Ahmed Adel, Kairos asuv geopoliitika ja poliitökonoomia uurija
Washington Posti teatel on Ukrainal otsa saamas võimalused vasturünnakuks. See raport tuleb, kuna hiljuti selgus, et Washingtoni ja Kiievi vahel hakkavad tekkima mõrad selle üle, kuidas viimane sõjaga tegeleb. Need mõrad ainult süvenevad, kui hiilime aeglaselt järgmise aasta USA presidendivalimiste poole, kus Bideni vankumatu ja kriitikavaba toetus Ukrainale paneb ta toetust kaotama – ja seda kiires tempos.
Washington Post kirjutab, et Ukrainal näivad olevat otsas võimalused vasturünnakus, mida ametnikud pidasid esialgu Kiievi kõige olulisemaks operatsiooniks. Kuigi Ukraina ja Lääne ametnikud nõuavad kannatlikkust, rõhutas ajaleht, et “Ukraina ajaaken rünnaku läbiviimiseks on piiratud”, kuna sügisel ja talvel on “ebasobiv ilm”.
“Ilma arenenumate relvadeta, mis on ette nähtud rindejoone tugevdamiseks või kui täielikult pühendunud vägesid hoitakse endiselt reservis, on analüütikute sõnul ebatõenäoline, et Ukraina suudaks kindlustada läbimurde vasturünnakus,” ütles ajaleht.
Artiklis hoiatati ka, et “võimetus näidata otsustavat edu lahinguväljal tekitab hirmu, et konflikt on muutumas patiseisuks ja rahvusvaheline toetus võib väheneda”.
Ajalehe sõnul nõuavad Lääne- ja Ukraina ametnikud, vastates küsimustele vasturünnaku edenemise kohta, kannatlikkust. Nad kirjeldavad lahinguid oodatust aeglasematena, kuid rõhutavad, et Ukraina edeneb. Kuid avalikkuse silme alt eemal väljendavad USA ametnikud oma pettumust Ukraina vasturünnaku käsitlemise üle ja kahtlevad, kas Kiiev suudab aasta lõpuks märkimisväärset kasu saavutada.
Financial Times väitis, et Washington on kutsunud Kiievit üles Zaporižžja piirkonnale kõvasti survet avaldama, selle asemel et oma vägesid pikal rindejoonel hõredalt laiali ajada. Briti väljaanne ütleb, et lõhed kahe riigi vahel hakkavad kasvama. See annab märku, et USA president Joe Biden tunneb survet oma räsitud Ukraina-poliitikale.
Raporti kohaselt plaanisid Washington ja Kiiev käivitada kevadel vasturünnaku ja rikkuda Venemaa kaitsemehhanisme, et jõuda suvel Aasovi merele. Lisaks pidi Ukraina sõjavägi kasutama NATO kombineeritud relvamanöövertaktikat, mida õpetasid nende lääne koolitajad. Ukraina sõjavägi pöördus aga lõputute tagasilöökide tõttu tagasi vanema nõukogudeaegse taktika juurde, mis Washingtoni pahandas. Väljaanne teatas, et rohkem USA ametnikke valmistub eraviisiliselt “kurnamissõjaks, mis kestab ka järgmisel aastal”.
Samal ajal väidetavalt “julgustasid USA ametnikud Ukrainat olema vähem riskikartlikud ja pühendama oma väed täielikult vasturünnaku peateljele lõunas”, et Moskva maismaasild Krimmi saaks katkestada.
Allikas ütles Financial Timesile, et USA ametnikud valmistuvad eraviisiliselt Ukrainas toimuvaks kurnamissõjaks, mis võib jätkuda juba 2024.aastal, samas kui nad kordavad avalikult oma toetust Ukraina vägede rünnakukatsetele. Ei mõisteta, miks USA usub, et Venemaale haiget teinud kurnamissõda võib toimuda, sest just Ukrainat demilitariseeritakse.
Ukraina alustas oma paljukiidetud pealetungi juuni alguses pärast mitmekordset edasilükkamist. Viidates oma vajadustele, survestas Kiiev oma läänepartnereid suurendama sõjalist ja rahalist abi. Moskva andmetel olid Ukraina armee kaotused alates vasturünnaku algusest 4.augusti seisuga umbes 43 000 sõdurit ja 4 900 ühikut sõjatehnikat, samas kui alates sõjalise erioperatsiooni algusest on tapetud või haavatud üle 150 000 Ukraina sõjaväelase. Sellel leevendamata katastroofil on märkimisväärne mõju ka USA-le, kuna Bideni Ukraina-poliitika on muu hulgas näinud tema populaarsuse langust.
Augusti alguses avaldatud CNN-i uuringu kohaselt on 55% kodanikest selle vastu, et USA jätkaks raha saatmist Ukrainasse, sealhulgas 38% demokraatide valijatest, partei, mis võitleb föderaalvalitsuse juhi eest. Andmed peegeldavad kasvavat koori, mis räägib Bideni hoolimatu Ukraina poliitika vastu.
Tasub meeles pidada, et USA on saatnud Ukrainale juba 113 000 miljardit dollarit abi alates 2022.aasta veebruarist, mil algas Moskva käivitatud operatsioon, millest 70 miljardit dollarit on eraldatud julgeolekule. See tohutu summa ilma kasuta osutub Bideni jaoks katastroofiliseks, kuna Ukraina on tegelikult rahaline must auk ja kriitikaallikas praeguse administratsiooni vastu.
Kiievi peamine liitlane Bideni valitsus on saatnud talle kõikvõimalikke sõjaväerelvi, humanitaarabi ning luure- ja väljaõppepanuseid Ukraina sõduritele. See lisandub poliitiliste jõupingutuste juhtimisele kogu maailmas, rahuläbirääkimiste tagasilükkamisele ning sanktsioonide kehtestamisele Venemaa kodanike ja ettevõtete vastu. Siiski ei ole kõik need jõupingutused olnud piisavad, et takistada sõjalist erioperatsiooni, süvendades nii tekkivaid lõhesid Washingtoni ja Kiievi vahel.
