“Olen mures selle pärast, kui palju rahvusvaheline mõju, eriti Maailma Terviseorganisatsioonile, tõrjus meie reageerimist COVIDile,” ütles ta.
“Kas Albanese valitsus toetab rahvusvahelise tervise-eeskirja muudatusi, kui see jätkub nii, nagu kirjutatud, lisades Austraaliale sunni järgima Maailma Terviseorganisatsiooni direktiive?”
Vastuseks ütles tervishoiustrateegia asekantsler Blair Exell, et dokumentide eelnõudes mainitakse suveräänsuse kaitset.
“Mõlemal tasandil, Maailma Terviseorganisatsioonis Austraalia ja teiste riikide poolt, toimub aktiivne kaalumisprotsess ja siis, kui see jõuab kodumaisele äärele, kaalutakse seda ka väga hoolikalt,” ütles hr Exell.
“Protsess on tegelikult liikmesriikide protsess. Nii et selles mõttes ei ole WHO-d, töörühmi juhivad liikmesriigid, osalevad liikmesriigid … Ei ole mõtet; pole mingit ettekujutust, et Austraalia loobuks suveräänsusest.”
See tuleb vähem kui kaks kuud pärast seda, kui tervishoiuosakond avaldas dokumendi (
pdf), milles öeldakse, et rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatused võivad tekitada Austraaliale uusi rahvusvahelisi õiguslikke kohustusi.
“Kõik Austraalia seaduste kavandatavad muudatused rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatuste rakendamiseks tuleb Austraalia parlamendis läbi vaadata ja vastu võtta, et need Austraalias õiguslikult siduvaks muutuksid,” öeldakse dokumendis.
“Kõik muudatused rahvusvahelistes tervise-eeskirjades peavad olema kooskõlas vahendi põhikohustustega kontrollida haiguste rahvusvahelist levikut ning tugevdada riikide suutlikkust koordineerida ja teha koostööd tervishoiualasele hädaolukorrale reageerimisel.”
Pr McCarthy lisas, et Austraalia valitsus jälgib alati, kuidas rahvusvaheline üldsus reageerib rahvatervist mõjutavatele probleemidele.
“Kuid loomulikult on meie prioriteet austraallased ja meie otsuste suveräänsus austraallaste tervise osas,” ütles ta.
NZ väljakutsete pandeemia leping
Samal ajal kavatseb Uus-Meremaa kolmeparteiline koalitsioonivalitsus rakendada “riiklike huvide testi”, mida kohaldatakse kõigi tulevaste lepingute suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja sellega seotud organitega.
NZ valitsuse seisukoht saabub siis, kui 2024. aasta mai tähtaeg ähvardab ÜRO liikmesriike – mille liikmed on Austraalia ja Uus-Meremaa – võtta vastu ÜRO pandeemiaks valmisoleku leping, mille eesmärk on “kaitsta ja edendada inimeste tervist”.
Koalitsioonipartneri NZ Firsti välja töötatud “riiklike huvide testi” rakendatakse enne, kui aktsepteeritakse mis tahes “ÜRO ja selle asutuste kokkuleppeid, mis piiravad riiklike otsuste tegemist ja kinnitavad veel kord, et Uus-Meremaa siseriiklik õigus on ülimuslik mis tahes rahvusvaheliste lepingute suhtes”.
Praegu kohaldatakse välisinvesteeringute suhtes “riiklike huvide hindamist” ja rahandusminister kontrollib, kas need on kooskõlas Uus-Meremaa huvidega.
WHO kutsub riike üles allkirjastama pandeemiavastast lepingut, et valmistuda haiguseks X
17. jaanuaril kutsus Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor Tedros Ghebreyesus riike üles allkirjastama pandeemialepingut, et valmistuda haiguseks X.
WHO viitas 2018. aastal haigusele X kui prioriteetsete haiguste loetelule, mis võib viia “tõsise rahvusvahelise epideemiani”, mille põhjustab patogeen, “mis praegu ei ole teada, et põhjustada inimeste haigusi”.
Reuters juhib aga tähelepanu sellele, et “Haigus X” oli stsenaarium, mis valmistas kogukondi paremini ette tulevasteks suurteks haiguspuhanguteks, “mitte tõeline haigus, mida Maailma Majandusfoorum (WEF) kavatseb avaldada”.
Hr Ghebreyesus ütles, et COVID-19 oli esimene haigus X ja et riigid peavad valmistuma järgmiseks pandeemiaks.
“Me kaotasime [COVIDi ajal] palju inimesi, sest me ei suutnud neid hallata,” ütles hr Ghebreyesus.
“Neid oleks võinud päästa, aga ruumi ei olnud. Hapnikku ei olnud piisavalt. Niisiis, kuidas saab teil olla süsteem, mis võib laieneda, kui vajadus tuleb?”
Hr Ghebreyesus reklaamis pandeemialepingu eeliseid, öeldes, et see võib tuua kõik kogemused, väljakutsed ja lahendused, millega riigid on pandeemia ajal silmitsi seisnud, “ühte”, lisades, et see on “ühine ülemaailmne huvi”.
Mõned USA vabariiklased pole aga veendunud, öeldes, et leping loovutaks suveräänsuse WHO-le.
“Maailma Terviseorganisatsiooni pandeemialeping on väga ebamäärane, see mõjutab meie suveräänsust ja seda saaks ära kasutada, et öelda ameeriklastele, millist tervishoiuteenust nad ülemaailmse pandeemia korral vajavad,” ütles Tim Burchett (R-Tenn) 2023. aasta mais.
Lepingu allkirjastamise tähtaeg on mai.
Väide, et Austraalia kaotab pandeemialepingu alusel oma suveräänsuse, on praeguseks vaigistatud pärast seda, kui valitsus kinnitas, et säilitab valikuvabaduse oma poliitiliste otsuste üle.
Ühe rahva senaatori Malcolm Robertsi küsitlemisel senati kuulamisel ütlesid tervishoiu- ja eakate hoolduse osakonna liikmed, et Maailma Terviseorganisatsioonil ei ole seaduslikku õigust sundida liikmesriike oma soovitusi vastu võtma.
“Austraalial on oma suveräänsus austraallaste ja meie piiride tervisega seotud poliitiliste otsuste tegemisel. Ma ei usu, et suudan olla selgem,” ütles ministeeriumi esindav Malarndirri McCarthy Austraalia Tööparteist senati hinnangutele 15. veebruaril.
Senaator Roberts väitis siiski, et rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) muudatuste viimane avaldatud versioon vähendab Austraalia suveräänsust.
Senaator Roberts viitas ÜRO pandeemiaks valmisoleku lepingu eelnõu sõnastusele, mis muudaks lepingu siduvaks kõigile allakirjutanutele.
Eelnõus nõutakse, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oleks tulevaste rahvusvaheliste tervisealaste meetmete keskne koordineerimisasutus, eelkõige pärast COVID-19 pandeemiat.
“Olen mures selle pärast, kui palju rahvusvaheline mõju, eriti Maailma Terviseorganisatsioonile, tõrjus meie reageerimist COVIDile,” ütles ta.
“Kas Albanese valitsus toetab rahvusvahelise tervise-eeskirja muudatusi, kui see jätkub nii, nagu kirjutatud, lisades Austraaliale sunni järgima Maailma Terviseorganisatsiooni direktiive?”
Vastuseks ütles tervishoiustrateegia asekantsler Blair Exell, et dokumentide eelnõudes mainitakse suveräänsuse kaitset.
“Mõlemal tasandil, Maailma Terviseorganisatsioonis Austraalia ja teiste riikide poolt, toimub aktiivne kaalumisprotsess ja siis, kui see jõuab kodumaisele äärele, kaalutakse seda ka väga hoolikalt,” ütles hr Exell.
“Protsess on tegelikult liikmesriikide protsess. Nii et selles mõttes ei ole WHO-d, töörühmi juhivad liikmesriigid, osalevad liikmesriigid … Ei ole mõtet; pole mingit ettekujutust, et Austraalia loobuks suveräänsusest.”
“Kõik Austraalia seaduste kavandatavad muudatused rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatuste rakendamiseks tuleb Austraalia parlamendis läbi vaadata ja vastu võtta, et need Austraalias õiguslikult siduvaks muutuksid,” öeldakse dokumendis.
“Kõik muudatused rahvusvahelistes tervise-eeskirjades peavad olema kooskõlas vahendi põhikohustustega kontrollida haiguste rahvusvahelist levikut ning tugevdada riikide suutlikkust koordineerida ja teha koostööd tervishoiualasele hädaolukorrale reageerimisel.”
Pr McCarthy lisas, et Austraalia valitsus jälgib alati, kuidas rahvusvaheline üldsus reageerib rahvatervist mõjutavatele probleemidele.
NZ väljakutsete pandeemia leping
Samal ajal kavatseb Uus-Meremaa kolmeparteiline koalitsioonivalitsus rakendada “riiklike huvide testi”, mida kohaldatakse kõigi tulevaste lepingute suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja sellega seotud organitega.
NZ valitsuse seisukoht saabub siis, kui 2024. aasta mai tähtaeg ähvardab ÜRO liikmesriike – mille liikmed on Austraalia ja Uus-Meremaa – võtta vastu ÜRO pandeemiaks valmisoleku leping, mille eesmärk on “kaitsta ja edendada inimeste tervist”.
Koalitsioonipartneri NZ Firsti välja töötatud “riiklike huvide testi” rakendatakse enne, kui aktsepteeritakse mis tahes “ÜRO ja selle asutuste kokkuleppeid, mis piiravad riiklike otsuste tegemist ja kinnitavad veel kord, et Uus-Meremaa siseriiklik õigus on ülimuslik mis tahes rahvusvaheliste lepingute suhtes”.
WHO kutsub riike üles allkirjastama pandeemiavastast lepingut, et valmistuda haiguseks X
17. jaanuaril kutsus Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor Tedros Ghebreyesus riike üles allkirjastama pandeemialepingut, et valmistuda haiguseks X.
WHO viitas 2018. aastal haigusele X kui prioriteetsete haiguste loetelule, mis võib viia “tõsise rahvusvahelise epideemiani”, mille põhjustab patogeen, “mis praegu ei ole teada, et põhjustada inimeste haigusi”.
Hr Ghebreyesus ütles, et COVID-19 oli esimene haigus X ja et riigid peavad valmistuma järgmiseks pandeemiaks.
“Me kaotasime [COVIDi ajal] palju inimesi, sest me ei suutnud neid hallata,” ütles hr Ghebreyesus.
“Neid oleks võinud päästa, aga ruumi ei olnud. Hapnikku ei olnud piisavalt. Niisiis, kuidas saab teil olla süsteem, mis võib laieneda, kui vajadus tuleb?”
Hr Ghebreyesus reklaamis pandeemialepingu eeliseid, öeldes, et see võib tuua kõik kogemused, väljakutsed ja lahendused, millega riigid on pandeemia ajal silmitsi seisnud, “ühte”, lisades, et see on “ühine ülemaailmne huvi”.
Mõned USA vabariiklased pole aga veendunud, öeldes, et leping loovutaks suveräänsuse WHO-le.
“Maailma Terviseorganisatsiooni pandeemialeping on väga ebamäärane, see mõjutab meie suveräänsust ja seda saaks ära kasutada, et öelda ameeriklastele, millist tervishoiuteenust nad ülemaailmse pandeemia korral vajavad,” ütles Tim Burchett (R-Tenn) 2023. aasta mais.
Lepingu allkirjastamise tähtaeg on mai.