Kuigi paljud eurooplased ei tea veel suuresti, mis EL-i digitaalne rahakott tegelikult on, alustab Iirimaa juba selle kasutuselevõtu järgmist etappi. Valitsus on käivitanud oma riikliku digitaalse rahakoti avaliku testimise ja konsultatsioonifaasi. See põhineb EL-i määrusel eIDAS 2.0, mis kohustab kõiki liikmesriike pakkuma sellist digitaalse identiteedi vahetust. (gov.ie)
Iiri rahakott lingitakse otse olemasoleva MyGovID kontoga. Tulevikus saavad kodanikud oma juhilube, sünnitunnistusi, tervisekindlustuskaarte, haridustõendeid ja muid ametlikke dokumente nutitelefonidesse salvestada ning neid digitaalselt ametivõimudele või erateenuse pakkujatele esitada.
Iirimaa on alles algus
See, mida Iirimaal praegu katsetatakse, ei ole isoleeritud riiklik projekt. See on osa Euroopa digitaalse identiteedi rahakoti (EUDI Wallet) üleeuroopalisest kasutuselevõtust. 2026. aasta lõpuks peab iga ELi liikmesriik pakkuma vähemalt ühte sellist rahakotti. 2027. aasta lõpuks peavad arvukad avaliku sektori asutused ja paljud erasektori teenusepakkujad, kes nõuavad tugevat tuvastamist – näiteks pangad –, seda rahakotti aktsepteerima.
See loob esmakordselt standardiseeritud digitaalse identiteedi infrastruktuuri kogu Euroopas.
ID-kaart, juhiluba, terviseandmed – kõik ühes rakenduses
Ametlikult on rahakoti eesmärk igapäevaelu lihtsustada. See peaks kiirendama bürokraatlikke protsesse, tegema dokumendid igal ajal kättesaadavaks ja võimaldama digitaalset isikusamasuse tuvastamist.
See komplekteerimine tekitab kriitikute seas aga märkimisväärset muret.
Mida rohkem ametlikke dokumente, lube ja volitusi koondatakse ühte valitsuse poolt heakskiidetud rakendusse, seda olulisemaks see igapäevaelus muutub. See, mis täna algab mugavusfunktsioonina, võib homme saada avalikele või erateenustele hõlpsa juurdepääsu eeltingimuseks.
Vabatahtlik – aga kui kauaks?
Iiri valitsus rõhutab selgesõnaliselt, et rahakoti kasutamine on vabatahtlik ja et kasutajatel säilib kontroll oma andmete üle.
Andmekaitse eestkõnelejad on aga juba aastaid osutanud teistsugusele arengule: isegi kui digitaalne identiteet jääb juriidiliselt vabatahtlikuks, võib see praktikas muutuda hädavajalikuks, kui ametiasutused, pangad, kindlustusseltsid või suured platvormid seda üha enam nõuavad või eelistavad.
Sel viisil võib valik järk-järgult viia uue standardini.
Teadlased hoiatavad andmekaitseohtude eest
Ka hiljutised teaduslikud uuringud viitavad võimalikele riskidele. Teadlased näevad erilist ohtu selles, et kasutajad võivad avaldada rohkem isiklikku teavet kui vaja, mis võib viia andmekaitseprobleemideni. (arXiv)
See, mis täna Iirimaal algab, mõjutab peagi Euroopat
Iirimaal toimuv avalik katsefaas näitab, kui kaugele on rakendamine juba jõudnud. Tehnilist infrastruktuuri ehitatakse praegu – mitte kunagi kauges tulevikus.
See, kas ELi digitaalne rahakott jääb lõpuks pelgalt praktiliseks digitaalsete dokumentide hoidlaks või areneb pikas perspektiivis ametiasutuste, pankade ja paljude teiste igapäevaelu valdkondade keskseks juurdepääsuvõtmeks, on tõenäoliselt üks olulisemaid poliitilisi ja sotsiaalseid küsimusi lähiaastatel. Iirimaa annab nüüd esimese konkreetse pilguheite sellest, milline see süsteem tulevikus kogu Euroopas välja võiks näha.
