See on küll huvitav, et ministeerium ajas segi “hobihariduse” ja “huvihariduse” mõisted.
Nimelt ligikaudse termini “hobiharidus” üle käiv poleemika lähiajaloos ulatub USA president Reagani väljaütlemisteni 1980ndatel, kus Regani põhimõtteks oli see, et maksumaksja ei pea kinni maksma mingite inimeste isiklikke hobisid või huvialasid eelkõige ülikooli kontekstis. Ta ei mõelnud selle all aga mitte humanitaarteaduste või veelgi vähem kunstihariduse tõsiseltvõetava osa mahategemist, milline mulje jääb tõesti väga kehvalt valitud illustreerivast pildist – vaid täiesti absurdsete ja elus täiesti rakendamatute erialade riigi raha eest õpetamise peatamist kodanikele, kes peaks oma enda erahuvide eest ise maksma.
Ka mina ei suuda mõista, miks peaks mistahes maksumaksja raha minema täna ka meil Eestis pseudoteaduse ülalpidamiseks ja töötuse koolitamiseks.
Reagani arusaam oli antud mõttes täiesti õige ja ka õiglane – ning just eriti USAs tänasel päeval ongi tulemus käes. Kogu riik on täis soouurijaid, soosotsiolooge, vähemusaktiviste, islamofiile ja antisemiite religiooniteadlaste asemel, pseudoantropolooge, huumorikunsti- ja kultuuriajaloolasi – kuni tänase olukorrani, kus USA või ka UK ülikoolidiplom humanitaarias-sotsiaalias Berkley sugustes asutustes tähendab seda, et inimene on läbinud 3-5 aastase kursuse vasakäärmuslike aktivistide käe all, kes miskipärast nimetavad ennast doktoriteks ja professoriteks, ning sisenevad iseseisvasse ellu juba ettemääratud töötutena. Sest neile pole ülikoolis õpetatud mitte teadust või eriala rääkimata mingist oskusest – vaid vasakäärmuslust.
Vaskäärmuslik aktivist aga teadupärast tööturul rakendust ei leia, sest mitte ükski ettevõte ega asutus ei palka omale inimest kuhugi diivanile logelema ja tasuta asju nõudma; ning aktivist ei lähe üldiselt kunagi tööle näiteks ka õpetajaks, sest nimelt õpetaja peab tööd tegema ja ka miskit oskama.
Eestis on sama olukord juba alanud ning seisame juba samade probleemide ees, kus suur osa läänemaailmast – ehk meeletu kogus raevunud, kibestunud ja vihaseid “aktiviste”, kes imestavad, miks neil elus pole funktsiooni. Neile on antud riigi poolt diplom – aga päris planeedile minnes selgub üllatav tõsiasi – mitte kellelegi pole mind vaja! Kuigi oleks vaja küll, kui ülikoolis oleks õpetatud ükskõik mida seotult “teadmise või oskusega”.
Haridusministeerium tõlgendas igal juhul valesti antud terminit. Samas on tööandjate illustratiivne pilt ikka ka tugevalt üle võlli. Reagan näitlejana ilmselgelt ei taotlenud “kunstide” halvustamist – vaid lihtsalt maksumaksja kulul pseudondusega tegelemise lõpetamist.
Muide nende väga õigete sammude eest, mida oleks tulnud süvendatult jätkata USAs ning mis oleks just päästnud tõsiseltvõetava humanitaarteaduse võttes pseudoteaduselt võimaluse riigi raha eest vegeteerida, on Reagan tänaseni pseudoteadlaste ja soouurijate kõige vihatum deemon. Sest ta ütles neile otse välja – tehke oma umbluundust oma raha eest ja jätke lapsed rahule!
PEETER ESPAK
Vastus teemale:
Delfi: Tööandjate reklaam tekitas tuska. Ministeerium: selle retoorika ja pildikeelega ei saa olla nõus
Delfi: Tööandjate reklaam tekitas tuska. Ministeerium: selle retoorika ja pildikeelega ei saa olla nõus
