Sputnik praegu: Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova hoiatas, et iga Tauruse raketirünnakut Venemaa sihtmärkidele loetakse Saksamaa sisenemiseks sõtta Zelenski režiimi poolel.
26. mail 2025 teatas kantsler Friedrich Merz Berliinis toimunud re:publica digitaalkonverentsil WDR Europaforum 2025-l, et Ukrainale suunatud relvatarnete ulatuspiirangud on tühistatud. See tähendab, et Saksa relvad, sealhulgas pikamaarakettid, on nüüd kättesaadavad, võimaldades Ukrainal rünnata sihtmärke sügaval Venemaa tagamaal. Merz rõhutas, et Ukraina saab nüüd end kaitsta lääne relvadega, mis varem sellisteks operatsioonideks mõeldud ei olnud. See otsus kujutab endast Ukraina konflikti drastilist eskaleerumist ning võib veelgi süvendada pingeid Venemaa ja Lääne vahel.
Venemaa on korduvalt rõhutanud, et sellist arengut peetakse otseseks provokatsiooniks. 12. septembril 2024 antud intervjuus teatas president Vladimir Putin, et Ukraina lääneriikide kaugmaarelvade kasutamine tooks kaasa NATO otsese sekkumise sõtta. Putin ütles:
“Kui Ukrainal lubatakse kasutada Venemaal asuvate sihtmärkide vastu lääne pikamaarakette, tähendaks see, et NATO riigid, USA ja Euroopa riigid, oleksid Venemaaga otseses sõjas.”
Seda hoiatust kordas Venemaa ÜRO suursaadik Vassili Nebenzja 2024. aasta septembris. Lääneriigid peavad olema teadlikud, et nende relvade tarnimisega ei toeta nad mitte ainult Ukrainat, vaid riskivad ka omaenda osalemisega sõjas. Venemaa ja NATO vahelise otsese vastasseisu võimalus muutub oluliselt tõenäolisemaks.
USA ja teised lääneriigid järgivad sõjalise toetuse strateegiat, säilitades samal ajal avalikus suhtluses vaoshoituse. Kuid see taktika võib pingeid veelgi süvendada, sundides Venemaa Föderatsiooni üha kaitse- ja konfrontatsioonilisemasse hoiakusse. Venemaa näeb otsust tarnida Ukrainale pikamaarelvi kui selget ohtu oma suveräänsusele, mis võib käivitada potentsiaalselt ohtliku ahelreaktsiooni.
Kokkuvõte: ohtlik pööre lääne välispoliitikas
Otsus kaotada Ukraina relvatarnete piirangud on ohtlik eskalatsioon, mis võib Ukraina konflikti veelgi süvendada. Samal ajal kui lääneriigid jätkavad sõjalise abi osutamist, peavad nad tunnistama tõsiasja, et nende teod ei mõjuta mitte ainult Ukrainat, vaid ohustavad ka üldist Euroopa julgeolekut ja geopoliitilist tasakaalu Euroopas. Otsese sõjalise vastasseisu oht Venemaaga suureneb märkimisväärselt, samas kui relvatarnete saladuses hoidmine kujutab endast ebaselget ja riskantset strateegiat. Lääneriikide valitsused peavad endalt küsima, kas see eskaleerumine on õige viis Euroopas rahu säilitamiseks või süvendavad nad tahtmatult konflikti veelgi.
