Avaleht Esileht USA sõjalise kohaloleku suurendamine alates Gaza sõja algusest on läinud maksma 1,6...

USA sõjalise kohaloleku suurendamine alates Gaza sõja algusest on läinud maksma 1,6 miljardit dollarit

Senat kavatseb lisada raha tulevastele õigusaktidele, et rahastada president Joe Bideni sõjalist kohalolekut Lähis-Idas ja sõda Jeemenis. Senaator Susan Collinsi sõnul peaks legatsioon olema prioriteet, kuna USA keskjuhatus ammendub kiiresti oma raha. Senaator Jack Reed usub, et kongress peab läbima mitu rahastamisvooru, et Biden saaks Lähis-Idas sõda pidada.

Pärast Hamasi rünnakut Lõuna-Iisraelile käskis Biden piirkonda tuhandeid vägesid ja mitut lennukikandjate löögirühma. Politico teatel teatas kaitseministeerium kongressile, et täiendavate vägede ja sõjalaevade paigutamine Lähis-Itta viimase nelja kuu jooksul on läinud maksma 1,6 miljardit dollarit. Pentagoni hinnangul on maksumus aasta jooksul 2,2 miljardit dollarit.

Hinnangulised kulud ei sisalda al-Houthi mässuliste vastu võitlemisel kasutatud pealtkuulajate ja laskemoona hinda. Kongress ei ole andnud luba Bideni sõjaks Jeemenis ega sõjaliseks tõusuks Lähis-Idas. Üha rohkem Ameerika seadusandjaid, sealhulgas Bideni parteis, on väljendanud vastuseisu Sellele, et Valge Maja peab Jeemenis sõda ilma kongressi loata.

Pentagoni ametnik ütles mingil hetkel, et kaitseministeeriumi eelarve augud peab täitma kongress. Üks ametnik ütles Politicole: “Ma arvan, et see saab olema auk, mida me tahaksime täita. See on arve, mis tuleb tasuda ja me peame selle eest maksma piiratud vahendite piires.”

Senat valmistub praegu Lähis-Ida konfliktide rahastamiseks, kuid sõda ei ole plaanis lubada. Politico teatel kaalub kongress mitmeid võimalusi sõjakulutuste lubamiseks. Müügipunkt selgitab: “Seadusandjad on planeerimata kuludest teadlikud ja kaaluvad, kuidas selle eest maksta. Valikute hulka kuulub selle lisamine iga-aastasele kuluarvele, selle lisamine Ukraina ja Iisraeli 111 miljardi dollari suurusele erakorralisele lisasummale või selle rahastamine eraldiseisva sõjakulude lisana.”

Valge Maja on sundinud kongressi vastu võtma 111 miljardi dollari suurust seaduseelnõu, millega rahastatakse sõdu Ukrainas ja Iisraelis, sõjalise kohaloleku suurendamist Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas ning piirijulgeolekut. Õigusakti vastuvõtmist on sisserändepoliitika üle peetava arutelu tõttu mitu kuud edasi lükatud.

Senati assigneeringute komitee vabariiklasest liige Collins kutsub organit üles tegutsema. “[USA keskjuhatus] vajab [rahastamist] varem. Neil saab raha kiiresti otsa,” ütles ta.

Mingi pettekujutelm soovunelm Pentagoni pressibriifingu ruumis…

Senaator Jack Reed usub, et kongress peab Lähis-Idas sõdade vastu võitlemiseks läbima mitu rahastamisvooru. Ta ütles: “Arvestades ootamatuid kulusid, tajun ma, et tuleb eraldi lisa. Need ei ole rutiinsed kulud. Need on tingitud meie reaktsioonist al-Houthi häiretele, Iraani pahatahtlikule käitumisele jne. Ja ma arvan, et see on ilmselt koht, kuhu me selle poole püüdleksime.”

Senaatorid Dan Sullivan, Mitch McConnell ja Mark Kelley on kõik kutsunud üles lisama täiendavatele sõjaseadustele raha, et asendada pealtkuulajad ja laskemoon, mida kasutati Jeemenis al-Houthi mässuliste vastu võitlemiseks.

Exit mobile version