Rahandusminister Janet Yellen teatas 22. oktoobril, et USA ja tema partnerid seitsme riigi (G7) grupis on lõpetamas lõplikku plaani laenata koguni 50 miljardit dollarit Ukrainale, mis võitleb Venemaa sissetungi vastu.
G7 riigid – Ameerika Ühendriigid, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan ja Ühendkuningriik – jõudsid juunis esialgse plaanini anda Ukrainale 50 miljardit dollarit uusi laene, kasutades tagatisena külmutatud Venemaa varasid.
USA panus sellesse laenuplaani on eeldatavasti umbes 20 miljardit dollarit.
“Oleme väga lähedal Ameerika osa lõpuleviimisele sellest 50 miljardi dollari suurusest laenupaketist,” ütles Yellen pressikonverentsil, mis avas Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga aastakoosolekud.
USA on alates 2022. aastast eraldanud Ukrainaga seotud kulutusteks juba umbes 175 miljardit dollarit maksumaksjate raha, mis teeb sellest Kiievi suurima rahalise toetaja kogu sõja vältel.
Yellen rõhutas, et Venemaa varad tagaksid laenu ja et Ameerika makse maksev avalikkus ei kannaks selle viimase Ukrainale suunatud toetusmeetme kulusid.
Suurem osa kavandatavast laenust tuleks Euroopa riikidest.
Yellen tunnistas, et Euroopa Liit peab iga kuue kuu tagant uuendama sanktsioone, millega külmutatakse nende kontrolli all olevad Venemaa varad.
Siiski näis ta vähendavat muret, et see perioodilise uuendamise nõue võib häirida Euroopa osalemist laenukavas, öeldes, et oleks “mõeldamatu”, et EL ei hoiaks Venemaa varasid külmutatuna, kuni Ukraina sõda jätkub.
Ta märkis, et Venemaa varad on olnud ELi kontrolli all alates 2014. aastast pärast seda, kui Vene väed Krimmi hõivasid.
Yellen ütles, et Ameerika Ühendriigid on palunud “mõningast tagasihoidlikku tugevdamist” kinnitustele, et ELi valduses olevad Venemaa varad aitavad Ukrainale laenu anda, kuid ta on kindel, et “see on tagatud laen, mida teenindavad Venemaa varad, Venemaa, mitte Ameerika maksumaksjad”.
Seadusandlik organ ütles, et ELi lõplik panus Ukraina laenukavasse võib olla väiksem, sõltuvalt sellest, mida annavad ELi mittekuuluvad G7 liikmed.
Yellen ütles, et Ühendriigid jätkavad Venemaa jõupingutuste jälgimist olemasolevatest sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks.
Ta ütles, et USA valmistub juba järgmisel nädalal avalikustama ka “tugevaid uusi sanktsioone”, mis on suunatud kolmandate riikide vastu, kes “varustavad Venemaad oma sõjaväe jaoks kriitiliste sisenditega”.
Riigikassa sekretär ei öelnud, milliseid üksusi selles eelseisvas sanktsioonide voorus sihikule võetakse.
5. novembri USA valimised võivad määrata USA täiendava toetuse Ukrainale.
Asepresident Kamala Harris on andnud märku, et jätkab presidendiks valimise korral USA praegust Ukraina-teemalist kurssi.
Endine president Donald Trump, kes püüab Valget maja vabariiklaste eest tagasi võtta, on näidanud üles suuremat vastumeelsust Ukraina sõjategevuse rahastamise jätkamise suhtes ja andnud märku, et kiirendab läbirääkimisi sõja lõpetamiseks.
