Mitmed Austraalia usujuhid on väljendanud märkimisväärset muret föderaalvalitsuse kavandatud valeinformatsiooni ja desinformatsiooni käsitlevate õigusaktide pärast.
Kavandatava seadusega antakse valitsusasutusele Austraalia kommunikatsiooni- ja meediaametile (ACMA) laialdased volitused, et tagada digitaalsete platvormide vastavus veebis jagatava sisu standarditele.
Seaduseelnõu kohaselt on väärinfo ja desinformatsioon määratletud kui sisu, mis on “mõistlikult kontrollitav kui vale, eksitav või petlik” ja “mõistlikult tõenäoline, et see põhjustab tõsist kahju või aitab sellele kaasa”.
Õigusaktidega on ette nähtud erandid teatavat liiki sisule, näiteks uudistele ja sisule, mida jagatakse akadeemilistel, kunstilistel, teaduslikel või usulistel eesmärkidel.
Vaatamata sellele väljajätmisele väljendasid usulised rühmitused siiski muret seaduseelnõu pärast, esitades need senati komisjoni uurimisele.
Kombineeritud esildises tõstatasid usujuhid Austraalia anglikaani kirikust (Sydney piiskopkond), Austraalia šiiitide mosleminõukogust, Austraalia baptistiteenistustest, Austraalia presbüterlikust kirikust, Austraalia seitsmenda päeva adventistide kirikust, Hillsongi Austraaliast, NSW kirikute nõukogust ja kristlike koolide ühendusest seaduseelnõuga suuri muresid.
“Eelnõu seab digitaalse side platvormi pakkujatele märkimisväärseid piiranguid ja motiveerib neid sisu ületsenseerima võimalusega, et see võib olla “kahjulik”.”
Usujuhid väitsid ka, et seaduseelnõu väärinfo ja desinformatsiooni määratlused on nii laiad, et võivad potentsiaalselt piirata “usuliste, moraalsete ja poliitiliste vaadete õiguspärast, heas usus väljendamist.
Lisaks on esildises väljendatud mure, et õiguspärase usulise kõne kaitse sõltub reast “mõistlikkuse” testidest, mida platvormi pakkujad kohaldavad.
“Teenusepakkujad eksivad vaieldava sisu hindamisel rahalise karistuse ohu tõttu ettevaatusega,” öeldi esildises.
“See mõistlikkuse standard jääb palju alla Austraalia kohustustele, mis tulenevad rahvusvahelised inimõigustealased dokumendid.”
Esildises hoiatati ka, et seaduseelnõu loob usulisele väljendusele “kahetasandilise lähenemise”.
Sydney kiriku pussitamissait on vastu poliitilise tsensuuri tegevuskavale
Samal ajal kirjutas Hea Karjase Kristus ka isa Danieli allkirjastatud esildise, milles seisis vastu valeinformatsiooni ja desinformatsiooni seaduse vastuvõtmisele.
See tuleb pärast seda, kui Assüüria kristliku juhi piiskop Mar Mari Emmanueli pussitati 15. aprillil 2024 Sydney läänepoolses eeslinnas selles kirikus otseülekandes peetud jutluse ajal.
See kirik mõistis hukka selle pussitamisjuhtumi kasutamise poliitilise tsensuuri agenda läbisurumiseks.
Katoliku piiskoppide konverents mures sõnavabaduse pärast
Lisaks väljendas Austraalia katoliku piiskoppide konverents muret, et komitee oli andnud esildiste ettevalmistamiseks vaid ühe nädala.
Lisaks märkisid nad, et seaduseelnõu jätab lahtiseks küsimuse, mida peetakse “mõistlikuks” ja kas religioosne eesmärk ulatub religioossetest institutsioonidest kaugemale austraallastele, kes praktiseerivad või jagavad oma usku.
“Seaduseelnõu on kokkupuute eelnõu märkimisväärne parandus, kuid jätab lahtiseks küsimuse, mida peetakse “mõistlikuks” ja kas “religioosne eesmärk” ulatub religioossetest institutsioonidest kaugemale austraallastele, kes praktiseerivad või jagavad oma usku,” öeldi esildises.
Austraalia kristlik lobitöö ütles, et seaduseelnõu oli “põhimõtteliselt vigane, kuna see kahjustas Austraalia ühiskonda ja Austraalia demokraatia toimimist”.
Victoria ja Tasmaania ühendav kirik väljendavad toetust
Teisest küljest väljendas Victoria ja Tasmaania ühendav kirik Austraalias toetust kavandatavale seadusele.
“Seega on väärinfo ja desinformatsiooni suurem reguleerimine veebimaailmas õigustatud.”
Kommunikatsiooniminister Michelle Rowland ütles, et valitsus on pühendunud austraallaste turvalisuse tagamisele veebis.
“Valeinformatsioon ja desinformatsioon kujutavad endast tõsist ohtu austraallaste turvalisusele ja heaolule, samuti meie demokraatiale, ühiskonnale ja majandusele,” ütles ta seaduse septembris parlamenti toomise ajal.
“Mitte midagi teha ja lasta sellel probleemil süveneda ei tule kõne allagi.”
