Noor andekas kergejõustikutäht on kinkinud oma sooritustega Eugene’i MMil, Cali U20 MMil ja Müncheni EMil Eesti spordisõpradele palju kauneid hetki. Meie spordiavalikkus võiks noorele neiule vastata samaga, olles tema suhtes tunnustav, hooliv ja toetav. Sama ootaks ka Eesti Kergejõustikuliidult. Ent võta näpust! Eile avalikustati otsus kõrvaldada määramata ajaks treeneritöölt Karmen Bruusi eduloo üks osalistest, tema treener Mehis Viru. Kulisside tagune uurimine kulmineerus pressikonverentsiga, kus jagati segaseid selgitusi põhjustest, miks Mehis Viru tuleb tühistada, kuulamata Karmen Bruusi ja neiu vanemate vastulauseid algatatud nõiaprotsessi läbiviijate meetodite suhtes.
Eesti Kergejõustikuliit jooksis lati alt läbi.
Viis kuidas pressikonverentsil selgitusi jagati, oli enam kui veider. EKJL president Teigamägi, Eesti antidopingu ja spordieetika sihtasutuse juhtivuurija Remo Perli ja EKJL-i distsiplinaarkomisjoni liige Margus Mugu ajasid mingit udujuttu sportlase ja treeneri kummalistest suhetest, mis meenutas pigem külaklatši, mitte sportlase heaolu eest seisvate ametnike konkreetseid ja ümberlükkamatuid väiteid. Margus Mugu kinnitas, et Mehis Viru ja Karmen Bruusi omavaheline käitumine tundus kummalisena, jättes arvestamata võimalusega, et äkki johtus kummalisus hoopis vaataja rikutud fantaasiast.
Kohale polnud kutsutud ei Viru ennast ega Karmen Bruusi ja tema vanemaid, kes ei saanud seetõttu anda omapoolset vaatenurka. Nähtavasti käituti nii sellepärast, et konkreetsed selgitused ja väljatoodud faktid oleksid süüdistuse absurdsuse paljastanud. Laua taga istunud troika meenutas pigem repressiivorganit ühest aastate eest kuritegelikuks kuulutatud ajajärgust. Kui sportlase ja tema vanemate selgitused lükkavad süüdistused Mehis Viru vastu ümber, tuleb troika liikmetelt küsida, miks te neid ei usalda, miks ajate oma joru ja kes tellis muusika?
Kuidas mõjub toimuv Karmen Bruusile?
Nigel pressiteavitus jätab avara võimaluse Bruusi ja Viru suheteid nilbetena tõlgendada. Kuidas mõjub selline ülekohus Karmen Bruusile? Kas noor neiu suudab sellest üle saada? Need on küsimused, mis peaksid täna huvitama kõiki hea tahtega inimesi. Me peame hoidma oma sporditalente, mitte neid hävitama. Ja siin tulebki küsida, kellele oli Viru avaliku inkvisitsioonikohtu ette tirimine kasulik? Kas Läti moralistile, kes nägi selles, kui treener ja õpilane sama arvuti taga liiga lähestikku istusid, moraalinormide nii jämedat rikkumist, et tuli EKJL-ile kaevata? Või neile konkureerivatele treeneritele, kes Viru suhtes kaebekirja koostades elasid nähtavasti välja oma kadedust, et tal selline õpilane on? Olgu kuidas tahes, EKJL on tegutsenud otsekui elevant portselanipoes ning purustatut kokku liimida, pole enam võimalik. Kui sooviti Viru tegevust uurida, oleks seda saanud teha ka ilma kella lõõmata, sest võimalik avalik huvi ei kaalu üles valu ja kannatusi, mida tublile noorsportlasele sellega tekitati.
EKJL üllas mure või alatu laimukampaania?
Karmen Bruus kirjutas oma avalduses EKJL-ile: „Mul on seljataga edukas, aga psühholoogiliselt raske aasta spordis. Süüdistused minu treeneri vastu on olnud mulle arusaamatud, kuna minu treenerid Kersti ja Mehis Viru on minu suhtes alati olnud lugupidavad ja toetavad ning hoolitsenud minu heaolu eest nii treeningutel kui ka võistlustel. Just tänu neile saavutasin eelmisel aastal enda jaoks väga olulised tulemused tiitlivõistlustel. Samal määral toetust ei ole ma tundnud EKJL-ilt.“
Miks tema avaldusega ei arvestatut? Miks oli vaja ikka jama edasi ajada ning meie tulevikulootus sopaga üle valada?
Kui väidetakse, et Karin Bruus on oma treeneri mõju all ning sestap kaitsebki teda, siis Karmeni vanemad oleksid ju kindlasti ebakohti märganud ja paha treeneri paika pannud. Ometi väidavad Karmen Bruusi vanemad Liivika Suiste ja Allan Bruus vastupidist: „Oleme veendunud, et praegusel juhul on tegemist pahatahtliku laimukampaaniaga, mis on suunatud Karmeni ja tema treenerite vastu. Meie kahtlust pahatahtlikkuse osas süvendab veelgi viis, kuidas meiega suheldi uurimise käigus ja milline oli nii EKJL-i kui ka EADSE esindajatest moodustatud uurimiskomisjoni hoiak Mehis Viru suhtes meie kohtumisel.“
Spordiajakirjanik Ott Järvela tunnistas Ringvaates Viru kaasusest rääkides, et täpselt ei tea keegi, mis juhtus. Nii ongi. Keegi ei tea, mis juhtus, kuid Viru süüdimõistmiseks ja Karmen Bruusi mustamiseks teadmatusest piisas.
EKJL-i president peaks sellises olukorras kaaluma tagasiastumist, Eesti antidopingu ja spordieetika sihtasutuse juhtivuurija Remo Perli suhtes tuleks aga algatada omakorda uurimine, milliseid survestavaid vahendeid ta uurimistoimingute läbiviimisel kasutab ning kas süütuse presumptsioon on üksnes sõnakõlks, mis teda ei koti.
Eesti sportlased vajavad kaitset hüperaktiivsete sildistajate, alaliitude õhku täis ametnike ning oma kõikvõimsust nautivate dopinguküttide eest.
Karmen Bruusile ja tema vanematele soovin aga kiiret paranemist neist hingehaavadest, mis arutu laamendamisega tekitati.
Vsevolod Jürgenson
