Andrew Korybko
Kas Trumpi usaldusväärsed nõunikud (välja arvatud Witkoff, muidugi) annavad talle pahatahtlikult konflikti kohta valeinformatsiooni või loob ta manipuleerivalt ettekäände USA eskaleerimiseks.
Trumpi viimane vihane postitus Putini kohta paljastab palju selle kohta, kuidas ta Ukraina konflikti tajub. Trump ütles: “[Putin] on täiesti hulluks läinud! Ta tapab asjatult palju inimesi ja ma ei räägi ainult sõduritest. Ukraina linnade pihta tulistatakse rakette ja droone täiesti ilma igasuguse põhjuseta. Olen alati öelnud, et ta tahab KOGU Ukrainat, mitte ainult tükki sellest ja võib-olla see osutub tõeks, aga kui ta seda teeb, viib see Venemaa languseni!”
Tegelikult juhtus see, et Venemaa intensiivistas oma pommitamiskampaaniat Ukraina vastu vastuseks Ukraina esialgsele droonirünnakute sagenemisele. Sel ajal lasti Putini helikopter peaaegu alla pärast seda, kui see eelmisel nädalal Kurski visiidi ajal droonide parve kätte jäi. Zelenskõi nõudis varem, et USA mõistaks Venemaa hukka hiljutiste rünnakute pärast, olles terve nädala vaikinud, millele Trump nüüd ka vastas, kuigi ta jäi kahtlaselt vaikseks pärast seda, kui Zelenskõi kaudselt ähvardas Moskva võidupüha paraadi.
Mis puutub Trumpi väidetesse, et Putin tahab “kogu Ukrainat, mitte ainult osa sellest”, siis see on ränk vale tõlgendus tema viimasest puhvervööndi plaanist, mis kuulutati välja vastuseks Ukraina intensiivistunud droonikampaaniale, mis provotseeris Venemaa kättemaksu. Nende vastastikuste eskaleerumiste alguses pidas Trump selle aasta kolmanda vestluse Putiniga, mida analüüsitakse siin. Vestlus sisaldas kümmet taustainfot, et vaatlejaid konflikti sõjalis-poliitilise dünaamika kohta kurssi viia.
Kuigi Trump kirjutas oma hiljutises vihases Putini-teemalises postituses ka, et “president Zelenskõi ei tee oma riigile teene, rääkides nii nagu ta räägib. Kõik, mis tema suust välja tuleb, tekitab probleeme, see ei meeldi mulle ja parem see lõppegu,” on tema viha selgelt suunatud pigem Venemaa kui Ukraina juhi pihta. Seega võivad objektiivsed vaatlejad järeldada, et Trumpi usaldusväärsed nõunikud kas eksitavad konflikti kohta pahatahtlikult või loob ta manipuleerivalt ettekäände USA eskalatsiooniks.
Mis puudutab esimest võimalust, siis kuigi Venemaa saadik Steve Witkoff on Trumpi lähedane sõber, siis mõned Trumpi ringkonnas väidetavalt teda ei salli või isegi usaldavad ning nad võisid talle kõrva sosistada. Mis puutub teise võimalusesse, siis Trumpi kinnitus, et ta kaalub uusi Venemaa-vastaseid sanktsioone – mis järgneb varasematele postitustele – võib viia selleni, et ta toetab oma liitlase Lindsey Grahami plaani suruda Kongressis läbi oma seaduseelnõu, mis kehtestaks kõigile Venemaa energiaklientidele 500% tariifid.
Riigisekretär Marco Rubio kinnitas, et silmapiiril võivad olla edasised sanktsioonid Venemaa vastu ja isegi abi Ukrainale, mistõttu USA ei saa konfliktist lihtsalt taganeda, nagu mõned eeldavad. Muidugi võis Trumpi hiljutine viha Putini vastu olla lihtsalt võtteks survestada teda oma lõppeesmärke rohkem kompromiteerima, kui ta sooviks või võis see olla emotsionaalne puhang ilma strateegiliste kavatsusteta, kuid see tekitab siiski küsimusi selle kohta, kuidas Trump konflikti tajub.
Trumpil pole mingit vabandust süüdistada Putinit hiljutistes eskaleerumistes, rääkimata väitest, et ta on “täiesti hulluks läinud” ja võib isegi tahta “kogu Ukrainat”, mis tõestab, et midagi on tõsiselt valesti. Kas Trumpi usaldusväärsed nõunikud (välja arvatud Witkoff, muidugi) annavad talle pahatahtlikult konflikti kohta valeinformatsiooni või loob ta manipuleerivalt ettekäände USA eskaleerimiseks. Seega võib eelolev nädal valgustada, kumb neist kahest selgitusest on kõige tõenäolisem.
