Uus-Meremaa börsil noteeritud äriühingud, kindlustusandjad, pangad, pangavälised hoiuste võtjad ja investeerimisjuhid peavad nüüd avalikustama oma kliimaga seotud teabe pärast seda, kui valitsus muutis aruandluse kohustuslikuks.
Praegu on umbes 40 protsendil NZX-i börsil noteeritud ettevõtetest kliimaga seotud riskid, mis on kajastatud nende aastalõpu ettevõtte finantsaruannetes. Muudatused mõjutavad ligikaudu 200 organisatsiooni.
Keskkonnaministeeriumi veebisaidi andmetel kehtestati õigusaktid osana Uus-Meremaa teekonnast madala süsinikusisaldusega tuleviku poole ja selleks, et ettevõtetel oleks hea arusaam sellest, kuidas kliimamuutused neid mõjutavad nii riskide kui ka võimaluste osas.
Õigusakti võttis vastu eelmine valitsus 2021. aastal, kus toonane kliimamuutuste minister James Shaw ütles, et mõjutatud ettevõtted peavad järgima või selgitama, miks nad kliimariskidest aru ei anna.
Finantssektori (kliimaga seotud teabe avalikustamine ja muud küsimused) muutmise seadus on aluseks 2013. aasta finantsturgude käitumise seadusele (FMC Act), 2013. aasta finantsaruandluse seadusele ja 2001. aasta avaliku auditi seadusele.
“Täna on veel üks samm teekonnal, mille see valitsus võtab Aotearoa Uus-Meremaa madala süsinikusisaldusega tuleviku ning tulevaste põlvkondade jaoks puhtama ja turvalisema planeedi suunas,” ütles hr Shaw 2020. aastal.
“Paljud Uus-Meremaa suurettevõtted ei saa praegu hästi aru, kuidas kliimamuutused nende tegevust mõjutavad.”
“Muudatused, millest ma teada annan, toovad kliimariskid ja vastupanuvõime finants- ja äriotsuste tegemise keskmesse. Sellega tagatakse, et kliimariski avalikustamine on selge, kõikehõlmav ja üldlevinud.”
Uus seadus tähendab, et mõjutatud ettevõtted peavad esitama teabe, mille eesmärk on aidata “Uus-Meremaal täita oma rahvusvahelisi kohustusi ja saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsuse eesmärk”- vastavalt ministrite pressiteatele.
Aruandluse tõhustamisega ütles ministeerium, et Uus-Meremaa finantssüsteem muutub kliimamuutuste mõjudele vastupidavamaks, nagu on välja toodud riiklikus kliimamuutuste riskihinnangus.
Kliimaga seotud tegevustest, mis on toimunud alates 1. jaanuarist 2023, tuleb nüüd aru anda, et suurendada läbipaistvust ja tagada, et kliimamuutuste mõju võetakse regulaarselt arvesse äri-, investeerimis-, laenuandmis- ja kindlustuslepingute sõlmimise otsustes.
Arvatakse, et Uus-Meremaa juhib paketti rahvusvaheliselt, rakendades ettevõtete kliimaaruandluse raamistikku.
2021. aastal Glasgow’s toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil moodustati Rahvusvaheline Jätkusuutlikkuse Standardite Nõukogu (ISSB), et pakkuda jätkusuutlikkuse avalikustamise “ülemaailmset lähtealust”.
ISSB andmetel on uutel jätkusuutlikkuse standarditel rahvusvaheline toetus G7, G20, Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO), finantsstabiilsuse nõukogu, Aafrika rahandusministrite ja rahandusministrite ning enam kui 40 jurisdiktsiooni keskpankade presidentide poolt.”
Lisaks avalikustatava teabe üldise lähtealuse kehtestamisele on ISSB põhieesmärkide eesmärk hõlbustada koostalitlusvõimet laiemate sidusrühmade jaoks asjakohase jurisdiktsioonipõhise avalikustatava teabega, andes seega selgema ja kättesaadavama ülevaate äriühingu jätkusuutlikkust käsitlevast teabest.
