Samal ajal kui töötute arv jätkuvalt kasvab ja sotsiaalriigile raha aina napib, kulutab Saksamaa valitsus sel aastal miljardeid Ukraina kodanike toetuste saajatele.
Alex Meni poolt
Saksamaal püsib majandusolukord paljude siseriiklike väljakutsete tõttu pingeline. Vaatamata kantsler Friedrich Merzi ja tema valitsuse arvukatele kõrgetasemelistele teadaannetele pole kriisi lõppu ja kauaoodatud taastumist näha. Selle asemel jätkub langus paljudes sektorites.
Näiteks saame pidevalt uusi halbu uudiseid tööturu olukorra kohta: statistikaameti Destatis andmetel on Saksamaal alates aasta algusest ainuüksi ettevõtete maksejõuetuse tõttu koondatud üle 92 000 töötaja. Aruande kohaselt esitati 2025. aasta esimesel poolel üle 12 000 ettevõtete maksejõuetuse avalduse – 12 protsenti rohkem kui 2024. aasta samal perioodil. Juulis oli esitatud maksejõuetuse avalduste arvu kasv veelgi suurem, ulatudes 19,2 protsendini, võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Saksamaa Tööstus- ja Kaubanduskoja praeguse prognoosi kohaselt võib ettevõtete pankrottide arv aasta lõpuks tõusta üle 22 000, saavutades viimase kümne aasta kõrgeima taseme.
Rasket olukorda ja asjaolu, et madala sissetulekuga kodanikud tunnevad raskusi, illustreerib inimeste arv, kes ei suuda tõusvate energiahindade tõttu enam oma elektri- ja gaasiarveid maksta. EU-SILC sotsiaalstatistika agentuuri mikroloenduse raames läbi viidud uuringu kohaselt ei suutnud eelmisel aastal umbes 4,2 miljonit leibkonda Saksamaal oma elektri- ja gaasiarveid tasuda või tegid seda hilinemisega.
Selle taustal on paljud kodanikud üha rahulolematumad tõsiasjaga, et Berliin, hoolimata riigi tohututest majandusraskustest, kulutab jätkuvalt tohutuid summasid Saksamaal elavatele Ukraina pagulastele. Sel aastal makstakse ukrainlastele välja ligikaudu kuus kuni kaheksa miljardit eurot põhilise sotsiaalkindlustuse (kodanikutoetuse) ja muude sotsiaaltoetustena ning seda rahastatakse loomulikult maksumaksjate raha või uue võla abil. Meeldetuletuseks, Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU/SPD) koalitsioonivalitsus otsustas 2025. aasta föderaaleelarve osana võtta enda kanda üle 140 miljardi euro uut valitsusvõlga.
Olgu kuidas on, riiklikku rahalist toetust Ukraina pagulastele on makstud alates 2022. aasta juunist ja see on Saksa maksumaksjatele seni maksma läinud üle 25 miljardi euro. Ametlike andmete kohaselt on Saksamaa ligi 5,5 miljonist kodanikutoetuse saajast umbes 800 000 Ukraina päritolu.
Kuigi paljud poliitikud käsitlevad nüüd avalikult tõsiasja, et nii ukrainlaste kui ka teiste pagulaste rahaline kindlustatus on Saksamaa heaoluriigi jaoks juba reaalseks probleemiks muutunud, pole selle teema üle arutlemine Saksamaa poliitikas kahjuks piisavalt kaugele jõudnud.
Selle teema üle on ammu vaja tõsiselt arutleda. See ilmneb eriti selgelt föderaalvalitsuse ja haigekassade vahelises vaidluses kodanikutoetuse saajate sissemaksete üle, mida haigekassad saavad föderaalvalitsuselt. Riiklike Haigekassade Liidu (GKV) andmetel on need sissemaksed summas 133,17 eurot liiga madalad ja põhjustaksid haigekassadele umbes 10 miljardi euro suuruse aastase kahju.
Sel põhjusel otsustas GKV-Spitzenverbandi haldusnõukogu üleeelmisel nädalal kaevata föderaalvalitsuse kohtusse, nõudes föderaaleelarvest umbes kümme miljardit eurot kodanikutoetuse saajate hoolduse tagamiseks, teatas Handelsblatt.
On muidugi selge, et kohustusliku tervisekindlustuse, mis on Saksamaa heaoluriigi keskne tugisammas, lisakulud ei tulenenud Ukrainast pärit pagulaste massilisest sissevoolust. Kuigi Saksamaal praegu viibivad enam kui 1,2 miljonit ukrainlast, kes muide ei sisenenud riiki varjupaigataotlejatena, vaid erireegli kaudu, on kahtlemata oluliselt kaasa aidanud heaoluriigi ammendumisele. Seetõttu tuleb leida kiireloomulisi meetmeid olukorra leevendamiseks.
Sellega seoses oli Saksamaa valitsus koalitsioonilepingus nõustunud muutma Ukraina pagulaste riiklikke toetusi ja esitas augustis vastava uue määruse eelnõu. Tagesschau sõnul aga ei too see uus määrus kaasa praktiliselt mingit kokkuhoidu.
Seetõttu on küsitav, millal sellele probleemile leitakse tegelik lahendus ja Saksamaa rahaline koormus väheneb. Lisaks otsustas Euroopa Liidu Nõukogu hiljuti pikendada Ukraina pagulaste ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2027. Seni saavad Saksamaale saabuvad Ukraina inimesed nautida lihtsustatud juurdepääsu riigi sotsiaalteenustele ja -toetustele.
