad lõplikku vastuvõtmist 14. oktoobriks.
Saksa Piraadipartei endine Euroopa Parlamendi liige Patrick Breyer ütleb, et valitsused, kes on vestluse kontrollile vastu seisnud, kõhklevad nüüd, “kuigi 2025. aasta plaan on veelgi äärmuslikum”.
Kui Prantsusmaa ja Saksamaa ühinevad Taani algatusega, võib Euroopa peagi näha suurimat valitsuse volitatud privaatsete sõnumite ülevaatust, mis viiakse läbi otse inimeste seadmetes enne, kui krüpteerimine neid kaitsta saab. Paljude jaoks tähendaks see tõeliselt privaatsete sõnumite lõppu ELis.
