Avaleht Esileht “Mida kuradit?”: Euroopa raevutses, kui Bideni kaubanduspoliitika riskib maksimaalse pahatahtlikkusega

“Mida kuradit?”: Euroopa raevutses, kui Bideni kaubanduspoliitika riskib maksimaalse pahatahtlikkusega

Kuna Bideni administratsioon riskib Euroopa energiajulgeolekuga LNG ekspordi “pausiga“, on USA väliskaubanduspoliitikas liitlased mõelnud vaid “mida kuradit” toimub.

Lühidalt öeldes selgub, et Biden ei pööranud ümber tervet hulka Trumpi-aegseid Ameerika-meelseid kaubandustõkkeid, jättis Euroopa ettevõtted välja USA tootjate abistamiseks mõeldud toetustest ja torkas panda piirangutega Hiina juurdepääsule Ameerika tehnoloogiale.

Paljud eurooplased kardavad, et Trump, kes on näiliselt teel vabariiklaste kandidatuuri poole, võib hüljata Ukraina ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning süstida maailmakaubandusse kaose. Sellegipoolest on nad hakanud uskuma, et hoolimata oodatava Bideni-Trumpi kordusmatši võitjast on USA majanduspoliitika nende kasuks kaldunud. “Mesinädalad on läbi,” ütles üks Euroopa diplomaat. – Wall Street Journal

Nüüd mõtlevad Euroopa diplomaadid ja ametnikud, kas blokk saab isegi loota, et USA jätkab reeglitel põhineva kaubandussüsteemi toetamist – või kas majanduslik konflikt, mis tundus Trumpi ajal kindel, on igal juhul kaartidel.

“Me oleme vana paar ja meil on oma probleemid,” ütles Prantsuse kaubandusminister Oliver Brecht eelmisel kuul Washingtoni visiidi ajal USA kaubandusesindajale Katherine Taile. “Kuid me peaksime olema ettevaatlikud, et hallata oma kaubanduserinevusi.”

Mida rohkem asjad muutuvad…

2019.aastal oli toon 70.aastapäeva NATO peol Londoni peol viibinud saadiku Brendan Boyle’i (D-PA) sõnul sünge. Kohalviibijad pakkusid välja, et allianss ei pruugi Donald Trumpi üle elada.

“Nali, mis aina kordus ja see oli räige huumor, oli: “Noh, nautigem seda pidu, sest on tõeline küsimus, kas meil on 75.aastapäeva pidu,” ütles Boyle.

Kergendusohe Bideni valimistel on aga kiiresti murelikuks muutunud. Hoolimata sellest, et USA president rõõmustas NATO laienemise üle pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, pimestas NATO liikmeid Biden, kes toetas osa Trumpi maailmavaatest – nimetades piiramatut maailmakaubandust riikliku julgeoleku ohuks ja hoiatades, et õõnsaks muutunud USA tööstusbaas on kahjustanud Ameerika töölisi ja andnud Hiinale ruumi laieneda, domineerides mitmes tööstusharus.

Väga Trumpilik, ei?

Alustuseks, kuigi Bideni voorus andis märku Trumpi-aegsete tariifide peatamisest Euroopa terasele ja alumiiniumile, ei olnud see püsiv ning Euroopa metallieksportijad said eelmisel aastal sadade miljonite dollarite suuruse löögi.

Euroopa liidrid püüdsid korduvalt veenda Bidenit tariife tapma. Oktoobris saabusid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ja teised ELi ametnikud Washingtoni tippkohtumisele, kus nad lootsid selle küsimuse kõrvale heita.

Tippkohtumisele eelnenud kõnelustel olid USA ametnikud nõudnud, et EL kehtestaks leppe raames Hiina metallidele tariifid, mis on samm, mille pärast mõned eurooplased muretsevad, et see võib rikkuda Maailma Kaubandusorganisatsiooni reegleid. Ööl enne Valge Maja kohtumisi vaatasid ELi diplomaadid läbi kavandatud ühisavalduse, mis oli USA ja bloki täitevvõimu viimase hetke läbirääkimiste tulemus. Pärast ülevaatamist ütlesid mõned diplomaadid, et avaldus kõlas nii, nagu oleks blokk valmis neid tariife osana võimalikust kokkuleppest toetama. -WSJ

“Oli lihtsalt hulk liikmesriike, kes läksid: “Mida kuradit?”,” ütles üks Euroopa diplomaat.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kõneles Valge Maja kohtumisel eelmise aasta 20.oktoobril. Foto: Evan Vucci/Associated Press

Enne oktoobrikuist tippkohtumist püüdis USA leevendada ELi viha Bideni inflatsiooni vähendamise seaduse üle, mis andis maksusoodustusi puhta energia tööstusele, püüdes meelitada välismaiseid ettevõtteid avama USA-s asuvaid tehaseid ja hankima kohalikke materjale. Ühesõnaga, Trumpi taktika.

Kui Euroopa liidrid muidugi kiitsid kliimaga seotud ärevust, siis majanduslikust vaatenurgast olid nad vihased – kuna seadus seaks kahtlemata nende endi puhta energia väljapressijad ebasoodsasse olukorda, meelitades investeerimisdollarid EList eemale.

“Te teete mu riigile haiget,” ütles Prantsuse president Emmanuel Macron senaator Joe Manchinile (D-WV), kes kirjutas suure osa sellest seadusest, Valge Maja õhtusöögil mõni kuu pärast IRA seaduseks allkirjastamist.

Euroopa on veelgi rohkem pingutanud tingimuste üle, et saada 7500 USA dollari suurune maksusoodustus uue elektrisõiduki ostmiseks, mis näeb ette, et auto tuleb kokku panna Põhja-Ameerikas ning et selle akud peavad sisaldama mineraale ja osi USA-st või mõnest tema vabakaubanduspartnerist, püüdes nõrgendada Hiina haaret materjalitööstuse üle.

Tähelepanuväärne on see, et Euroopal ei ole USAga vabakaubanduslepingut – mida Manchin ütleb, et ta ei teadnud, kui ta seadust kirjutas.

Eelmise aasta alguses kurtis Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz Manchinile, et USA toetused kahjustavad Saksamaa autotööstust. Manchin oli tõrjuv. Oma telefonis esitas ta Saksamaa liidrile otsingutulemuse, mis näitas, et ELi autotariifid olid börsiga tuttava inimese sõnul kõrgemad kui USA maksud. Saksamaa valitsuse pressiesindaja keeldus vestluse sisu kommenteerimast. – WSJ

Samal ajal on Bideni administratsiooni ja Euroopa ettevõtete vahelised arutelud uue kaubanduslepingu üle, mis aitaks Euroopa akutootjaid, raporti kohaselt takerdunud.

Nad arvavad, et nad on kuum sitt?

Valge Maja kliimanõuniku John Podesta sõnul naysayerid eksivad.

“Jah, seal on teatud hulk peksmist, kuid ma arvan, et tegelikult on see, mida see on tehtud, kannustab tegutsema,” ütles ta oktoobris.

Teisipäeval kohtuvad USA ja EL-i ametnikud taas Washingtonis – seekord Bideni administratsiooni ajal loodud kaubandus- ja tehnoloogianõukogu kohtumiseks, et koordineerida kaubandust, majandust ja tehnoloogiat. Tegevuskava hõlmab puhast energiat ja tehisintellekti, kuid ELi ametniku sõnul ei ole oodata mingeid meetmeid.

Exit mobile version