Autoriks Magyar Nemzeti Gergely Kiss Remix Newsi kaudu,
Saksamaa viimase kolme tuumaelektrijaama sulgemisega on lõppenud riigi 60 aastat kestnud tuumaenergia tootmise ajastu. Kolimine oli algselt planeeritud eelmise aasta lõppu. Vene-Ukraina sõja ja sanktsioonide taustal valitseva ebakindluse tõttu energiavarustuse osas pikendas koalitsioonivalitsus seda tähtaega kuni talve lõpuni.
Tuumaenergia on pikka aega olnud üks enim lahknevaid energiapoliitika valdkondi ELi varustamisel. Tehnoloogia pakub stabiilset energiavarustust ning sellel on positiivsed keskkonna- ja majandusnäitajad, kuid Euroopa radikaalsed rohelised parteid on teinud palju tööd, et veenda paljusid, et need tehased tuleks sulgeda.
Seda on saavutatud peamiselt Saksamaal ja Austrias. Alanud on vähendamine ja edasised investeeringud on muutunud võimatuks. Tegelikkus on aga näidanud, et sellel ideoloogiast juhitud energiapoliitikal on kallis hind. Polnud juhus, et energiapoliitika ekspert Oliver Hortay meenutas hiljuti ühe Berkeley ülikooli teadlase hinnangut, et Saksamaa tuumajaamade sulgemise sotsiaalne kulu ulatus juba 12 miljardi dollarini aastas.
Energiapuuduse oht Euroopas on muutnud ELi kodanike arusaama tuumaenergiast.
Näiteks Saksamaal on tuumaenergia vastu seisjate osakaal langenud 65 protsendilt 20 protsendile. Aga tundub, et valijate tahe ei loe.
“Saksamaal on kliimakaitse jaoks must päev,” ütles CDU konservatiivne liige Jens Spahn eile telekanalile RTL.
Kui süsinikdioksiidi heitkogused kasvavad, on raske rääkida rohelisest üleminekust.
Päikese- ja tuuleenergia võimsuse tohutu laienemine Saksamaal ei garanteeri varustuskindlust. Riik kasutab Venemaa gaasi asemel üha enam kivisütt. Tegelikult on tulnud uuesti avada varem suletud kaevandused ja üks Saksa energiaettevõte on asunud isegi tuuleparki lammutama, et võimaldada naabersöekaevanduse laiendamist.
Keskmiselt veetakse iga päev rongidega 30 000 tonni kivisütt Põhjamere sadamatest suurtesse elektrijaamadesse üle Saksamaa. Eelmisel aastal suurendas sõda riigi kivisöe importi 8 protsenti 44,4 miljoni tonnini. Need on karmid faktid.
Ka rohelised läksid gaasikatel taga. Nüüd keelatakse need Saksamaa kodudes alates 2024.aastast.
Rohelised ütlevad, et nad ei saa teisiti oma kliimakohustusi täita.
Kuid kliimaeesmärke ohustavad söeküttel töötavad elektrijaamad, mitte elamu gaasikatlad.
Ungari välis- ja kaubandusminister Péter Szijjártó hoiatab sageli, et tegelike tarneahelate asemel ideoloogia või poliitiliste avalduste abil on võimatu majandust gaasi või naftaga varustada või isegi maju ja kortereid kütta.
Teisisõnu käsitleb Ungari valitsus jätkuvalt energiajulgeolekut füüsilise, mitte ideoloogilise küsimusena. See tähendab, et ta ei ole valmis loobuma töötavatest, tõestatud ja usaldusväärsetest allikatest.
Ideoloogiast juhitud energiapoliitika on väga kallis, kahjulike tagajärgedega ning võib tulevikus lõppeda isegi sellega, et jääme oma kodudesse, kui Euroopasse tuleb eriti külm talv.