Hormuzi väin on Iraani ärile avatud … nafta liigub ja Iraan saab raha.
Larry C. Johnson
Andkem Donald Trumpile au ühes asjas… Ta pidas oma sõna ja lõpetas USA blokaadi Iraani laevade vastu ning Iraan asub tööle: tema naftatankerid sõidavad Pärsia lahes Hormuzi väina ja sealt välja. Ülaltoodud pildil on näha punase ja rohelisega märgitud laevad, mis liikusid 15. juunil 2026 kell 22.55 idaranniku aja järgi.
See ei tähenda, et Iraaniga kokku lepitud vastastikuse mõistmise memorandum, mis peaks reedel Genfis allkirjastama, peab vastu, aga see on samm olukorra deeskaleerimise suunas. Seega peaksime endale esitama küsimuse: miks Donald Trump pilgutas silma ja võttis vastu ettepaneku, mille Iraan oli juba aprillis esitanud?
Ma arvan, et põhjuseid on mitu, aga kõige olulisem on see, et USA-l hakkab nafta otsa saama, mis tähendab, et Trump ei saa bensiinihinda kunstlikult madalal hoida. CNN teatab, et USA strateegilised naftareservid on langenud madalaimale tasemele alates 1983. aastast. Langus toimub jätkuvate maksude keskel, et leevendada konflikti Iraaniga mõju. Reservid on langenud 340,3 miljoni barrelini, tasemele, mida viimati nähti Reagani administratsiooni ajal, kui strateegilist reservi alles koguti. USA päevane tarbimine peaks 2026. aastal olema 20–21 miljonit barrelit, mis tähendab, et reserv suudab pakkuda bensiini 17 päevaks, mis langeb 1. juulile.
Donald Trumpi vaimne seisund võib küll halveneda, kuid tal on siiski piisavalt mõistust, et mõista, et naftapuudus ja plahvatuslikult tõusvad bensiinihinnad juulis on poliitiliselt vastuvõetamatud.
Teine tegur on see, et USA rajatised ja lennukid Pärsia lahes said eelmisel nädalal tugeva löögi. USA rünnakud Iraani rajatistele Hormuzi väinas 9. ja 10. juunil kutsusid esile Iraani ägeda vastuse, tabades sihtmärke Iraagis (CIA baasid, mis toetavad kurde), Kuveidis (Ali Al Salemi õhuväebaas, Camp Buehring Kuveidi kirdeosas ja ajutine operatsioonikeskus Shuaíba tsiviilsadama lähedal), Prints Saudi õhuväebaasis Riyadhi lähedal Saudi Araabias ja Mowaffaq Al Salti õhuväebaasis Jordaanias. Rünnakud olid laastavad ja väidetavalt hõlmasid mõned uued Hiina raketid, mis Iraanile tarniti.
Lisaks avaldavad Pärsia lahe Araabia riigid survet Iraani-vastaste rünnakute lõpetamiseks. Iraan, keda toetasid Hiina, Venemaa ja Pakistan, pidas intensiivset diplomaatiat Saudi Araabia, Katari ja Araabia Ühendemiraatidega (AÜE).
AÜE, mis on Iraani ja Saudi Araabia jaoks pinnuks silmas ning mida peetakse Iisraeli liitlaseks, saatis 9. juunil Iraani delegatsiooni. Reuters teatas, et AÜE oli nõustunud Iraanile miljardeid dollareid eraldama – kaks piirkondlikku allikat hindasid summaks 10 miljardit dollarit (sealhulgas üle 3 miljardi dollari, mis on juba üle antud), samas kui kaks teist allikat viitasid 20 miljardile dollarile, kusjuures rahaliste vahendite eraldamises lepiti kokku vastutasuks Iraani rünnakute peatamise eest AÜE-s. AÜE välisministeerium eitas neid teateid aga kategooriliselt, öeldes, et väited on „täiesti valed ja alusetud“ ning et AÜE kaudu ei ole vabastatud, üle kantud ega vahendatud külmutatud Iraani vahendeid. On aga vaieldamatu, et AÜE saatis Iraani valitsusega läbirääkimisteks kõrgetasemelise delegatsiooni.
Kõrge Katari delegatsioon saabus kolmapäeval, 10. juunil Teherani, et pidada läbirääkimisi kahepoolsete suhete, piirkondlike arengute ja diplomaatiliste jõupingutuste üle Iraani ja Ameerika Ühendriikide konflikti lõpetamiseks. Delegatsioon saabus keskpäeval ja visiit toimus pärast seda, kui Trump süüdistas Iraani protsessi viivitamises ja ütles, et Teheran maksab nüüd “hinda”. AFP teatas informeeritud diplomaadile viidates, et Katari läbirääkimismeeskond reisis Teherani pärast Ameerika ametnikega peetud konsultatsioone, püüdes ületada kahe poole vahelisi järelejäänud erimeelsusi.
Kõrge Pakistani allikas, kellel on juurdepääs teabele Pakistani rolli kohta USA-Iraani kõneluste vahendamisel, teatas, et Pakistan, keda innustasid Hiina ja Venemaa, tegi edusamme läbirääkimistel Saudi Araabia ja Katarlastega, et lõpetada USA sõjaväebaaside majutamine nende vastavates riikides. Need kõnelused langesid kokku Saudi Araabia keeldumisega lubada USA-l kasutada oma õhuruumi rünnakuteks Iraani sihtmärkide vastu operatsiooni “Projekt Vabadus” ajal.
Kas leping allkirjastatakse reedel? Jään skeptiliseks lihtsalt tohutu sionistliku tagasilöögi tõttu, millega Donald Trump silmitsi seisab vihaste Iisraeli ametnike ja AIPAC-ile kuuluvate USA poliitikute poolt. Ometi näib leping esmaspäeva õhtul seda kirjutades olevat puutumata.
Miks Donald Trump pole vastastikuse mõistmise memorandumi teksti avaldanud? Sellel on kaks võimalikku selgitust (ja mind huvitab, millist te peate kõige usutavamaks): 1) Iraani ja USA vahel on endiselt lahkarvamusi ning nad püüavad endiselt kompromissi leida; 2) Trump ei taha üksikasju eelnevalt avaldada, kartes, et sionistlik tagasilöök võib ohustada reedel Genfis toimuvat allkirjastamistseremooniat. Diplomaatiline ameerika mäed on täies hoos… See saab olema metsik sõit kuni reedeni.
