LONDON – Julian Assange’i advokaadid avasid teisipäeval Ühendkuningriigi viimase juriidilise väljakutse, et peatada Wikileaksi asutaja saatmine Ameerika Ühendriikidesse spionaažisüüdistustega, väites, et Ameerika võimud püüavad teda karistada USA valitsuse raskete kuritegude paljastamise eest.
Advokaat Edward Fitzgerald ütles, et hr Assange võib “kannatada räige õigusemõistmisest keeldumise all”, kui ta saadetakse USA-sse. Kahepäevasel kõrgema kohtu istungil paluvad hr Assange’i advokaadid kohtunikel rahuldada uus apellatsioonkaebus, mis on tema viimane seaduslik täringurull Suurbritannias.
Hr Assange ise ei olnud kohtus. Kohtunik Victoria Sharp ütles, et talle anti luba tulla Belmarshi vanglast istungile, kuid ta otsustas mitte osaleda. Hr Fitzgerald ütles, et 52-aastane austraallasel oli halb olla.
Tema naine Stella Assange ütles, et hr Assange oli tahtnud osaleda, kuid et tema tervis ei olnud “heas seisukorras”.
“Ta oli jõulude ajal haige, tal on sellest ajast alates olnud köha,” ütles ta Associated Pressile. Ta ütles, et Wikileaksi asutaja jälgis menetlust oma advokaatide kaudu.
Hr Assange’i perekond ja toetajad ütlevad, et tema füüsiline ja vaimne tervis on kannatanud enam kui kümne aasta jooksul toimunud juriidilistes lahingutes, sealhulgas seitse aastat enesepaguluses Ecuadori saatkonnas Londonis ja viimased viis aastat kõrge turvalisusega vanglas Briti pealinna äärelinnas.
Talle on esitatud süüdistus 17 spionaažis ja ühes arvuti väärkasutamises, kuna tema veebisait avaldas peaaegu 15 aastat tagasi USA salastatud dokumente. Ameerika prokuröride sõnul aitas hr Assange USA armee luureanalüütikul Chelsea Manningil varastada diplomaatilisi kaableid ja sõjalisi faile, mille WikiLeaks hiljem avaldas, seades ohtu elud.
Oma toetajate jaoks on hr Assange saladust jahtiv ajakirjanik, kes paljastas USA sõjalised väärteod Iraagis ja Afganistanis. Nad väidavad, et süüdistaja on poliitiliselt motiveeritud ja ta ei saa USA-s õiglast kohtumõistmist.
Sajad toetajad, kes hoidsid silte “Vaba Julian Assange” ja laulsid “on ainult üks otsus – väljaandmist pole”, korraldasid Londoni neogooti ülemkohtu ees lärmaka protesti. Meeleavaldusi peeti ka linnades üle maailma, sealhulgas Roomas, Brüsselis ja Berliinis.
“Kui Julian Assange USA-le edukalt välja antakse, peavad ajakirjanikud kogu maailmas nende selja taha vaatama,” ütles inimõiguste rühmituse Amnesty International õigusnõunik Simon Crowther.
Stella Assange ütles rahvahulgale, et juhtum puudutas “õigust vabalt rääkida, ilma et riik teda vangi paneks ning taga kiusaks ja terroriseeriks”.
Viidates eelmisel nädalal vanglas surnud Vene opositsiooniliidrile Aleksei Navalnõile, ütles ta: “See, mis juhtus Navalnõiga, võib juhtuda Julianiga ja juhtub Julianiga, kui ta välja antakse.”
Stella Assange, kes abiellus 2022. aastal vanglas Wikileaksi asutajaga, ütles eelmisel nädalal, et tema tervis on aastatepikkuse vangistuse ajal halvenenud ja “kui ta välja antakse, siis ta sureb”.
Kui kohtunikud otsustavad hr Assange’i vastu, võib ta paluda Euroopa Inimõiguste Kohtul tema väljaandmine blokeerida – kuigi toetajad muretsevad, et ta võidakse enne seda USA-sse lennukile panna, sest Briti valitsus on juba allkirjastanud väljaandmiskorralduse.
Hr Assange’i advokaadid ütlevad, et süüdimõistmise korral võib teda oodata kuni 175-aastane vanglakaristus, kuigi Ameerika võimud on öelnud, et karistus on tõenäoliselt palju lühem.
Kuigi Briti kohtud on juba tagasi lükanud mitmed hr Assange’i argumendid väljaandmise vastu, püüavad tema advokaadid esitada uusi punkte, et tagada edasikaebamine.
Hr Assange’i advokaadid väitsid, et süüdistus on poliitiliselt motiveeritud kättemaks Wikileaksi “kuritegevuse paljastamise eest USA valitsuse poolt enneolematus ulatuses”, sealhulgas piinamine ja tapmised.
“USA oli valmis tegema kõik endast oleneva (sealhulgas kuritarvitama oma kriminaalõigussüsteemi), et säilitada USA ametnike karistamatus oma kurikuulsas “terrorismivastases sõjas” toime pandud piinamiste / sõjakuritegude eest ning suruda maha need osalejad ja kohtud, kes soovivad ja on valmis proovima neid kuritegusid vastutusele võtta,” ütlesid hr Assange’i advokaadid kirjalikes argumentides. “Hr Assange oli üks neist sihtmärkidest.”
Hr Assange’i advokaadid soovivad ka, et kohtunikud vaataksid uuesti läbi väited, et CIA töötas välja plaanid hr Assange’i röövimiseks või tapmiseks, kui ta viibis Ecuadori saatkonnas. Madalama astme kohtu kohtunik on nõuded tagasi lükanud, kuid Assange’i advokaat Mark Summers ütles teisipäeval, et on tõendeid, et “krunt oli tõeline”.
“Seal oli vandenõu hr Assange’i röövimiseks, tema Ameerikasse toimetamiseks või muidu otse mõrvamiseks,” väitis ta.
Hr Fitzgerald lisas, et “on olemas reaalne võimalus Trumpi administratsiooni naasmiseks”, kes on valmis kaaluma “kohtuvälist rünnakut või veel hullemat” hr Assange’i vastu.
USA valitsuse advokaadid esitavad oma juhtumi kolmapäeval. USA-d esindav James Lewis ütles, et hr Assange’ile esitatakse süüdistus, “kuna ta on väidetavalt toime pannud raskeid kuritegusid”.
Ta väitis kirjalikes esildistes, et hr Assange’i tegevus “ähvardas kahjustada Ameerika Ühendriikide strateegilisi ja riiklikke julgeolekuhuve” ning seadis dokumentides nimetatud isikud – sealhulgas iraaklased ja afgaanid, kes olid aidanud USA vägesid – “tõsise füüsilise kahju” ohtu.
Hr Assange’i juriidilised probleemid algasid 2010. aastal, kui ta vahistati Londonis Rootsi palvel, kes tahtis teda küsitleda kahe naise väidetava vägistamise ja seksuaalse rünnaku kohta. 2012. aastal hüppas hr Assange kautsjoni vastu ja otsis varjupaika Ecuadori saatkonnas.
Hr Assange’i ja tema võõrustajate suhted läksid lõpuks hapuks ning ta tõsteti saatkonnast välja 2019. aasta aprillis. Briti politsei vahistas ta kohe ja vangistas ta kautsjoni rikkumise eest 2012. aastal. Rootsi loobus seksuaalkuritegude uurimisest 2019. aasta novembris, sest nii palju aega oli möödunud.
Ühendkuningriigi ringkonnakohtu kohtunik lükkas USA väljaandmistaotluse 2021. aastal tagasi põhjendusega, et hr Assange tõenäoliselt tapab ennast, kui teda hoitakse USA karmides vanglatingimustes. Kõrgemad kohtud tühistasid selle otsuse pärast seda, kui olid saanud USA-lt kinnitusi tema kohtlemise kohta. Briti valitsus allkirjastas väljaandmiskorralduse 2022. aasta juunis.
