Nii nagu Euroopa soovib laiendada oma digitaalset identiteeti võimude, pankade ja veebiteenuste keskseks võtmeks, on OpenAI tegevjuht Sam Altman andnud tähelepanuväärse hoiatuse: tehisintellekt on juba õõnestanud suure osa protsessidest, mida inimesed tänapäeval kasutavad, et tõestada, et nad on tegelikult see, kes nad end esitlevad.

Altman tegi oma kommentaarid juba 22. juulil 2025 USA Föderaalreservi konverentsil. Ta kardab eriti, et mõned finantsasutused aktsepteerivad endiselt häälprinti autentimiseks. Tehisintellekt suudab nüüd hääli nii veenvalt jäljendada, et see protsess on praktiliselt väärtusetuks muutunud. Kuid Altman läks veelgi kaugemale: protseduurid nagu selfi, pealiigutus või muud biomeetrilised kontrollid võiksid samuti üha enam AI poolt ületatavad. Varsti võivad isegi videokõned olla peaaegu eristamatud päris salvestistest. Föderaalreserv kinnitas hiljem selgesõnaliselt, et tehisintellekt võib nüüd kasutada hääli, pilte ja isegi videoid inimeste petmiseks.

Mõtle vaid tulevasele digitaalsele ID-le. Sam Altman hoiatab, et tehisintellekt võib kahjustada häält, selfisid ja peagi isegi videoid isikutunnistusena – ajal, mil Euroopa seob digitaalse ID üha sügavamalt igapäevaellu, pankades ja ametivõimudes. Kui… https://t.co/JMKLOxduZt

— Neljapäev (@Donuncutschweiz) 27. oktoober 2026

Probleem tabab Euroopat kõige halvemal võimalikul ajal. ELi liikmesriigid peaksid 2026. aasta lõpuks pakkuma vähemalt ühte Euroopa digitaalse identiteedi rahakotti. Tulevikus saavad kodanikud seda digitaalset rahakotti kasutada oma isiku tõendamiseks, dokumentide deponeerimiseks, digitaalallkirjade loomiseks ning end avalike ja erasektori teenuste ees autentimiseks. 2027. aasta lõpuks peaksid rahakotte saama kasutada ka tugevaks kliendiautentimiseks privaatteenuste ja maksete jaoks.

EL-i digitaalne ID ei põhine ainult näol, häälel ega selfidel. Rahakott on samuti turvatud krüptovõtmete, sertifitseeritud seadmete, pääsukoodide ja mitmefaktorilise autentimisega. Just sellepärast ei tähenda Altmani hoiatus automaatselt, et tehisintellekt suudab “murda” kogu digitaalse ID. Kuid see mõjutab tundlikku piirkonda: küsimust, kui usaldusväärselt saab kindlaks teha, kas volitatud isik tegelikult istub seadme ees.

Tõsiasi, et see probleem ei ole sugugi teoreetiline, näitab ka Ameerika standardimisasutus NIST. Nüüd ei lubata see enam selgesõnaliselt häälbiomeetrilist autentimist. Näotuvastus peab seevastu sisaldama kaitsemehhanisme esitlusrünnakute vastu. NIST toob ka välja, et biomeetrilised tunnused ei ole sisuliselt mingid saladused: nägusid saab pildistada, hääli salvestada ja muid füüsilisi omadusi saab digitaalselt jäädvustada.

See tekitab EL-ile täiendava väljakutse. Komisjon ise kirjeldab turvalisust ja usaldusväärsust kui üht peamist küsimust, mis tuleb enne rahakoti laialdast kasutuselevõttu lahendada. Lisaks ei ole tehniline arhitektuur iseseisev süsteem, vaid seda arendatakse pidevalt. Samal ajal töötab ELi küberturbe agentuur ENISA endiselt rahakottide sertifitseerimissüsteemide kallal.

Ja ajakava on juba pingeline. Veel 2026. aasta septembris teatas Euronews, viidates digitaalsetele kodanikuõiguste organisatsioonidele, et märkimisväärne osa vajalikest tehnilistest standarditest pole veel valmis. Kuigi seaduslik eesmärk kehtib 2026. aasta lõpuks, on arvukad riiklikud süsteemid endiselt arendamisel või testimisfaasis. Sellegipoolest järgib ametlik EL-i veebileht eesmärki teha rahakotid kättesaadavaks 2026. aasta lõpuks.

Altmani hoiatus võib seega ulatuda kaugele pangandusmaailmast. Kui hääl, nägu, selfi ja peagi isegi otsevideo ei suuda enam usaldusväärselt tõestada, kes tegelikult seadme ees istub, peavad digitaalsed identiteedisüsteemid rohkem toetuma krüptograafilistele tõenditele, turvalisele riistvarale ja täiendavatele autentimisteguritele.

See võib nõuda täiendavaid tehnilisi kohandusi, täiendavaid teste ja rangemaid sertifikaate.

Kas see tegelikult viivitab EL-i ajakava edasi, pole veel kinnitatud. Kindel on aga see, et kuigi Brüssel soovib 2026. aastal oma digitaalse ID turule tuua, muudab tehisintellekt põhimõtteliselt tingimusi, mille alusel digitaalset identiteeti saab üldse turvaliselt kontrollida.

Ja siin peitubki vastuolu: Euroopa ehitab üha rohkem teenuseid digitaalse identifitseerimise valdkonnas – samal ajal hoiatab üks juhtivaid tehisintellekti arendajaid, et paljud varasemad identiteedi loomise meetodid kaotavad juba oma usaldusväärsuse.