Paul Weber
Alates 2026. aasta jaanuari keskpaigast on Saksamaa relvajõud (Bundeswehr) saatnud esimesi QR-koodiga kirju 2008. aastal sündinutele. Küsimustiku täitmiseks on kohustatud Saksamaa kodakondsusega ja Saksamaal elavatel meestel; seda oodatakse ainult naistelt. QR-kood viib veebivormile, kus on kaksteist küsimust. Need küsimused hõlmavad isikuandmeid, kooli lõputunnistust, haridust, kvalifikatsiooni, enesehinnangut oma füüsilise vormi kohta ning motivatsiooni ja huvi Bundeswehri konkreetsete valdkondade – näiteks armee, õhuväe, mereväe või küber- ja teabevaldkonna – vastu. Kaitseministeeriumi andmetel võtab vormi täitmine aega umbes 15 minutit. Vormi tahtlikku täitmata jätmist peetakse haldusõiguserikkumiseks ja selle eest võidakse karistada rahatrahviga.
Algatuse eesmärk on luua terviklik ülevaade noorema põlvkonna valmisolekust ja sobivusest, taastada järk-järgult sõjaväe värbamissüsteem ning suurendada lähiaastatel oluliselt sõdurite arvu. Tulevikku vaadates plaanib ministeerium luua 24 ajateenistuskeskust ja kaheksa suurt karjäärikeskust koos hindamisprotseduuridega sobivate meeste meditsiiniliseks ja psühholoogiliseks hindamiseks. Taustaks peetud aruteludes ja planeerimisdokumentides mainitakse korduvalt Bundeswehri (Saksamaa relvajõudude) suuruse olulist suurenemist ja märkimisväärselt tugevdatud reservväge.
Teisel pool on kujunemas vastupanu: “Koolide streik ajateenistuse vastu” korraldab väga konkreetseid aktsioone. Liidu teatel toimusid 5. detsembril 2025 protestid enam kui 80 linnas – kokku tuli tänavatele üle 55 000 õpilase, hoolimata üksikute koolijuhtide ja direktorite ähvardustest. Baden-Württembergis registreeriti proteste sellistes linnades nagu Stuttgart, Ulm, Tübingen ja Heidelberg; ainuüksi Heidelbergis ootasid korraldajad umbes 500 osalejat. Münchenis avaldas eelmisel õhtul ajateenistuse taaskehtestamise vastu meelt üle 2000 inimese.
Koolistreiki toetavad kohalikud streigikomiteed ja õpilasesindajad, näiteks LSV NRW, SSV Frankenthal, BSV Bochum, LSA Berlin ja KSV Kiel. Need rühmitused korraldavad meeleavaldusi, kirjutavad kõnesid, kujundavad plakateid, viivad koolides läbi oma uuringuid ja ehitavad üles struktuure, et tagada streikide mitte ainult ühekordsed sündmused. Oma üleriigilises deklaratsioonis esitavad pressiesindajad nagu Hannes Kramer ja Ronja Ruh oma nõudmised väga selgelt: nad ei taha “kuut kuud tapmist õppida”, ei taha “sõjas surra” ja teatavad oma kavatsusest resoluutselt protesteerida igasuguste edasiste sammude vastu ajateenistusse võtmise suunas.
Allianss kutsub juba üles järgmisele üleriigilisele koolistreigile 5. märtsil 2026 – mis korraldajate plaanide kohaselt peaks olema oluliselt suurem ja paremini ette valmistatud kui esimene aktsioonipäev. Selleks ajaks on kavas luua täiendavaid streigikomiteesid, luua koolide võrgustikke, korraldada teavitusüritusi ning kaasata veelgi tugevamalt lapsevanemaid, õpetajaid ja ametiühinguid.
Paralleelselt intensiivistab DFG-VK (Saksa Rahuühing – Ühendatud Sõjavastupanijad) oma kampaaniat uue ajateenistuse seaduse vastu. Oma avaldustes kirjeldab see sõjaväeteenistuse kaasajastamise seadust kui tervete vanuserühmade “sundregistreerimist” ning ebaproportsionaalset sekkumist kodanikuvabadustesse ja isiklikesse õigustesse. Organisatsioon kutsub otsesõnu üles kodanikukuulmatusele küsimustiku vastu – sõnumiga, et ei pea osalema kõiges, mis on seadusega äkki “kohustuslikuks” kuulutatud. Seda täiendavad ühisaktsioonid Greenpeace Youthiga, näiteks protestid kaitseministeeriumi ees ajateenistuse plaanide vastu või sümboolsed aktsioonid nagu “Hakkida sõjaväeteenistus” seaduse kabinetiarutelude ajal.
