Avaleht Esileht Venemaa sõnul röövis Ukraina üle 1000 Kurski elaniku, otsib asukohta

Venemaa sõnul röövis Ukraina üle 1000 Kurski elaniku, otsib asukohta

AFP vahendusel: Ümberasustatud inimesed saavad humanitaarabi Venemaa Punase Risti jaotuspunktis Kurskis.

Kreml on esitanud ametliku süüdistuse, öeldes, et Ukraina sõjavägi on alates piiriülese rünnaku alustamisest augusti alguses kinni võtnud ja hoiab vastu nende tahtmist kinni üle 1,000 Kurski elaniku.

Venemaa presidendi inimõiguste volinik Tatjana Moskalkova ütles esmaspäeval: “Olen saanud sõnumeid enam kui 1,000 sellise inimese kohta sugulastelt, kes üritavad neid leida.”

Me ei tea nende saatusest midagi. See on nende õiguste ja tsiviilisikute kohtlemise rahvusvaheliste normide ränk rikkumine,” lisas Moskalkova. Ta ütles, et kavatseb tõstatada küsimuse otse Ukraina valitsusega.

“Ma arvan, et oleks kasulik teile meelde tuletada, et tsiviilisikute sunniviisiline väljasaatmine nende alalisest elukohast on Genfi konventsiooni ränk rikkumine,” jätkas Moskalkova (masintõlke järgi). “Ja maailma kogukond peaks sellele ilmselt korraliku hinnangu andma.”

Venemaa hinnangul on alates Ukraina armee rünnaku algusest oma edelapiirialale kodudest ümber asustatud üle 112 000 elaniku.

Sotsiaalmeedia videod on sageli kinnitanud, et Ukraina vägede sissetungi keskele on jäänud hulk venelasi – sageli on märgatud eakaid inimesi, kes võib-olla ei suuda põgeneda.

Moskalkova on tuvastanud, et üle 12 000 ümberasustatud venelase elab ajutistes ümberasumisvarjupaikades Venemaa erinevates osades. Teised on olnud sunnitud viibima sugulaste juures Venemaa turvalistes osades.

Ukraina on väitnud, et tema väed kohtlevad vangistatud territooriumil viibivaid Vene tsiviilisikuid inimlikult. Septembris palus Kiiev, et ÜRO ja Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) meeskonnad tuleksid kohale ja kontrolliksid olukorda Venemaa Kurski piirkondades.

Moskva on selliste taotluste üle kurtnud, väites, et iga rahvusvaheline organisatsioon või isegi meedia peab enne Venemaa suveräänsele territooriumile astumist Kremliga kooskõlastama. Näiteks on Venemaa esitanud süüdistused CNN-i meeskonna vastu, kes ületas piiri Ukraina vägedega seotuna.

Ukraina välisminister Andrii Sybiha on öelnud, et ÜRO ja Punase Risti kutse eesmärk oli “tõestada [Ukraina] kinnipidamist rahvusvahelisest humanitaarõigusest”.

Samal ajal on Kiiev süüdistanud Vene vägesid massihukkamiste läbiviimises, kui võitleb ukrainlastega Kurskis:

Ukraina inimõiguste ombudsman on mõistnud hukka üheksa vangistatud Ukraina sõduri väidetava hukkamise Vene vägede poolt Kurski piirialal.

Dmytro Lubinets ütles, et kirjutas süüdistustest ÜRO-le ja Punasele Ristile, süüdistades Moskvat “kõigi sõjareeglite ja -tavade” rikkumises.

Sekkumine järgnes Ukraina lahinguvälja analüüsisaidi DeepState teatele, mis avaldas droonikaadrid, mille eesmärk oli näidata surnud vägesid, kes olid tema sõnul droonioperaatorid. Venemaa ametnikud pole süüdistusi veel kommenteerinud.

Nädalavahetusel ütles president Zelenskõi, et tema väed jätkavad Kurskis “joone hoidmist”. Kuid analüütikud nõustuvad, et Kurski operatsioon ei mõjuta Donbassi eesliini, kus Kiievi-meelsed jõud kaotavad maad.

Exit mobile version