Ülikoolid peaksid muutma diskrimineerimisvastaseid seadusi nii, et antisemitismi tunnustataks õiguslikult kui halvustamise vastast vormi, ütleb üks professor.
“Rassism avaldub erinevate rühmade jaoks erineval viisil,” ütles Queenslandi ülikooli professor Katherine Gelber senati antisemitismi uurimise ajal 12. detsembril.
“Näiteks rassism, millega aborigeenid ja Torrese väina saarlased silmitsi seisavad, on erinev. Siiani pole me Austraalia seadustes nende erinevate rassismiilmingute jaoks eraldi määratlusi välja töötanud.”
Antisemitism on Austraalias pidevalt tõusnud pärast 7. oktoobri Hamasi rünnakuid Iisraeli vastu, kusjuures pinged tõusid palavikuni pärast Melbourne’i sünagoogi tulistamist.
Ülikoolilinnakud on Palestiina-meelsete sündmuste jätkudes olnud sotsiaalsete pingete peamine koht.
Gelber ütles, et ülikoolid vajavad rohkem selgust, kuidas antisemitismi ja vihakõnet defineerida.
Ülemaailmselt ütles Gelber, et Austraalial on ainulaadsed seadused, mis võimaldasid varasemat sekkumist vihakõnesse võrreldes kriminaalsete sätetega sellistes riikides nagu Ühendkuningriik või Ameerika Ühendriigid.
Piiri ületamine sõnavabaduse ja vihakõne vahel
Professor Gelber ütles, et vihakõnevaba eristamine on väljakutse.
Kuid ta ütles, et antisemiitlik väljendus on midagi enamat kui solvang ja võrdsustas selle eelarvamustega.
“See on midagi enamat kui lihtsalt kellegi tunnetele haiget tegemine. See on siis, kui kõne toob kaasa reaalse, sisulise avaliku kahju,” selgitas Gelber.
Kuigi sümbolitel, nagu natside kujutised, on selged õiguslikud piirid, märkis Gelber Palestiina-meelsete loosungitega juhtumite keerukust.
“Kogukonnas käib elav arutelu selle üle, kas teatud loosungid või fraasid nendes protestides on antisemiitlikud või mitte,” ütles ta, rõhutades konteksti tähtsust.
Melbourne’i ülikool tugevdab antisemitismi meetmeid
Melbourne’i ülikooli ajutine asekantsler Nicola Phillips ütles, et on viimase 14 kuu jooksul (alates 7. oktoobrist) palju õppinud ja on ennetavalt tegelenud ülikoolilinnaku pingetega.
“On olnud tegevusi, mis on olnud vastuvõetamatud nii meie linnakutes kui ka ühiskonnas laiemalt. Sellistel puhkudel oleme selgelt hukka mõistnud sellise käitumise ja asunud tegutsema.”
Ta rõhutas, et ülikool reageeris antisemiitlikule käitumisele kiiresti ning on teinud koostööd kolmandate osapooltega, sealhulgas föderaalsete antisemitismi ja islamofoobia erisaadikutega.
“Oleme oma poliitikate ja protseduuride rakendamisel olnud süstemaatilised, et suunata oma lähenemisviisi ja otsuste tegemist, eriti seoses konfliktide juhtimisega,” ütles ta komiteele.
UNSW tugevdab julgeolekut, võitleb antisemitismiga
Uus-Lõuna-Walesi ülikooli esindav professor Verity Firth ütles, et nad on pidanud konsultatsioone oma rassismivastase poliitika ajakohastamiseks, et lisada usuvastane halvustamine, ning täiustas ka selle käitumisjuhendit.
Ülikool on rakendanud ka suuremaid füüsilisi turvameetmeid, nagu täiendavad patrullid ja turvamehed, samuti käitumiskoodeksit rikkuva materjali jälgimist ja eemaldamist.
Ohutuskultuuri on veelgi toetatud ürituste täiustatud riskihindamiste ja ajakohastatud üliõpilaste orientatsiooniprogrammidega, mis keskenduvad ülikooli ootustele käitumise suhtes, eriti rassismivastase ja usuvastase halvustamise poliitika osas.
“Oleme suurendanud kaebuste esitamise või murede tõstatamise võimaluste edendamist ning oleme märkimisväärselt laiendanud ressursse nende kaebustega tegelevatele töötajatele,” selgitas Firth.
