Avaleht Esileht Suurenevad heitkogused seavad kahtluse alla kliimamuutuste osakonna suutlikkuse täita netonullheite eesmärke

Suurenevad heitkogused seavad kahtluse alla kliimamuutuste osakonna suutlikkuse täita netonullheite eesmärke

Aur ja heitgaasid tõusevad Saksamaal Oberhausenis asuvast keemiarajatisest 6. jaanuaril 2017. Lukas Schulze/Getty Pildid
Austraalias on süsinikdioksiidi heitkogused kasvanud 0.4 protsenti ajavahemikus aastas 2022. aasta juunist kuni 2024. aasta juunini.

Austraalia kliimamuutuste ja energia osakonnas on kahtluse alla seatud selle võime täita netonullheite eesmärke keset hiljutist süsinikdioksiidi heitkoguste suurenemist.

Hiljutisel eelarveprognoosi kuulamisel teatas ministeeriumi heitkoguste vähendamise osakonna juhataja Kath Rowley heitkoguste kergest suurenemisest 438,4 miljonilt tonnilt 2022. aasta juunis 440,8 miljoni tonnini kuni 2024. aasta juunini – kasv 0,4 protsenti.

Liberaalne senaator Dave Sharma küsis, miks on heitkogused tõusnud, hoolimata valitsuse jõupingutustest neid vähendada.

“Aastatel 2017–2022 näen ma aasta-aastalt jätkuvat [heitkoguste] vähenemist, kuid viimasel kahel aastal oleme näinud heitkoguste suurenemist,” ütles ta.

“Ma olen lihtsalt hämmingus, miks heitkogused tunduvad selles osas lamedad.”

Vastuseks ütles Rowley, et see oli tingitud COVID-19 pandeemia mõjust.

“Me nägime COVIDi ja eriti majanduse ja eriti transpordi piirangute puhul väga suurt ja ebatavalist transpordi heitkoguste vähenemist aastatel 2019–2020,” ütles ta.

“See vähenemine jätkus ka 2021. ja 2022. aastal ning kuna neid piiranguid on leevendatud, näeme, et transport taastub just COVIDi-eelsele tasemele, kus nad praegu on.”

“See on koht, kus mõnikord on raske eristada suundumust mürast ja me näeme, et müra koos COVID-iga on need lühiajalised häired.”

Samal ajal tõstis osakonna riiklike inventuurisüsteemide ja rahvusvahelise aruandluse haru juhataja Alannah Pentony esile heitkoguste 10-protsendilist vähenemist 2019. aasta detsembrist kuni 2024. aasta juunini.

Kliimamuutuste osakond seadis kahtluse alla selle võime vähendada heitkoguseid

Rowley kordas ka Austraalia kohustust saavutada 2030. aastaks heitkoguste 43-protsendiline vähenemine alla 2005. aasta taseme, mis nõuab heitkoguste vähendamist selleks tähtajaks 351 miljoni tonnini – järgmise kuue aasta jooksul 90 miljoni tonni CO2 vähendamist.

Sharma küsis, kuidas kavatseb ministeerium selleni jõuda, arvestades hiljutist heitkoguste suurenemist.

“Me räägime sellest, milline on 15 ja pool miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas järgmise kuue aasta jooksul,” ütles ta.

“Mul on raske näha, kuidas me hakkame vähendama, arvestades, et heitkogused on viimased kaks aastat olnud tasased.”

Rowley ütles, et valitsus on süsinikuheitmete vähendamise kiirendamiseks kasutusele võtnud mitmeid meetmeid, sealhulgas 82-protsendilise taastuvenergia eesmärgi 2030. aastaks.

“Eeldatakse, et sellised meetmed nagu riigi ümberkorraldamine ja võimsuse investeerimiskava kiirendavad oluliselt taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ning need pakuvad tootmist, kui kivisüsi, söeküttel töötavad generaatorid väljuvad süsteemist, mis vähendab Austraalia heitkoguseid,” ütles ta.

Ministeeriumi esindaja tõi näiteks ka kaitsemehhanismi reformid, millega kehtestati siduvad heitkoguste piirmäärad enam kui 200 Austraalia suurimale tööstusheite tekitajale, samuti uued sõidukite kütusesäästlikkuse standardid, mis peaksid jõustuma jaanuaris.

“Kütusesäästlikkuse standardid kiirendavad Austraalia turule tulevate uute sõidukite heiteintensiivsuse paranemist ja aitavad kaasa edasisele vähendamisele kuni 2031. aastani,” lisas Rowley.

KOMMENTAARID PUUDUVAD

Exit mobile version