Õiguskantslerile edastatud avaldus 1.osa

Tekst Revo Jaanisoolt

Austatud õiguskantsler                                                                         20.01.2024 

      66.567.4567

Õiguskantsleri Kantselei kontaktid:

Kohtu 8, 15193 Tallinn 

Tel: (+372) 693 8404 

E-post: info@oiguskantsler.ee

Revo Jaansoo: aruande ja taotluse esitaja kontaktid: 

Tel: (+372) 538 24 760  

E-post: revo.jaansoo@mail.ee

TAOTLUSMENETLUSE ALUSTAMINE

Õiguskantsler on laste „ombudsman“, kuuludes Riiklike inimõiguste institutsioonide („NHRI“) hulka. NHRI-d on akrediteeritud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni („ÜRO“) enda poolt. NHRI-d on ellu kutsutud ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo algatusel, et pakkuda nõustamis- ja tugiteenuseid ning hõlbustada riiklike inimõigusorganisatsioonide juurdepääsu ÜRO lepingulistele organitele ja muudele komiteedele. 

Laste „ombudsmanil“ on moraalne kohustus ÜRO NHRI-ina osundada Vabariigi Valitsuse koosolekute alalise osalejana genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni kohaldamise vajadusele, arvestades asjaoluga, et laste „ombudsman“ on käesoleva avaldusega seoses saanud teadlikuks allolevatest faktidest ja tõenditest, mis on alljärgnevalt esitatud joonealuste ühtsete ressursilokaatoritena (URL).

Vastavalt Rahvusvahelise Kohtu põhikirja artiklile 36 lõikele 1 ja artiklile 40 ning kohtu kodukorra artiklile 38 on mul au esitada käesolev taotlus (edaspidi „taotluse esitaja” või „ aruanne“) Eesti Vabariigi („Eesti“) õiguskantslerile menetluse algatamiseks Iisraeli Riigi („Iisrael“) vastu. Kohtu põhikirja artikli 41 kohaselt sisaldab taotlust, et rikkumiste kontrollorgan („kohus“) võtaks kasutusele ajutised meetmed, et kaitsta käesolevas aruandes nimetatud õigusi vahetu ja korvamatu kaotuse eest. 

1. SISSEJUHATUS

1. See taotlus käsitleb tegusid, mida Iisraeli Riigi valitsus ja sõjaväelased ähvardasid, heaks kiitsid ja vastu võtavad Palestiina rahva, mis on eraldiseisev rahvuslik, rassiline ja etniline rühm, pärast 7. oktoobril 2023. aastal Iisraelis toimunud rünnakuid. Taotluse esitaja mõistab ühemõtteliselt hukka kõik rahvusvahelise õiguse rikkumised kõigi osapoolte poolt, sealhulgas Iisraeli tsiviilisikute ja teiste kodanike otsese sihikule võtmise ning Hamasi ja teiste Palestiina relvarühmituste pantvangivõtmise. Ei mingit relvastatud rünnakut riigi territooriumile, olenemata sellest, kui tõsine – isegi rünnak, mis hõlmab julmuste kuritegusid – olgu see siis seaduse või eetika kui ainedistsipliini küsimus. Iisraeli teod ja tegematajätmised, mille üle taotleja kaebab, on oma olemuselt genotsiidsed, kuna nende eesmärk on hävitada oluline osa Palestiina rahvuslikust, rassilisest ja etnilisest rühmast, mis kuulub Gaza sektoris asuvasse palestiinlaste rühma („Palestiina araablased Gazas“). Kõnealused teod hõlmavad rahva tapmist Gazas, neile tõsiste kehaliste ja psühhotrauma taoliste vigastuste tekitamist ning neile elutingimuste loomist, mille eesmärk on nende füüsiline hävitamine. 

1. Alljärgnevalt on pööratud tähelepanu Genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni („genotsiidikonventsioon“) sätetele, selle tõlgendamisele ja kohaldamisele aastatel pärast selle jõustumist 12. jaanuaril 1951, samuti rahvusvaheliste kohtute ja tribunalide, sealhulgas endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu ja Rwanda rahvusvahelise kriminaalkohtu praktikale. Genotsiidiaktid eristuvad muudest rahvusvahelise õiguse rikkumistest. Taotleja on teadlik, et genotsiidiaktid moodustavad osa kontiinumist – nagu juudi päritolu jurist Raphael Lemkin, kes lõi mõiste „genotsiid“ ise tunnistas. Sel põhjusel on oluline asetada genotsiidiaktid laiemasse konteksti Iisraeli käitumisega palestiina araablaste ja teiste Gaza piirkonnas elavate omavahel seotud inimkoosluste suhtes 75 aastat kestnud apartheidi, 56 aastat kestnud Palestiina territooriumi okupatsiooni ja 16 aastat kestnud Gaza blokaadi, sealhulgas sellega seotud rahvusvahelise õiguse tõsised ja jätkuvad rikkumised, sealhulgas Genfi neljanda konventsiooni rasked rikkumised ning muud sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod. Kui aga selles taotluses viidatakse Iisraeli tegudele ja tegevusetustele, mis võivad võrduda rahvusvahelise õiguse muude rikkumistega, Eesti puhul on tegemist sellega, et need teod ja tegevusetused on olemuselt genotsiidsed, kuna need on toime pandud nõutava konkreetse dolus specialis hävitada Gazas palestiina araablased kui osa laiemast Palestiina rahvuslikust, rassilisest ja etnilisest rühmast.

1. Taotleja on teadlik vastutuse erilisest kaalust genotsiidikonventsiooni rikkumiste esitamisel. Kuid taotleja on samuti teadlik Eesti kohustusest genotsiidi ära hoida. Iisraeli teod ja tegematajätmised seoses palestiina araablastega rikuvad genotsiidikonventsiooni. Palestiina on kutsunud „maailma liidreid“ võtma „vastutust… peatama meie rahva vastu suunatud genotsiidi“. ÜRO eksperdid on korduvalt üle 10 nädala löönud „häirekella“, et „[arvestades Iisraeli poliitiliste juhtide ja nende liitlaste avaldusi, millega kaasnesid sõjalised tegevused Gazas ning arreteerimiste ja tapmiste eskaleerumine Jordani Läänekaldal“, on olemas „… Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eksperdid on samuti väljendanud oma „sügavat … muret“ seoses „rahvusvahelise süsteemi suutmatusega mobiliseerida genotsiidi ärahoidmiseks“ palestiina araablaste vastu ning kutsunud „rahvusvahelist kogukonda“ tegema kõik endast oleneva, et viivitamatult lõpetada palestiinlaste vastu suunatud genotsiidi oht”. ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo Rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee („CERD“), tegutsedes oma „varajase hoiatamise ja kiireloomulise tegutsemise menetluse” alusel, kutsunud üles „kõiki genotsiidi osalisriike”, et „täielikult austada“ nende „kohustust ennetada… genotsiidi“. Seda taotlust ja taotlust ajutiste meetmete kohta tuleb käsitleda selles kontekstis ja nende üleskutsete valguses. See on tehtud eesmärgi taustal saavutada kestev rahu Iisraeli ja Palestiina ala vahel, kusjuures rahvusvaheliselt tunnustatud piirides eksisteerivad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni paljude osalisriikide tõlgendusele tuginedes kõrvuti kaks riiki, mis põhinevad neil, mis eksisteerisid 4. juunil 1967. 1967. aasta Araabia-Iisraeli sõja puhkemine kooskõlas kõigi asjakohaste ÜRO resolutsioonide ja rahvusvahelise õigusega.

1.  Asjaolud, millele taotluse esitaja selles taotluses tugineb ja mida käesolevas menetluses edasi arendatakse, näitavad, et – apartheidi, väljasaatmise, etnilise puhastuse, anneksiooni, okupatsiooni, diskrimineerimise ja Palestiina rahva jätkuva keeldumise taustal enesemääramine – Iisrael ei ole eriti alates 7. oktoobrist 2023. aastast suutnud ära hoida genotsiidi ega võtnud vastutusele otsese ja avaliku genotsiidi õhutamise eest. Veelgi tõsisem, et Iisraeli tegude hulka kuulub nende tapmine, neile tõsiste psühhotrauma taoliste kannatuste ja kehavigastuste tekitamine ning neile tahtlik elutingimuste loomine, mille eesmärk on viia ellu nende kui rühma füüsiline hävitamine. Iisraeli presidendi, peaministri ja kaitseministri korduvad avaldused Iisraeli riigi esindajate, sealhulgas kõrgeimatel tasanditel, väljendavad genotsiidi kavatsust. Seda kavatsust saab õigesti järeldada ka Iisraeli sõjalise operatsiooni olemusest ja läbiviimisest Gazas, võttes muu hulgas arvesse Iisraeli suutmatust pakkuda või tagada hädavajalikku toitu, vett, ravimeid, kütust, peavarju ja muud humanitaarabi piiratutele ja blokaadis viibijatele. See on selge ka Iisraeli Gazale suunatud sõjaliste rünnakute olemusest, ulatusest ja ulatusest, mis on hõlmanud enam kui 11 nädala jooksul kestnud pidevat pommitamist ühte maailma kõige tihedamini asustatud kohta, mis on sunnitud evakueerima 1,9 miljonit inimest, Gaza elanikkonnast oma kodudest lahkuma ja neid üha väiksematele aladele ilma piisava peavarjuta karjatamist, kus neid jätkuvalt rünnatakse, tapetakse ja vigastatakse. Iisrael on nüüdseks tapnud üle 21110 nimelise palestiina araablase, sealhulgas üle 7729 lapse: üle 7780 isikut on kadunud, arvatavasti hukkunud rusude all ja on vigastanud üle 55243 isiku, põhjustades neile raskeid kehalisi ja vaimseid vigastusi. Olukorra erakordset kiireloomulisust silmas pidades taotleb taotluse esitaja oma ajutiste meetmete kehtestamise taotluse osas kiiret ärakuulamist. Lisaks palub taotleja Rahvusvahelise Kohtu eeskirja artikli 74 lõike 4 kohaselt kaitsta Palestiina rahvast Gazas, kutsudes Iisraeli viivitamatult peatama kõik sõjalised rünnakud, mis kujutavad endast või põhjustavad õigusrikkumist. Genotsiidikonventsioon võimaldab igal ettepanekul, mille võib Eesti teha ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohta, avaldada oma mõju. Selleks peaks Eesti väljendama oma seisukohta lõpetada Gazas tapmine ja raskete kehavigastuste tekitamine, lõpetada tahtlik elutingimuste loomine, mille eesmärk on tuua kaasa nende kui rühma füüsiline hävitamine, ennetada ja karistada nende otseseid tagajärgi ja avalik üleskutse genotsiidile ning sellega seotud poliitika ja tavade tühistamine, sealhulgas abi piiramise ja evakueerimisjuhiste andmise osas. Iisrael on pommitanud ka suuri Gaza alasid, sealhulgas terveid naabruskondi ning on kahjustanud või hävitanud üle 355000 kodu, lisaks ulatuslikud põllumaad, pagariärid, koolid, ülikoolid, ettevõtted, kultuspaigad, kalmistud, kultuuri- ja arheoloogilised paigad, munitsipaal- ja kohtuhooned ning kriitilise tähtsusega infrastruktuur, sealhulgas vee- ja kanalisatsioonirajatised ning elektrivõrgud, jätkates samas halastamatut rünnakut Palestiina meditsiini- ja tervishoiusüsteemi vastu. Iisrael on muutnud Gaza rusudeks ja teeb seda jätkuvalt, tappes, kahjustades ja hävitades oma elanikke ning luues elutingimusi, mille eesmärk on tuua kaasa nende kui rühma füüsiline hävitamine.

1. Taotleja, pidades silmas genotsiidi keelu jus cogens olemust ning genotsiidikonventsioonist tulenevate riikide kohustuste erga omnes ja erga omnes partes artikli 60 lõikes 2 ette nähtud „olulise rikkumise“, olemust, esitab käesoleva taotluse Iisraeli vastutuse tuvastamiseks genotsiidikonventsiooni rikkumiste eest; võtta ta nende rikkumiste eest rahvusvahelise õiguse alusel täielikult vastutavaks; ja — kõige viivitamatult pöörduda selle pädeva õiguskaitseorgani poole, et tagada kiireloomuline ja võimalikult täielik kaitse Gaza palestiina araablaste puhul, keda ähvardab tegelik või potentsiaalne oht genotsiidi jätkumise ja edasiste toimingute jaoks.

1. Olukorra erakordset kiireloomulisust silmas pidades taotleb taotluse esitaja oma ajutiste meetmete kehtestamise taotluse osas kiiret ärakuulamist. Lisaks palub taotleja kohtu eeskirja artiklit 74 lõiget 4 arvestades kaitsta Palestiina rahvast Gazas, kutsudes Iisraeli viivitamatult peatama kõik sõjalised rünnakud, mis kujutavad endast või põhjustavad õigusrikkumist. Selleks peaks andma Iisraelile korralduse lõpetada Gazas palestiina araablaste tapmine ja raskete vaimsete ja kehavigastuste tekitamine. See on avalik üleskutse genotsiidile ning sellega seotud poliitika ja tavade tühistamine, sealhulgas abi piiramise ja evakueerimisjuhiste andmise osas.

1. Pidades meeles õiguskantsleri olulist rolli ja tema tõsist vastutust olukordades, kus aktid, mille üle taotleja kaebab, on aset leidnud alles hiljuti ja kestavad – ning nende suhtes ei ole muul viisil kohtuotsust või üksikasjalikku faktide tuvastamist kohaldatud — taotleja taotlus ja taotlus ajutiste meetmete võtmiseks annavad üksikasjalikuma faktilise ülevaate, kui muidu võiks olla. See aruanne tugineb suures osas ÜRO juhtide ja organite ning valitsusväliste organisatsioonide („VVOde“) avaldustele ja aruannetele aga ka pealtnägijate ütlustele Gazast – sealhulgas kohapeal olevatelt Palestiina ajakirjanikelt – olukorras, kus Iisrael jätkab rahvusvaheliste ajakirjanike kogukonnale piirangute kehtestamist, uurijate ja teabekogumisrühmade juurdepääsu takistamist Gazas. Eelkõige, nagu Kohtu pretsedendiõigus selgitab, „[mida] Kohus on kohustatud tegema ajutiste meetmete kohta otsuse tegemisel tuleb kindlaks teha, kas… vähemalt osa väidetavatest tegudest… on võimelised jääma konventsiooni sätete alla”. Vähemalt mõned taotleja väidetavad teod võivad selgelt kuuluda nende sätete kohaldamisalasse.

1. JURISDIKTSIOON

1. Eesti ja Iisrael on mõlemad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmed ja seetõttu on neile seotud kohtu põhikiri, sealhulgas artikli 36 lõige 1, mis näeb ette, et pädevus hõlmab kõik spetsiaalselt ette nähtud küsimused … „kehtivates lepingutes ja konventsioonides”.

1. Eesti ja Iisrael on samuti genotsiidikonventsiooni osalised. Iisrael kirjutas genotsiidikonventsioonile alla 17. augustil 1949. aastal ja andis oma ratifitseerimiskirja hoiule 9. märtsil 1950, saades sellega konventsiooni osaliseks, kui genotsiidikonventsioon jõustus 12. jaanuaril 1951. Eesti andis oma ühinemiskirja hoiule oletatavasti (?) jaanuaris 1992, mida konventsiooni XIII artikli kohaselt kohaldatakse poolte vahel üheksakümnendal päeval pärast seda.

1. Genotsiidikonventsiooni artikkel IX sätestab: Konventsiooni tõlgendamise, kohaldamise või täitmisega seotud vaidlused lepinguosaliste vahel, sealhulgas vaidlused, mis on seotud riigi vastutusega genotsiidi või mõne muu artiklis III loetletud teo eest, esitatakse Rahvusvahelisele Kohtule. Õiglus ükskõik millise vaidluse poole taotlusel.

1. Eesti ega Iisrael ei ole IX artikli suhtes reservatsiooni teinud.

1. Genotsiidikonventsiooni osalisriigid on eelkõige selgeks teinud, et Iisraeli tegevus Gazas kujutab endast genotsiidi Palestiina rahva vastu. Näiteks Alžeeria presidendid, Boliivia, Brasiilia, Colombia, Kuuba, Iraan, Türgi, ja Venezuela on kõik Iisraeli tegevust kirjeldanud genotsiidina, nagu ka Palestiina president. Riigiametnikud ja esindajad Bangladeshist, Egiptusest, Hondurasest, Iraak, Jordaania, Liibüa, Malaisia, Namiibia, Pakistan, Süüria ja Tuneesia on samuti viidanud genotsiidile või selle ohule Gazas; nagu ka riigipead ja riigiametnikud genotsiidikonventsiooniga mitteseotud riikidest, sealhulgas Katar ja Mauritaania. Rääkides araablaste rühma nimel ÜRO Julgeolekunõukogu 9498 koosolekul 8. detsembril 2023, enne ÜRO Julgeolekunõukogu hääletust relvarahu üle, teatas Egiptuse esindaja, et „Tsiviilisikute surmajuhtumid [Gazas] paljastas vale, et sõda käib relvastatud rühmituse vastu. Pigem on see kollektiivne karistus ja genotsiid Palestiina rahva vastu […] Tsiteerides „tsiviilinfrastruktuuri ulatuslikku hävitamist ja ÜRO töötajate sihikule seadmist“, ütles ta, et „85 protsendi Gaza elanike sunniviisiline ümberasustamine, kes elavad kohutavas püüdluses Palestiina rahva hävitamiseks“.

1. Võttes arvesse tõsiasja, et genotsiidi keeld on imperatiivse iseloomuga norm ja et konventsioonist tulenevad kohustused on erga omnes ja erga omnes partes. Iisrael on rahvusvahelise üldsuse väljendatud tõsistest muredest täielikult teadlikuks teinud Genotsiidikonventsiooni osalisriigid ja eelkõige Lõuna-Aafrika Iisraeli suutmatuse tõttu seda teha peatada, ära hoida ja karistada genotsiidi toimepanemist. Lõuna-Aafrika on väljendanud muret, muu hulgas järgmiselt:

— 30. oktoobril 2023 tegi Lõuna-Aafrika rahvusvaheliste suhete ja koostöö osakond avalduse, milles kutsus rahvusvahelist üldsust üles võtma Iisraeli vastutusele rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest. Hoiatades, et „genotsiidi kuritegu ähvardab kahjuks suurt“ asurkonda Gazas, tuletati avalduses meelde, et „Brasiilia president Lula da Silva on nimetanud Gaza rünnakuid genotsiidiks“ ja et Lõuna-Aafrika rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister Naledi Pandor, pöördudes ÜRO Julgeolekunõukogu poole 24. oktoobril 2023, oli ka „rahvusvahelisele üldsusele meelde tuletanud, et järjekordne genotsiid ei peaks jõude seisma”.

— 7. novembril hoiatas Lõuna-Aafrika rahvusassamblee ees esinedes Lõuna-Aafrika rahvusvaheliste suhete minister, et „ajastatud olukorras Gaza sektoris on genotsiidikuritegu kahjuks suur”, meenutades, et „1994. aastal toimus Aafrikas genotsiid, kontinendil, kus suur osa kogu maailmast vaatab pealt, kuidas süütuid inimesi mõrvatakse” ning rõhutades, et Lõuna-Aafrika ei saa kõrval seista ja lasta sellel korduda.

— 10. novembril 2023 Lõuna-Aafrika Vabariigi osakonna peadirektor, kes esindab Rahvusvahelisi suhteid ja koostööd („DIRCO“), viis läbi ametliku diplomaatilise kohtumise Iisraeli Riigi suursaadiku demarš Lõuna-Aafrikas, andes talle nõu, et kuigi Lõuna-Aafrika „mõistis hukka Hamasi tsiviilisikute vastu suunatud rünnakud“, mida „tuleks uurida sõjakuritegude osas“, „Iisraeli reaktsioon oli ebaseaduslik“ ja et Lõuna-Aafrika Vabariik „soovib, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus uuriks Iisraeli juhtkonda“ kuritegude, sealhulgas genotsiidi eest.

— 13. novembril 2023 presidendi residentsis toimunud kohtumisel Lõuna-Aafrika juutide saadikutekogu juhtkonnaga, kus nad kutsusid muu hulgas üles taasavama Lõuna-Aafrika Vabariigi saatkonda Iisraelis, Lõuna-Aafrika president, Hr Cyril Ramaphosa „mõistis hukka genotsiidi, mis on toime pandud Palestiina rahva, sealhulgas naiste ja laste vastu kollektiivse karistamise ja Gaza jätkuva pommitamise kaudu.“

— 17. novembril 2023 teatas Lõuna-Aafrika Vabariigi president riigivisiidi ajal Katarile, et Lõuna-Aafrika edastab olukorra Palestiina osariigis Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, väljendades oma jälestust selle suhtes, „mis toimub õigesti nüüd Gazas, mis on nüüdseks muutunud koonduslaagriks, kus toimub genotsiid”.

— Hiljem, 17. novembril 2023, edastas Lõuna-Aafrika saatkond Haagis, tegutsedes Lõuna-Aafrika Vabariigi nimel, koos kolme teise genotsiidikonventsiooni osalisriigiga – Bangladeshi, Boliivia ja Komooridega – ning Djiboutiga aruande edasi Palestiina olukorrast Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri büroole, nõudes, et prokurör uuriks jõuliselt kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvaid kuritegusid, sealhulgas genotsiidikuritegusid, nagu on sätestatud artikli 6 punktides a, b ja c Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis (edaspidi „Rooma statuut”).

— 21. novembril 2023 esinedes BRICS-i (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika) juhtide ja kutsutud BRICS-liikmete juhtide erakorralisel ühiskohtumisel olukorra kohta Lähis-Idas, kus Lõuna-Aafrika kutsus üles käsitlema Lähis-Idas „suurt ülemaailmset muret tekitavat küsimust”. Kohtumisel kinnitas Lõuna-Aafrika president, et „Gaza elanikele ravimite, kütuse, toidu ja vee tahtlik keelamine on võrdne genotsiidiga”.

— 12. detsembril 2023 ütles Lõuna-Aafrika suursaadik ÜRO juures kõneldes ÜRO Peaassamblee 10. erakorralisel eriistungil, millel oli esindatud Iisrael, „viimase kuue nädala sündmused Gazas näitasid, et Iisrael tegutseb vastuolus oma genotsiidikonventsioonist tulenevate kohustustega. Ta rõhutas, et Aafrika valus apartheidisüsteemi kogemus paneb meid kui liikmesriike võtma meetmeid kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

— 21. detsembril 2023 saatis Lõuna-Aafrika Vabariik suulise noodi Iisraeli Lõuna-Aafrika saatkonnale, milles Lõuna-Aafrika väljendas oma muret „usaldusväärsete teadete pärast, mis vastavad 1948. aasta konventsioonis määratletud genotsiidi või sellega seotud kuritegude künnisele“. Genotsiidi ärahoidmine ja selle eest karistamine on Gazas konflikti kontekstis toime pandud ja võidakse ka praegu toime panna. Verbaalnootis tuletati meelde, et „genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni osalisriigina on Lõuna-Aafrikal lepinguline kohustus takistada genotsiidi toimumist ja kutsub seetõttu Iisraeli, kes on samuti osalisriik, konventsioonile, et lõpetada viivitamatult vaenutegevus Gazas ja hoiduda käitumisest, mis kujutab endast või ei suuda ära hoida konventsioonist tulenevate kohustuste rikkumist. Iisraeli ametnike ja teiste retoorika pärast ärevil Lõuna-Aafrika Vabariik kutsus samuti Iisraeli üles „tõkestama ja karistama otsest ja avalikku genotsiidi õhutamist“. Lõuna-Aafrika nõuded seoses oma genotsiidikonventsioonist tulenevate kohustuste täitmisega ja genotsiidikonventsioonist tulenevate kohustuste rikkumine Iisraeli poolt ning nende üksikasjad.

1. Iisrael ei ole Lõuna-Aafrika 21. detsembril 2023 saadetud verbaalnoodile otse vastanud. Iisrael on aga avalikult tagasi lükanud kõik vihjed, et ta on oma sõjalises kampaanias Gazas rikkunud rahvusvahelist õigust. Eelkõige on Iisrael tõrjunud kui „nördimatut ja valet“ väidet, et Iisraeli sõjalised rünnakud Gaza sektorile vastavad „genotsiidi seaduslikule määratlusele“ ja nende eesmärk on „mitte lihtsalt süütute inimeste tapmine ja nende elatise hävitamine, vaid süstemaatiline jõupingutus“ tühjendada „Gaza oma rahvast”. Iisrael eitab, et tema käitumine Gazas rikub tema genotsiidikonventsioonist tulenevaid kohustusi, kinnitades, et „süüdistus genotsiidis Iisraeli vastu ei ole mitte ainult faktiliselt ja õiguslikult põhjendamatu, vaid ka on moraalselt „vastumeelne” ja „antisemiitlik”. Pealegi Iisrael jätkab Gazas suunatud tegusid ja tegematajätmisi, mida on väidetavalt genotsiidiks peetud ning on oma suhtumise ja käitumisega ümber lükanud kõik väited, et tema tegevust Gazas piiravad genotsiidikonventsioonist tulenevad kohustused. Iisraeli peaminister kinnitas 26. detsembril 2023: „Me ei peatu. Me jätkame võitlust ja süvendame võitlust lähipäevil ning see saab olema pikk lahing ja see ei ole peaaegu lõppemas.“ Iisraeli enda käitumine rõhutab seetõttu poolte lahkarvamusi. 

1. Rahvusvahelise Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on vaidlus poolte vahel „lahkarvamus õiguslikus või faktilises küsimuses, õiguslike seisukohtade või huvide konflikt”. Selline lahkarvamus või „positiivne ühe poole väitele vastuseisu teise poole poolt ei pea tingimata väljendama expressis verbis… poole seisukohta või hoiakut saab teha järeldustega, olenemata sellest, milline on selle poole seisukoht”.

1. Iisraeli ja Lõuna-Aafrika vahel on ilmselgelt vaidlus genotsiidikonventsiooni tõlgendamise ja kohaldamise üle, mis puudutab nii Lõuna-Aafrika kohustust tõkestada Lähis-Idas genotsiidi toimepanemist. Arvestades, et Lõuna-Aafrika nõue puudutab tema enda kohustusi konventsiooni osalisriigina tegutseda genotsiidi ärahoidmiseks – mille põhjuseks on Iisraeli teod ja tegevusetused –, on sellega seoses konventsiooni tõlgendamise esitajal ilmselge positsioon. Veelgi enam, võttes arvesse, et „iga genotsiidikonventsiooni osalisriik, mitte ainult eriliselt mõjutatud riik, võib tugineda teise osalisriigi vastutusele, et teha kindlaks oma kohustuste väidetav rikkumine erga omnes partes …” –, on käesolevas asjas usutav õigus esitada Iisraeli vastu tõlgendamise taotlus „genotsiidikonventsioonist tulenevate kohustuste väidetava rikkumise alusel”.

1. Seetõttu Rahvusvahelise Kohtu põhikirja artikli 36 lõike 1 ja genotsiidikonventsiooni artikli IX kohaselt on kohus pädev arutama Lõuna-Aafrika poolt Iisraeli vastu esitatud nõudeid.
   Järgneb…