Autor Tom Ozimek kaudu The Epoch Times,
Šveits ja Serbia on mõlemad pakkunud võimalust korraldada võimalik kohtumine ametisseastuva presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vahel pärast hiljutisi arutelusid selliste kõneluste võimalikkuse üle.
Šveitsi välisministeerium ütles 12. jaanuaril, et on valmis korraldama kõnelusi Trumpi ja Putini vahel, samas kui Serbia president Aleksandar Vucic ütles samal päeval, et tema riik oleks selliseks kohtumiseks “äärmiselt sobiv” koht, arvestades, et mõlemad mehed on Balkani riigis väga populaarsed.
Šveits, mis ei ole NATO ega Euroopa Liidu liige, on laialdaselt tunnustatud neutraalse riigina ja on sajandeid säilitanud neutraalsuse poliitika. Riik on oma neutraalsuse maine tõttu sageli olnud diplomaatiliste kohtumiste ja rahukõneluste toimumiskohaks.
Serbia, kes ei ole ka NATO liige, on ELiga ühinemise protsessis ning kõnelused on jõudnud lõppjärku. Riik on ajalooliselt säilitanud tihedad sidemed Venemaaga ega ole Moskvale Ukraina konflikti pärast sanktsioone kehtestanud.
Trump, kes on lubanud pärast ametisse astumist vahendada Venemaa ja Ukraina vahelist rahulepet, teatas eelmisel nädalal, et tema meeskond töötab selle nimel, et korraldada kohtumine Putiniga. Ametisseastuv president, kes vannutatakse ametisse teiseks ametiajaks 20. jaanuaril, ei esitanud rohkem üksikasju selle kohta, kus ja millal kohtumine võib toimuda või mis võiks päevakorras olla.
“See on sõda, mida poleks kunagi juhtunud, kui ma oleksin olnud president ja see on sõda, mida ma püüan lõpetada nii kiiresti kui võimalik,” Trump ütles 9. jaanuari õhtusöögil GOP-i kuberneridega Mar-a-Lagos Palm Beachis Floridas.
Ametisseastuv president mõistis hukka “vapustavad” inimkaotused Venemaa-Ukraina konfliktis, lisades:
“Me peame selle sõja üle saama. See on verine.”
Putin on korduvalt öelnud, et Venemaa on valmis dialoogiks ametisse astuva Trumpi administratsiooniga olukorra üle Ukrainas ning et Kreml on valmis tegema “kompromisse”. Vene liider on väljendanud ka veendumust, et Trump suudab konflikti keerukuses orienteeruda ja luua tingimused rahuleppeks.
Juunis toimunud kohtumisel Venemaa välisministeeriumi juhtidega tõi Putin välja rahukõneluste tingimused, sealhulgas Ukraina vägede väljaviimise vaidlusalustest piirkondadest, Ukraina neutraalse staatuse vastuvõtmise, riigi “demilitariseerimise” ja Lääne sanktsioonide tühistamise.
Kuigi Trump on lubanud vaenutegevuse lõpetada, on ta pakkunud vähe üksikasju, kuidas ta seda saavutaks. Trump on öelnud, et kasutab oma isiklikke suhteid nii Putini kui ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, et tuua kaks meest laua taha lepet sõlmima.
Zelenskõi on välja pakkunud “võiduplaani”, mis toetub neljale sambale – sõjalisele, poliitilisele, diplomaatilisele ja majanduslikule – ning mis hõlmaks luba kasutada Lääne tarnitud relvi, et lüüa sügavamale Venemaale. Trump, kes on vastu sellele, et Kiievil lubatakse kasutada USA tarnitud rakette Venemaa territooriumil ründamiseks, näib toetavat läbiräägitud kokkulepet, mis võiks hõlmata Ukraina poolt Venemaale loovutatud territooriumi.
Trump on nimetanud pensionile jäänud kindral Keith Kelloggi oma erisaadikuks Ukrainas ja Venemaal. Ameerika esimese poliitika instituudi Ameerika julgeoleku keskuse kaasesimees Kellogg kirjeldas 2024. aasta aprilli aruandes oma lähenemisviisi Ukraina sõja lõpetamisele.
Tema soovituste hulka kuuluvad ametliku relvarahu taotlemine, Ukraina NATOsse kuulumise edasilükkamine vastutasuks kontrollitava rahuleppe eest, USA sõjalise abi sidumine Ukraina valmisolekuga pidada läbirääkimisi, Venemaale piiratud sanktsioonide leevendamine nõuete täitmiseks ning kahepoolsete kaitselepingute sõlmimine Ukraina pikaajalise turvalisuse tagamiseks.
President Joe Biden on lubanud suurendada Ukrainale võimalikult palju sõjalist abi, kui ta veel ametis on, öeldes, et see asetaks Kiievi lahinguväljal võimalikult tugevale positsioonile ja annaks talle kõige suurema mõjuvõimu oodatavatel rahuläbirääkimistel.
