Avaleht Arvamus Mart Kallas: Miks määrati 2004.aastal Riigikohtu esimeheks Reformierakonna saadik Riigikogus?

Mart Kallas: Miks määrati 2004.aastal Riigikohtu esimeheks Reformierakonna saadik Riigikogus?

Kust sai alguse selle riigi hukk, millele pandi alus Laulva revolutsiooniga. Siin allpool vähe teada Aleksander Einselni 2004 aasta kiri President Arnold Rüütlile, kus kindral avaldab tõsist muret. Väga ettenägelik ja nii on läinudki!

 

AVALIK KIRI VABARIIGI PRESIDENDILE

 

Austatud President Rüütel,

 

Selle kirja ajendiks on teie otsus (22.06.2004) esitada Riigikogule kinnitamiseks poliitik Märt Raski kandidatuur Riigikohtu esimehe kohale. Teie otsus eirab demokraatliku riigikorra kõige tähtsamat põhimõtet – võimude lahusust. Eesti vabariigi parlamentaarne valitsemissüsteem põhineb võimude lahususel, eraldi on täidesaatev,- seadusandlik ja kohtuvõim. Kõik kolm võimuorganit on ühtselt tähtsad, kuid kõige tähtsam siinjuures on võimude lahusus. Kohtusüsteem peab olema iseseisev ja sõltumatu poliitilistest hoobadest. Senini seda väita ei saa, kuigi mõningaid edusamme on märgata. Arusaamatuks jääb aga see, et nähtavasti Teie hinnangul ei ole esile tõusnud ühtegi tegevkohtunikku, kes võiks väärikalt ja efektiivselt Eesti Vabariigi kohtusüsteemi juhtida.

Ühe parteipoliitiku määramine Riigikohtu esimehe kohale, kes pole kunagi töötanud kohtunikuna, annab vale signaali nii Eesti rahvale, kui välismaale. Igor Gäzin, kes on aastaid töötanud juura professorina kuulsas USA Notre Dame ülikoolis, kommenteeris poliitik Märt Raski sobivust Riigikohtu esimehe kohale, et see on demokraatlikus ühiskonnas „absoluutselt välistatud.“ Kas siit siis Eesti vabariigi Presidendi sõnum Eesti rahvale, et Eesti Vabariik ei ole demokraatlik riik?

Demokraatia nõrkusele meie riigis on paraku tähelepanu juhtinud ka paljud välisvaatlejad. Nende hävitavad hinnanguid pole meedia julgenud või tahtnud alati kajastada. Ka Eesti rahvale on jäänud arusaamatuks, kuidas meie väidetavalt edukas demokraatlikus riigis ei ole 13. aasta jooksul hakkama saadud kohtusüsteemi sõltumatuse tagamisega.

Üldsusel ei ole siiani andmeid selle kohta, kas üldse ja mis kuupäevast on Märt Rask lahkunud Reformierakonna juhatusest ning riigiosalusega äriühingute nõukogudest. Eeltoodu valguses on Eesti Vabariigi presidendi otsus esitada Märt Rask Riigikohtu esimehe ametikohale seadusevastane ning seega puudub Riigikogul igasugune alus antud küsimust (esitlust) käesoleva aasta 28. juuni erakorralisel istungil menetleda.

Oligarhia poolt pealesurutud Märt Raski kandidatuur Riigikohtu esimeheks on ebaeetiline ja ignoreerib demoraatliku ühiskonna õiglustunnet. Siit ka põhiline oht ja tõsine tagasilöök demokraatia arengule Eesti Vabariigis. Riigikogu kiireloomuline kokkukutsumine Võidupüha ja Jaanipäeva nädalalõpule järgnevalt, viitab oligarhia vajadusele, ruttu, vaikselt ja ilma sisulise aruteluta oma mees paika panna, nii nagu seda tehti ka Jüri Pihli määramisel Riigiprokuröriks.

Lugupeetud härra President, riiki valitsevatel isamaa rüüstajatel on ilmselt tarvis kohtute kaitset oma kuritegude varjamiseks. Täiesti arusaamatu on aga see, miks ka Teie, härra President, olete astunud demokraatlike põhimõtete eiramise teele?

 

Lugupidamisega,

Aleksander Einseln

26.juuni 2004

Exit mobile version