Poliitikateadlane, ajakirjanik ja kauaaegne avalik-õigusliku ringhäälingu reporter Patrik Baab annab Simo Azzaouile tema YouTube’i kanalil „Meet Your Mentor“ antud intervjuus põhjaliku analüüsi praegusest plahvatusohtlikust poliitilisest olukorrast. Laialdaselt reisinud ja kogenud mees analüüsib halastamatult terava pilguga Saksamaa ja Euroopa Liidu olukorda, Venemaa, Ukraina ja USA poliitikat. Video sisaldab olulist osa 6. aprilli 2025. aasta intervjuust, mille transkriptsioon on allpool avaldatud. (hl)
Patrik Baab Ukraina sõja varjatud tegevuskavast
Küsimus:
Kas tööstusriiki aetakse täiskiirusel kuristikku?
Patrik Baab:
Jah ja see vähene, millest sa rääkisid, hõlmab tervet hulka erinevaid dimensioone. Sündmusi võiks kokku võtta lausega: Kui suured poisid omavahel tehinguid teevad, jäetakse väikesed jännikud kõrvale. Ja see kirjeldab geopoliitilist olukorda. Ja eurooplased on sattunud kimbatusse, sest Ameerika Ühendriigid on teinud – proua Baerbock ütleks – 360-kraadise pöörde.
Vaatleme sisepoliitika ülimuslikkust. Iga poliitiline juhtkond, olenemata ühiskondliku süsteemi struktuurist, vajab sotsiaalset toetust ja sisemist legitiimsust. Ja see on Saksamaal sama oluline kui Ameerika Ühendriikides ja Venemaal.
Venemaa on viimase 25 aasta jooksul majanduslikult taas jalule tõusnud. Sellel on positiivne mõju inimeste elatustasemele. See on Putini kõrge usaldusväärsuse ja lojaalsuse, aga ka Venemaa rahva lojaalsuse põhjus.
Putin on väga selgelt öelnud, mida ta Ukraina välispoliitika ja Ukraina sõja osas tahab. Ta ütles: „Me peame kaitsma Donbassi vene etnilist elanikkonda.“ Me peame tagama, et Ukraina ei liituks NATOga, et meil oleks lääne suhtes puhver. See on klassikaline poliitiline refleks riigis, mida läänest on sageli rünnatud.
Ja kolmandaks, selleks peame Ukraina denatsifitseerima.
Selles sõjas peab ta aga tagama, et kaotused nii suureks ei läheks. Need kaotused ei ulatu Moskvasse ega Peterburi; Aga kui minna Dagestani, siis näeb haudu, sest seal on end kirja pannud peamiselt noored vaesematest piirkondadest.
Kui me nüüd vaatame Ameerika Ühendriike, siis Trumpil on ka sisepoliitiline probleem. 340 miljonist ameeriklasest elab 100 miljonit allpool vaesuspiiri või napilt üle selle. Mu sõber Robert Heavy ütles aastaid tagasi, et riik on kodusõja äärel. Bideni administratsioon püüdis sellele vastu astuda inflatsiooni vähendamise seadusega, mis püüdis meelitada välismaiseid ettevõtteid Ameerikasse tootma. Ja Trump üritab seda teha tariifide kaudu, mis loomulikult lühiajaliselt toob Ameerikas kaasa hinnatõusu, kuid pikas perspektiivis võib see avaldada mõju ka kaupade tootmise suurenemisele Ameerikas.
Seepärast tahab ta oma relvastuspoliitikat ja geostrateegilist lähenemist ümber suunata. Trumpi administratsioon on aru saanud, et USA-l pole enam majanduslikku jõudu, et võtta üle kogu maailma domineerimine unipolaarses juhtide maailmas. Sellepärast ta kurssi muudabki. Ta mõtleb väidete, poolkerade kategooriates: Ameerikana kindlustame oma huvisfääri, jätame venelased omaks ja hiinlased omaks. Seega, kui külastate välisministeeriumi veebisaiti, leiate sealt täispika intervjuu välisminister Marco Rubioga. Ja Rubio ütleb: Me peame jätma hüvasti unipolaarse maailmaga, me peame leppima multipolaarse maailmaga, kus on ka teisi jõude, näiteks Venemaa ja Hiina, kes on kõige olulisemad.
Eurooplased ei mängi enam mingit rolli. Ja nüüd, selles jõudude väljal, kui suured tegijad omavahel tehinguid teevad, vaatame me eurooplasi ja eriti Euroopa juhtivat suurvõimu, milleks on Saksamaa Liitvabariik, sest sellel on endiselt suurim majanduslik jõud. Ukraina sõja tõttu hindasid juhid olukorda täiesti valesti ja valitseva partei kartelli poliitiline eliit valis vale kursi. Inimesed arvasid, et neil on Ukrainas venelaste vastu kerge, et nad saavad Ukraina oma majandustsooni tõmmata, kasutada odavat tööjõudu ja loodusvarasid ning neid turukapitalistlikul viisil ära kasutada. Ja see asi läheb nüüd valesti.
Samal ajal õnnestus ameeriklastel Nord Streami torujuhtme õhku laskmisega eurooplased odavast Vene energiast ära lõigata. Ja see tähendab, et eriti Saksamaa majandus ei ole enam maailmaturul konkurentsivõimeline. Saksa ekspordi lõpp ja seega märkimisväärne heaolu vähenemine on ohus. Nüüd peavad poliitilised eliidid oma läbikukkumist tunnistama, rahva ette astuma ja ütlema: me võtame vastutuse oma vigade eest ja astume tagasi. –
Muidugi nad seda ei tee; Selle asemel tahavad nad tähelepanu kõrvale juhtida sisepoliitiliselt kriisilt, millesse Saksamaa on langemas, luues üha enam välispoliitilist vaenlase kuvandit. Ja need on „kurjad venelased“, see on „kuri Putin“. Ja seepärast peamegi ette valmistama miljardi triljoni dollarilise programmi, võiks öelda, mis jääb meie lastele ja lapselastele kummitama. Selline on olukord.
Ja nüüd üritavad eurooplased takistada rahu saavutamist Ukrainas, mis on silmapiiril, sest Putin ja Trump teevad omavahel tehinguid. Suured tegijad, nemad (eurooplased), tahavad mängu tagasi tulla ja teevad kõik endast oleneva, et rahulepingut takistada. See on geopoliitiline olukord.
Küsimus:
Sa just selgitasid seda väga hästi. Me tuleme üksikute punktide juurde hiljem tagasi. Härra Baab, see on täielik meistriteos – ärritada samaaegselt ameeriklasi, hiinlasi ja venelasi. Kas see on puhas naiivsus, saamatus või on selle taga mingi teadlik strateegia?
Patrik Baab:
Oleme jõudnud kakistokraatiani, mis on kõige rumalamate ja halvimate valitsus. See on tõesti nii. Võtame näiteks endise välisministri, toonase välisministri Annalena Baerbocki, kes oma ametiaja jooksul keskendus uue ametikoha otsimisele ja kes tegi eeltööd, et ta saaks ÜRO Peaassamblee kontekstis uuesti ametisse nimetatud. Nad on väga rõõmsad teid seal nähes. Kuidas on võimalik, et kõrgele poliitilisele ametikohale jõuavad töötajad, kellel ilmselgelt puudub ülevaade?
See on võimalik niinimetatud identiteedipoliitika kaudu. Siin, töötajate värbamisel – ma tean seda väga hästi, sest seda juhtub ka avalik-õiguslikus ringhäälingus – kasutatakse töötajate värbamisel ebaolulisi kriteeriume. Seega, näiteks toimetuse ametikohtade täitmisel ei ole küsimus selles, kes seda teha oskab, kes on parim, vaid pigem selles: meil on vaja punapäist SPD naist. On mitu ebaolulist kriteeriumit: rolli mängivad ka naine, SPD ja juuste värv. Ja nii see kogu aeg jätkub. Me peame aitama vähemustel oma õigusi saavutada, kuni need vähemused on piisavalt esindatud. Selle taga on muidugi ka omad huvid.
Nii õnnestub tippu jõuda ka vähemate vahenditega inimestel. Ja nüüd tuleb see meile kummitama tagasi. Vaadake kasvõi Venemaad. Siin on meil Lavrov, täiesti taibukas, külm ja ilmselgelt kalkuleeriv pokkerimängija välisministeeriumis. Ja proovige nüüd sellele vastu vaielda proua Baerbocki või härra Merziga. Oma oskuste, võimete ja kogemuste poolest ei suuda nad nende inimestega võistelda. Nad kaotavad läbirääkimiste laua taga. Ja seetõttu hoitakse eurooplasi läbirääkimiste laua tagant eemal. Diplomaatias on üks ütlus: „Kui sa laua taga ei istu, jääd taldrikule.“ Ja just see toimub praegu eurooplastega.
Küsimus:
Pean siinkohal veidi muigama, aga see on tegelikult üsna kibe uudis, mida te meile räägite. Sa just mainisid Baerbocki. Võiks mainida ka Hofreiterit, võiks mainida Strack-Zimmermanni, kes on viimastel aastatel end kuidagi relvatööstuse häälekandjana kehtestanud. Kas peaks minema nii kaugele, et öeldakse, et sellistel enesekesksetel karjeristidel peaksid olema kaugeleulatuvad tagajärjed, kuna nad on Saksamaa mainet tõsiselt kahjustanud?
Patrik Baab:
Minu arvates on need inimesed avalikus ametis olles oma ametivannet rikkunud. Sellel peaksid tegelikult olema kriminaalsed tagajärjed. Aga seda ei juhtu, sest ka nemad edutas mandaatidele ja ametikohtadele tugev valijaskond. Ja katastroofi eest vastutavad mitte ainult need, kes selle põhjustasid, vaid ka need, kes ei tahtnud seda ära hoida. Võiks öelda: Saksa valija tukub hukatusse.
Ja tahaksin hüüda inimestele, kellel on selles riigis hääleõigus: halastage iseenda peale.
Küsimus:
Te räägite millestki väga-väga olulisest, niinimetatud isiklikust vastutusest. Millest ma viimastel nädalatel ja kuudel aru pole saanud: miks on eurooplased nüüd nördinud? Esmalt panustasid nad valele hobusele, esiteks tahtsid nad maksimaalset eskalatsiooni, esiteks tahtsid nad sõjapiirkonda veelgi rohkem relvi ja nüüd teesklesid nad nii üllatunud olevat, et sõda ei kulge nende reeglite järgi?
Patrik Baab:
Minu arvates oli eurooplaste strateegia tasuta imperialism. Idee oli lasta ameeriklastel teha räpane töö nii sõjaliselt kui ka poliitiliselt ja seejärel saagist osa võtta. Näiteks on mineraalide leping, mille Zelenski Trumpile välja pakkus – see ei olnud Ameerika algatus, vaid algatus tuli Zelenskilt endalt – ja mis ebaõnnestus, kui Zelenski kohtus Valges Majas Trumpi ja J. D. Vance’iga.
Siinkohal tuleb tunnistada, et lepingu 4. lõike ettepaneku tegi Ukraina pool koostöös eurooplaste ja USA demokraatidega, kellega Zelenskõi oma tegevust koordineeris, et sätestada, et USA ja Ukraina võtavad lepinguosalistena ühise vastutuse loodusvarade kaitsmise eest.
See oli katse ameeriklasi Ukraina sõjalisse sekkumisse sundida. Ja seda tahtsid ka eurooplased: saapad maas, sõdurid Ukrainas, Euroopa sõdurid Ukrainas. See on võimalik ainult Ameerika õhutoetusega; Eurooplastel puuduvad selleks vahendid. Ja just seda Washington ei tahtnud. Ja seepärast koosolek ebaõnnestuski. Trump ei tahtnud, et Zelenskõi teda ära kasutaks. See on taust.
Küsimus:
Sa just mainisid saaki. Lugesin kuskilt, et tegelikult peaks vahetatavate haruldaste muldmetallide kogus olema 500 miljardi ja 2 triljoni vahel. Kas see on lõplik tõestus selle kohta, et minevikus olid niinimetatud agressioonisõjad alati lõppkokkuvõttes tooraine ümber?
Patrik Baab:
See puudutab alati majanduslikke ja geopoliitilisi huvisid. Siin on meil olukord, kus suur osa Ukraina haruldaste muldmetallide ja toormaterjalide leiukohtadest uuriti Nõukogude Liidus. See tähendab, et meil pole praeguseid andmeid ja peaksime uuesti uurima. Me töötame siin hinnangute, mitte millegi enama põhjal. Ja seepärast on see muidugi mõnevõrra ebareaalne unistus, kui Zelenskõi tegi Trumpile sellise ettepaneku mineraalide lepingu sõlmimiseks, eriti kuna ta oli need mineraalid juba teises lepingus Suurbritannia Keir Starmerile lubanud. Siin võtab Zelenskõi enda peale sutenööri rolli, kes rendib oma naisi mitmele inimesele välja.
Minu jaoks on huvitavam – ja see on Washingtonist pärit algatus – ettepanek viia Ukraina tuumaelektrijaamad Ameerika järelevalve alla. See on ettepanek, mis tuleb Valgest Majast. Ja siis ma sain sellest teada, sest ma ise viibisin Enerhodas Zaporižžja tuumaelektrijaamas ja kogesin seal – ja sealsed vastutavad isikud rääkisid mulle seda ka –, et seda elektrijaama ründas Ukraina pool droonide ja granaatidega. Ja siin näete ohtu. Sihtmärgiks pole mitte ainult elektrijaam ise, vaid ka elektrijaama ümber ladustatud kasutatud kütusevardad, mis radioaktiivsuse vabanemisel võivad põhjustada suurt hävingut. Ja see on katse lüüa kaks kärbest ühe hoobiga.
Ühelt poolt on Ukraina tuumaelektrijaamad ameeriklastele ka raha väärt. Väärtus ulatub miljarditesse. Teiseks, Ameerika suveräänsus elektrijaamade üle võib takistada ultranatsionalistidel ja paremäärmuslastel radioaktiivsetest jäätmetest räpase pommi ehitamist ja rahuprotsessi õõnestamist. Ja see on Moskva jaoks elujõuline variant, sest ka Enerhoda venelased tahavad Ukraina suurtükitulest rahu.
Ja siit näete, millisel tasemel neid tehinguid tehakse. Toimub palju kõva pokkerit ja selliseid asju arutatakse. Ja selle taga on muidugi Trumpi meeskonna karmid ärimehed, kes sellest teavad, sellest teada saavad ja selle presidendi kaela panevad. Ja siis venelased ütlevad: See on meie tase, me võiksime sellega tegeleda. See on läbirääkimislaua taga raske pokker. Ja siin ei suuda eurooplased lihtsalt sammu pidada.
Küsimus:
Väga põnev, härra Baab. Mida te tegelikult arvate Valges Majas toimunud skandaali kohta Trumpi ja Zelenskõi vahel? Kas see kõik oli lavastatud? On hääli, mis seda kahtlustavad. Või jättis Trump Zelenskõi lihtsalt alt vedama?
Patrik Baab:
Ei, siin põrkasid kaks narratiivi avalikult, nagu neid tänapäeva saksa keeles nimetatakse, avaliku etenduse vormis. Ma pole midagi sellist varem näinud. Aga mäng algas Valge Maja ees vastuvõtul. Siis tuli Zelenskõi tagasi oliivrohelises kampsunis – sõja, võitluse narratiiv – ja Trump võttis ta vastu ülikonnas ning pilkas kohe tema riietust: „Noh, sa oled jälle kenasti riides.“ Ja see tähendab: Trump nõudis, et me kannaksime nüüd ülikonda, mis on diplomaatia rõivas. Ja siis mäng algaski.
Ja asi polnud ainult avalikkusele suunatud narratiivides, vaid ka eurooplaste, ukrainlaste ja demokraatide katses petta Trumpi administratsiooni toorainelepingu 4. paragrahvi kaudu. See on taust.
Põhiküsimus oli siin: kes otsustab sõja ja rahu üle?
Küsimus:
Sa mainisid lihtsalt möödaminnes, et sa pole midagi sellist varem kogenud. Kuidas te Trumpi harjumusi kirjeldaksite? Te olete näinud mõne presidendi tulekut ja minekut.
Patrik Baab:
Tavaliselt karmistatakse asju kulisside taga nõustajate, turvanõustajate ja osakonnajuhtide tasandil. Kui paberid valmis, kohtume. Võib veel ühe või kahe punkti täpsustamist teha ja siis lähevad juhid välja, naeratavad kaameratele ja suruvad kätt. Nii ma tean, et kulisside taga räägitakse personalist, mõjusfääridest, arenguvõimalustest ja rahast. See ei olnud siin üldse nii; see oli kokkupõrge avatud laval. Selles mõttes oli tegemist lavastatud sündmusega. See oli minu jaoks täiesti uus. Saate seda teha nii.
Ja siit on näha, kuidas Trump poliitikat teeb. Seal on natuke saloonilik atmosfäär. Pokkerimängijad istuvad ümarlaua ümber ja teised seisavad ringi ning vaatavad, kellel on parem käsi. Ja Trump lavastas selle kindlasti. Muidugi teadis ta Zelenskõi kokkulepetest eurooplaste ja demokraatidega – piisas vaid tema ajakavast. Ja ta teadis, et peab ta nüüd alt vedama. Ja seda ta tegigi.
Küsimus:
Mis teeb Donald Trumpist sellise fenomeni?
Patrik Baab:
Trumpi kujutatakse mõnevõrra rumala New Yorgi kinnisvaramagnaadina. Aga see pole üldse nii. Kui rääkida Trumpi meeskonna esindajatega – ja mu sõber Robert Heavy on sellele suhteliselt lähedal, aga seda on täheldanud ka teised geopoliitilised analüütikud –, siis on tal võime koguda enda ümber inimesi, kes annavad talle tarku nõuandeid. Sest sellist geopoliitilist pööret pole isegi suurvõimuna lihtne saavutada.
Ja siin on ta kindlasti Vladimir Putini tasemel, kellel on samuti võimekus, oskus seista Valdai foorumitel ajakirjanduse ees neli ja pool tundi ning arutada ekspertide ja ajakirjanikega ilma märkmiku või pliiatsita. Seda saab saavutada ainult keegi, kellel on ümber nõuandjad, kes seda talle esitavad, kes ütlevad: Vladimir, kiirusta, sa pead selle täna õhtul homseks läbi lugema, ja kes võtavad tema jaoks probleemid kokku. Ja juhid on tugevad, kui neid toetab tugev meeskond.
Ja see on Trump. Ja siin olid muidugi geostrateegilised kaalutlused. Juhtkond teeb presidendiga tihedat koostööd. Marco Rubio tunnistab veebisaidil multipolaarset maailma. Müncheni julgeolekukonverentsil rõhutas J. D. Vance, et suurim oht ei tulene mitte Venemaalt, vaid sõnavabaduse piiramisest Euroopas. Ja kõik vaatavad teineteisele piinlikkust tundes otsa ning kirjutavad oma kõnesid üleöö ümber. Selline on olukord. Seega on Ameerika juhtkond asju väga hästi arutanud. Ja nüüd on küsimus: kas Trumpi meeskond suudab võidutseda kulisside taga, süvariigis, nende jõudude vastu, kes tahavad neljaks aastaks talveunne jääda ja loodavad demokraadist presidendi järeltulijale.
Küsimus:
Härra Baab, mul oli hiljuti külaliseks endine ajakirjanik Alexander Teske, kes just avaldas raamatu „Inside Tagesschau“. Ja terminit „vastikud vistrikud” kasutati Donald Trumpi kohta, ebameeldivate arvamuste kohta. Ja tagantjärele mõeldes olin väga ärritunud, et nii karm termin valiti, sest ma arvan, et just ajakirjanikuna peab sul olema midagi väga kriitilist, midagi väga mässumeelset ja lähenema teemale eelarvamusteta. Leidsin väga-väga murettekitava, et need, kes kujundavad avalikku arvamust, annavad meile nii ühekülgset teavet.
Patrik Baab:
Pidades silmas oma 40 aastat avalik-õiguslikus ringhäälingus töötamist, ei tahaks ma selles kontekstis vastikust tekitavatest vistrikest rääkida. Aga üks asi on selge…
—————
Video:
https://www.youtube.com/watch?v=YPVb9gDKzAQhttps://www.youtube.com/watch?v=YPVb9gDKzAQ
Täispikk video:
https://www.youtube.com/watch?v=EZxaR__C2oI
