Euroopa Liidu Kohus tunnistas Euroopa Komisjoni 2016.aastal sĂ”nastatud palve âeirata liikmesriikide vetoĂ”igustâ ja jĂ”ustada see konventsioon nende arvamustest hoolimata. Euroopa Kohtu otsus tehti mullu novembris.
Kuus konventsiooni vastu seisnud riiki: Ungari, Tƥehhi, Bulgaaria, Slovakkia, Leedu ja LÀti tegid seda murega, et see edendab LGBT vÀÀrtusi.
Istanbuli konventsiooni kehtestas Euroopa NÔukogu 2011.aastal ja selle eesmÀrk on luua ja rakendada piirkondlikku poliitikat, et vÔidelda vastassoost vÀgivalla vastu. Konventsiooni eesmÀrk on muuta avalik arvamus selliste juhtumite suhtes mÔistlikumaks ja luua Ôiguslikud vahendid selle toimepanijate karistamiseks.
Poola, ĂŒks allakirjutanud osapooltest, astus esimesed sammud konventsioonist vĂ€lja astumiseks 2021.aastal. Justiitsminister Zbigniew Ziobro sĂ”nul âsoobustab konventsioon homoabielusid ja normaliseerima veendumust, et on olemas kolmas sugu (âŠ) see konventsioon on feministlik vandenĂ”u geide agenda Ă”igustamiseksâ.
Euroopa Komisjoni vÀÀrtuste ja lĂ€bipaistvuse volinik Vera Jourova vĂ€idab, et 1/3 naistest ELis on viimase 15 aasta jooksul kannatanud fĂŒĂŒsilise ja seksuaalse vĂ€givalla all ning palju rohkem juhtumeid jÀÀb teatamata ning tema sĂ”nul on nende arv palju suurem reaalsuses. Jouroval on hea meel teatada, et tema konvent aitab âparemini tugevdada naiste Ă”igusi Euroopasâ.
Â