Märgukiri presidendile, nr. 3456.2345, 20.05.2024. a 3.osa

Põhisisust 1.blokk 1.osa

Lugupeetud Eesti Vabariigi president Alar Karis                                                                                20.05.2024                                                                   3456.2345

Vabariigi Presidendi Kantselei kontaktid

Weizenbergi 39, 15050 Tallinn

Tel: (+372) 631 6202

E-post: vpinfo@vpk.ee 

Märgukirja argumentide esitaja kontaktid

Tel: (+372) 538 24 760  

E-post: revo.jaansoo@mail.ee

Seoses sotsiaalministeeriumi 28.03.2024. aasta „Vastus pöördumisele“ nr 1.5-1.1/45-8, kinnitab sotsiaalministeerium: Võtame toimikus FFAR-33-7tt-FFAR nr. 583 esitatud info koos vahepeal laekunud täiendavate asjaoludega teadmiseks (lisa A. Lk 1-2). Sotsiaalministeeriumi nr 1.5-1.1/45-8 vastusega seoses, jääb avaldaja kõigi avalduses esitatud seisukohtade ja kaalumiseks esitatud väidetavate seaduste eiramise ja rahvusvahelises õiguses sätestatud miinimumstandardite rikkumisega seoses esitatud väidete juurde. Sellega seoses esitab märgukirja esitaja presidendile kaalumiseks alljärgnevad faktilised asjaolud ja väidetavad rikkumiste alused.

• FAKTILINE JA KOHUSTUSLIK

• Sissejuhatus

Kodanikuühiskonna ülesanne on iga päev meelde tuletada, et Rooma statuudi tähenduses inimsusevastased kuriteod ei aegu kunagi. Meetmete kehtestajatel tuleb selgitada ja tõestada, milliste teadmistele tuginedes ja, miks kaasvastutavatel tsiviilpoliitikutel ja riigiteenistujatel ei õnnestunud tuhandeid inimesi – vaatamata miljoneid eurosid maksma läinud enneolematule reklaamikampaaniale – värvata koroonameetmete retsipentideks, miks lapsed said massiliselt psühholoogiliselt kahjustada.

• Avalduse esitaja tugineb oma vaidlustamise alusena õigushierarhia normatiivsele doktriinile, millega seoses esitati alljärgnevad faktilised asjaolud ja õigusrikkumiste alused

Avaldaja tugineb oma vaidlustamise aluste esitamisel õigushierarhia printsiibile. Nimelt kõrgema astme normidele, antud juhul põhiseaduse paragrahvile 16, millega seoses leiab, et käesolevas avalduses viidatud rahvusvahelise õiguse lepingutes sätestatud õigusaktidega vastuolu korral tuleb jätta madalama astme normid formaalselt tähelepanuta või paluda need tunnistada õigustühiseks. 

Eelolevast tulenevalt palub avalduse esitaja õiguskantsleril jätta tähelepanuta käesolevas asjas madalama astme aktid, käesoleval juhul Vabariigi Valitsuse 2021. a mais ja augustis kehtestatud haldusaktid nr 212 ja 305, mille valitsuse liikmed kiitsid heaks Covid-19 vastase vaktsineerimise ennetamise tugevdamiseks ja muude regulatsioonide muutmiseks seoses Covid-19 pandeemiaks nimetatud juhtumiga, mis on olnud pigem iatrogeenne sündmus.

Eesti Vabariigi jurispudentsis on vähemalt viimased kolm dekaadi järginud Saksamaa Liitvabariigi õigusteooriat ja föderaalkohtu praktikat. Sellest tulenevalt viitab avaldaja Saksamaa Föderaalkonstitutsioonikohtu märkusele, mille kohus tegi 27. aprilli 2022. a otsuses 1 BvR 2649/21 10. detsembril 2021. a Saksamaa Föderaalnõukogu liikmete heaks kiidetud regulatsioonide muutmisega ja seoses Covid-19 pandeemiaga (dr. 20/188) peakomisjoni poolt muudetud redaktsioonis (dr. 20/250) heaks kiidetud (BT-Drs. 830/21 (otsus) õigushierarhia alamastme normide põhiseadusele vastavuse kohta punktides 113 ja 114:

Käesolevas asjas analoogia korral viitab avaldaja asjaolule, et sellesse seadusesse viidi Saksamaal sisse järgmine määrus:

• 20a COVID-19 vastase puutumatuse tõend:

1. Alates 15. märtsist 2022 peavad järgmised inimesed olema kas vaktsineeritud või tervenenud isikud COVID-19 kaitsemeetmete erandimääruse paragrahvi 2 punkti 2 või 4 tähenduses praegu kehtivas versioonis. 

[…] 

Föderaalkonstitutsioonikohus märkis 27. aprilli 2022. a otsuses 1 BvR 2649/21 põhiseadusele vastavuse kohta punktides 113 ja 114 järgmist:

Põhiõiguste kaitse ei piirdu ainult otseselt suunatud sekkumistega. Riiklikud meetmed, millel on kaudne või de facto mõju, võivad omada funktsionaalse ekvivalendina ka normatiivse ja otsese sekkumise eesmärki ja mõju ning neid tuleb sellisena käsitleda (vrd BVerfGE 148, 40; 153, 182; igaüks koos täiendavate kommentaaridega).

[…] 

Seetõttu ei ole kehalise puutumatuse kahjustus pelgalt õigusliku regulatsiooni refleks (vrd BVerfGE 106, 275; 116, 202), vaid riigi tegevuse kavandatud tagajärg ja seega sihipärane, kaudne kahjustamine artikli 2 lõike 2 lause 1 GG. 

27. aprilli 2022. a otsuses 1 BvR 2649/21 Saksamaa Föderaalne Konstitutsioonikohus märkis punktides 224 ja 225 järgmist: 

[…] 

Oma kaudse faktilise mõju poolest on IfSG § 20a samaväärne otsese sekkumisega kui funktsionaalse ekvivalendiga; nendele standarditele tuginedes on füüsilise terviklikkuse sihipärane ja kaudne sekkumine. 

COVID-19 vaktsineerimiseks on vaja tõendite esitamiseks vajalike isikute eelnevat nõusolekut, mis antakse pärast meditsiinilise teabe saamist. Vaktsineerimise vastu otsus on aga seotud ebasoodsate tagajärgedega (vt ka EIÕK, Vavÿiÿka jt vs. Tšehhi Vabariik, 8. aprilli 2021. aasta otsus, nr 47621/13, p 263). Vaktsineerimisotsus, mis tuleb teha iseseisvalt, st otsus aine kehasse viimise kohta, seega on määratud väliste, faktiliste ja õiguslike piirangutega.

[…]

Seetõttu ei ole kehalise puutumatuse kahjustus pelgalt õigusliku regulatsiooni refleks (vrd BVerfGE 106, 275; 116, 202), vaid riigi tegevuse kavandatud tagajärg ja seega sihipärane, kaudne kahjustamine artikli 2 lõike 2 lause 1 GG [Saksamaa põhiseadus].

27. aprilli 2022. a kohtuotsuses 1 BvR 2649/21 Föderaalne Konstitutsioonikohus märkis punktides 224 ja 225 järgmist:

Paul Ehrlichi Instituut [PEI] märgib oma 26. oktoobri 2021. aasta ohutusaruandes (lk 1, 14 f., 21), et Saksamaal teatati kokku 172 188 kõrvaltoimete või vaktsineerimisega seotud tüsistuste kahtlusest seoses vaktsineerimisega. Vaktsineerimine Comirnaty, Spikevaxi, Vaxzevria ja Jansseni COVID-19 vaktsiiniga. Seda tuleks võrrelda sel perioodil tehtud 107 888 714 vaktsineerimisega. Kokkuvõttes oli kõigi vaktsiinide teatamise sagedus 1,6 teadet 1000 vaktsineerimisdoosi kohta ja tõsiste reaktsioonide kohta 0,2 teadet 1000 vaktsineerimisdoosi kohta. Revaktsineerimisest teatamise määr oli madalam. See oli 0,1 juhtu 1000 vaktsineerimise kohta ja tõsiste reaktsioonide puhul 0,03 1000 vaktsineerimise kohta. Kokku on 1802 kahtlustatavat surmajuhtumit vaktsineerimisest erinevate intervallidega (0,02 1000 vaktsineerimise kohta).

Seda perspektiivi silmas pidades tuleb aga märkida, et Paul Ehrlichi Instituut võtab oma ohutusaruannetes kokku kõik saadud teated, olenemata põhjuslikust seosest vaktsineerimisega. Seega on tegemist pelgalt kahtlustustega. Teavitamise künnis on seatud teadlikult madalale potentsiaalselt uute riskisignaalide varajase avastamise huvides, kuna olulised on ka teated, mis on ajaliselt seotud vaktsineerimisega. Mitte iga teatatud reaktsioon ei kujuta endast tegelikult kõrvalmõju (vt PEI, 26. oktoobri 2021. aasta ohutusaruanne, lk 43). Seda ütles Paul Ehrlichi Instituut oma hilisemas 23. jaanuari turvaaruandes. Seisuga 1. detsember 2021 hinnati põhjuslikku seost vaktsineerimisega võimalikuks või tõenäoliseks ainult 78-s seni laekunud 1919 kahtlasest tegevusest, mis hõlmasid surma (vt PEI, 23. detsembri 2021 ohutusaruanne, lk 10).

Täpsemalt on Paul Ehrlichi Instituudi 26. oktoobril 2023 ohutusaruandes esitatud järgnevad: 

„Kõrvaltoimete ja vaktsineerimise tüsistuste kahtlused pärast vaktsineerimist COVID-19 vastu kaitsmiseks alates vaktsineerimiskampaania algusest 27. detsembril 2020 kuni 30. septembril 2021“. Instituut loetleb teemat „Tromboos koos trombotsütopeenia sündroomiga“ (TTS) alates (lk 6):

„Vektorvaktsiinide Vaxzevria ja COVID-19 Vaccine Jansseni tõsise ja mõnel juhul isegi surmaga lõppeva kõrvaltoimena on väga harva teatatud uuest sündroomist, mida iseloomustab venoosne ja/või arteriaalne tromboos kombinatsioonis trombotsütopeeniaga- (tromboos) koos trombotsütopeenia sündroomiga (TTS)“.

Trombotsütopeenia ja immuuntrombotsütopeenia (ITP) kohta, lk 7/8:

„Immuunne trombotsütopeenia (ITP) on seisund, mille korral immuunsüsteem ründab ekslikult vererakke, mida nimetatakse trombotsüütideks ja mis on vajalikud normaalseks vere hüübimiseks. Väga madal vereliistakute arv (trombotsütopeenia) võib põhjustada verejooksu ja sellel võivad olla tõsised tagajärjed tervisele.“

[…]

Euroopa Ravimiameti (EMA) ravimiohutuse riskihindamise komitee (PRAC) hindas oma koosolekul 27.–30. septembril 2021 Vaxzevriaga vaktsineerimise järgseid rahvusvahelisi aruandeid immuuntrombotsütopeenia (ITP) kohta ja pärast COVID-19 vaktsiini Janssenist teatamist. Teatatud ITP juhtumid tekkisid enamasti nelja nädala jooksul pärast vaktsineerimist. Komitee soovitas uuendada mõlema vaktsiini tooteteavet, et lisada ITP kui teadmata esinemissagedusega kõrvaltoime.

12–17-aastaste laste ja noorte kohta (lk 18):

„1809 kahtlustatavast juhtumist viis on seotud surmaga lõppenud tulemusega kaks kuni 24 päeva pärast Comirnatyga vaktsineerimist. Üks surmajuhtum on seotud 16-aastase naisega, teismeline, kes suri seoses arütmiaga. Kolmel surnud noorukil olid varasemad tõsised haigused. Mitmeorgani puudulikkus, kopsuverejooks, dissemineerunud intravaskulaarne koagulatsioon, septiline šokk ja palavik ühel juhul (mees, 14 aastat), palavik ja vereringe kollaps teisel juhul (mees, 15 aastat) ja kopsuemboolia kolmandal juhul (mees, 16 aastat). Kolmel juhul põhjuslikku seost vaktsineerimisega hinnata ei saa, kuid haiguse sümptomid ja kulg on erinevad ning neil puuduvad kliinilised sarnasused. Neljanda surnud poisi (12-aastane) puhul on surma kulgemise ja asjaolude kohta teada väga vähe ja üldiselt ebapiisavalt.

Robert Kochi Instituudi [RKI] teabelehel „Vaktsineerimine (esmaimmuniseerimine ja revaktsineerimine) COVID-19 (Corona Virus Disease 2019) vastu – mRNA vaktsiinidega“ on seisuga 5. oktoober 2023 kirjas järgmist (vasak veerg):

Väga harvadel juhtudel on teatatud anafülaktilistest reaktsioonidest (vahetutest allergilistest reaktsioonidest) ja isegi šokist. Need ilmnesid vahetult pärast vaktsineerimist ja vajasid arstiabi. Väga harvadel juhtudel täheldati pärast mRNA vaktsiinide manustamist ka lastel ja noorukitel ning täiskasvanutel südamelihase ja perikardi põletiku juhtumeid (müokardiit ja perikardiit). Need juhtumid esinesid peamiselt 14 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ja sagedamini pärast teist vaktsineerimist. Valdavalt haigestusid meessoost noorukid ja noormehed. Enamik müokardiidi või perikardiidi juhtudest on kerged kuni mõõdukad, kuid vähesel osal haigestunutest esineb ka raskemaid vorme. Üksikud inimesed surid.“

EMA heakskiidu loa (EA/CMA) alusel heaks kiidetud Covid-19 katsetoodete järelvalve delegeeriti Paul Ehrlichi Instituudile. Eelolevast tulenevalt Paul Ehrlichi Instituudi ohutusandmed on relevantsed Eesti Vabariigi Valitsuse suhtes. Vastavalt EMA kehtivale 18. oktoobri 2023. aasta kirjale, allkiri EMA/451828/2023, juhitakse tähelepanu sellele, et „COVID-19 vaktsiinid ei ole heaks kiidetud ühelt inimeselt teisele ülekandumise vältimiseks. 

Näidustused on mõeldud ainult vaktsineeritud inimeste kaitsmiseks.“ Selle kinnituseks märgitakse samas kirjas: 

„Lisaks tuuakse EMA hindamisaruannetes vaktsiinide heakskiitmise kohta välja, et ülekantavuse kohta andmed puuduvad.“

Kohustus omada piisavat vaktsineerimiskaitset SARS-CoV-2 vastu mõjutab põhiõigust füüsilisele puutumatusele Saksamaa Põhiseaduse (GG) artikli 2 lõike 2 lause 1 alusel, isegi kui vaktsineerimisotsuse vabatahtlik olemus jääb muutumatuks. Sekkumine on õigustatud ainult tõendatud rahvatervise kaitse eesmärkidega, mida sellega taotletakse. Mõjutatud rajatiste ja ettevõtete inimeste kaitsmiseks nakkuste eest, millest mõned on rasked. Seega on proportsionaalne seadusest tulenev kohustus tagada, et lõike 1 esimeses lauses 1 nimetatud isikutel oleks immuunsus või vaktsineerimiskaitse SARS-CoV-2 vastu. 

3. novembril 1950. aastal vastu võetud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK), mis jõustus Eesti suhtes 14. aprillil 1996. aastal, sisaldab õiguse elule kaitset artiklis 2, mis sätestab:

1. igaühe õigust elule kaitstakse seadusega. Kelleltki ei või tahtlikult võtta elu, välja arvatud kohtuotsuse täideviimisega, mis järgneb süüdimõistmisele kuriteos, mille eest seadus näeb ette taolise karistuse;
2. elu võtmist ei käsitata käesoleva artikli rikkumisena, kui see tuleneb absoluutsest vajadusest kasutada jõudu:

1. inimese kaitsmisel õigusvastase vägivalla eest;
2. seaduslikul vahistamisel või seaduslikult kinni peetud isiku põgenemise vältimiseks;

1. c) seaduslikel toimingutel rahutuste või mässu mahasurumiseks.

EIÕK artikkel 2 säte on ehitatud üles kaheosalisena: esimene lõige sätestab üldreegli, et ükski konventsiooni osalisriik ei või tahtlikult kelleltki elu võtta, teises lõikes on aga esitatud loetelu juhtudest, mille korral ei käsitleta absoluutsest vajadusest tulenevat elu võtmist kõnealuse artikli rikkumisena. EIÕK artikli 2 teine lõige sisaldab lisaks kahte miinimumstandardit: esiteks: punktides a) kuni c) on esitatud loetelu juhtudest, mil elu võtmist ei käsitleta konventsiooni rikkumisena, ammendav. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on kohtuasjas McCann jt vs. Ühendkuningriik kohtuotsuses leidnud, et kuivõrd tegu on kogu demokraatliku ühiskonna kõige fundamentaalsema õigusega, tuleb sätet tõlgendada kitsalt; teiseks: artikli 2 alusel on täielikult ja alati keelatud igasugune riigipoolne tegevus, mis on suunatud inimelu utiliseerimisele ehk tapmisele. Seda põhimõtet on EIK toonitanud alljärgnevas sõnastuses:

„Artikli 2 tekst kui tervik näitab, et selle 2. lõige ei defineeri mitte juhtusid, mille korral on lubatud tahtlikult üksikisikut tappa, vaid kirjeldab asjaolusid, mille esinemisel on lubatav kasutada jõudu, mis võib – soovimatu tagajärjena – viia  üksikisiku elu kaotuseni. Samas ei või jõu kasutamine ületada “absoluutse vajaduse” piiri saavutamaks ühte lõike 2 punktides (a), (b) või (c) toodud eesmärkidest.” EIÕK artikkel sätestab 2 lõikes 2 toodud “absoluutse vajaduse” nõue, et riigi poolt inimelu ohtu seadmine vȏi põhjustamine on käsitletav õiguspärasena üksnes juhul, kui seda on tehtud ühel artikkel 2 lõige 2 punktides a) kuni c) kirjeldatud eesmärgil ning üksnes ultima ratio.

Eelolevast tulenevalt riigi poolt elu ohtu seadmine – ja veelgi enam selle rahaline toetamine – on formaalselt EIÕK artikli 2 sättega vastuolus, kuna inimelu utiliseerimine ei mahu ühegi artikkel 2 lõikes 2 toodud erandi alla ega tulene ka mingilgi moel “absoluutsest vajadusest“. McCann jt vs. Ühendkuningriigi kohtuasi nr 18984/91 (21. juuli 1995) on avaldaja hinnangul kohalduv käesolevas asjas mitte faktiliste asjaolude pinnalt, vaid analoogia korras:

1. kas artiklis 2 sisalduva mõiste “absoluutselt vajalik“ tähendus; riik on täitnud artikliga 2 menetluslik kohustus uurida surmava jõu kasutamist riigiteenistujate poolt; 

1. kas ekslik, kuid tõeline veendumus teatavate asjaolude olemasolu kohta võib õigustada surmava jõu kasutamist artikli 2 alusel; 

1. kas artikkel 2 kehtestab kohustuse kaitsta elu turvaoperatsioonide (käesoleval juhul Covidi katsetoodete bioloogiliste mõjurite koostoimel inokuleerimisprogrammi ja sellega seotud reklaamikampaania) „läbiviimisel ja korraldamisel” ajaperioodil detsember 2020 – veebruar 2024. 

Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne kinnitab, et põhiseaduse paragrahvis 16 sätestatud igaühe õigus elule hõlmab universaalselt kõiki isikuid. Samuti antud seisukohta väljendas 2002. aastal oma arvamuses õiguskantsler, kinnitades ühtlasi, et põhiseaduse § 16 esimest lauset („igaühel on õigus elule”) tuleb tõlgendada riigi objektiivse kohustusena “kaitsta sündimata elu”. Õiguskantsler lisas, et „[r]iigi põhiseadusest tulenevaks kohustuseks on tagada kaitse sündimata elule. Riik peab oma kaitsekohustuse täitmiseks võtma tarvitusele piisavad meetmed – ja seda nii normatiivsel tasandil kui tegelikkuses –, mis tagaks proportsionaalse ja efektiivse kaitse.” 

Eelolevast tulenevalt on inimelu ohtu seadmine või selle utiliseerimine põhimõtteliselt keelatud. Hoolimata aga eespool loetletud õigusaktidest, sh Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt, vastavalt õiguskantsleri 2002. a ametlikule arvamusele, riigi põhiseadusest tulenev kohustus on tagada inimeste eluõiguse kaitse, on jäetud kahetsusväärsel moel õiguse elule tagamata ning pole võetud ennetavalt meetmeid, et mitte seada ohtu õigust elule. 

Avalduse esitaja selgitab nüüd koos tõenditega, et isikutel on kohustus taluda tooteid väidetava SARS-CoV-2 vastu, mis ei ole seotud kehtiva seadusandlusega mis tahes vaatepunktist, sest Euroopa Liidu heaks kiidetud Covidi katsetooted („toode“) ei ole biomeditsiini seisukohast rangelt „meditsiinilised meetmed“ seadusandluse tähenduses. See tuleneb asjaolust, et kõik toote saanud isikud on praegu küsitavas ja teadvustamata kliinilises jätkuuuringus. Lisaks võib inimene isegi surra (see pole antud juhul välistatud). Kuid potentsiaalselt surmavad abinõud ei ole aga kontseptuaalselt „meditsiinilised abinõud“, sest seoses tervisekaitse kohustusega talumiskohustus piirab mitte ainult põhiõigust füüsilisele puutumatusele, vaid ka põhiõigust elule.

• Vabariigi Valitsuse inokuleerimisprogrammis reklaamitavad Covidi tooted (nimelt raviplaani skeemi kaasamine) ei „toimi“ ei SARS-CoV-2 ennetamisel ega selle vastu võitlemisel. Vabariigi Valitsus hoidub täielikult iga isiku immuunsuse seisundi määramisest enne toote manustamist. Eriti saatuslikuks saab see Covidi toodete puhul, sest selle puhul on tõestatud, et varasema infektsiooniga immuniseeritud inimestele pole parimal juhul kasu ja halvimal juhul on see isegi kahjulik. Samuti ei ole välistatud, et Covidi geenimodifikatsiooni ravil on ka järk-järgult keha enda immuunsüsteemi destabiliseeriv toime, mis põhjustab vastupidist sellele, milleks kohane talumiskohustus tegelikult on mõeldud.

• Vabariigi Valitsuse (täitevvõimu organ) heaks kiidetud Covidi toodete talumine on oma olemuse tõttu objektiivselt ebamõistlik. See ei tulene mitte ainult võimalikest kõrvalmõjudest, vaid ka asjaolust, et nende kõrvaltoimete kohta pole piisavalt andmeid, kuna võimalikud koroonaviiruse vastumeetmed, käesoleval juhul toodete manustamisest tingitud kahjustuste aruandlussüsteem on ebapiisavalt välja töötatud ja Ravimiameti üha ilmsema huvipuuduse eesmärk on farmatseutilisest tootest tingitud kahjustused asjakohaselt registreerida ja neid selgitada.

Enne selle kõige üksikasjalikumat käsitlemist on oluline hetkeks peatuda, sest siinpoolne faktiline esitlus — mitte ainult selles valduses, vaid ka teistes riiklikele kohtutele esitatud avaldustes, millele siinkohal kõikehõlmavalt avaldaja viitab — püüab tõestada fakte, mida toimivas riigis tegelikult ette kujutada ei tahaks: kuritegelikku käitumist.

• Vastutus

Põhiseaduse paragrahv 16 rikkumise kontrollimisel tuleb tugineda rahvusvahelises õiguses sätestatud miinimumstandarditele. 

Asjaolude põhjal on esialgne kahtlus, et eelnimetatu kehtestab lisaks põhiseaduse rikkumisele nende Vabariigi Valitsuse liikmete puhul, kes on Covidi vastumeetmete otsuseid teinud või neid vaikival kokkuleppel heaks kiitnud – isikliku vastutuse. Rahvusvahelise Kriminaalkoodeksi paragrahv 7 sätestab – mis pakub siin huvi: 

(1) Igaüks, kes osana laialt levinud või süstemaatilisest rünnakust tsiviilelanikkonna vastu 

1. tapab inimese,

[…]

8.

põhjustab teisele isikule rasket füüsilist või vaimset kahju, eelkõige kriminaalkoodeksi paragrahvis 226 kirjeldatud liiki,

[…]

10.

kiusab taga tuvastatavat rühma või kogukonda, kuuludes sellesse poliitilistel, rassilistel, rahvuslikel, etnilistel, kultuurilistel või usulistel põhjustel võtab ära põhilised inimõigused või piirab neid oluliselt soo või muude rahvusvahelise õiguse üldreeglite kohaselt lubamatuks tunnistatud põhjustel,

karistatakse numbrite 1 puhul […] eluaegse vangistusega […] ja numbrite 8 kuni 10 puhul mitte vähem kui kolmeaastase vangistusega.

(2) Kergematel juhtudel […] lõikes 1 nr 8 […] vähemalt üheaastase vanglakaristusega.

(3) Kui teo toimepanija põhjustas lõike 1 punktide 3 kuni 10 kohase teoga isiku surma, on karistus […] lõike 1 punktides 8 kuni 10 nimetatud juhtudel vähemalt viieaastane vangistus. 

(4) Lõikes 3 sätestatud kergematel juhtudel karistatakse süüteo eest […] lõike 1 punktide 8 kuni 10 järgi vähemalt kolmeaastase vangistusega. 

1. “Laiaulatuslik või süstemaatiline“

Ulatusliku rünnaku tunnus on olemuselt kvantitatiivne, isegi kui see võimaldab korrapäraselt teha järeldusi ebaõigluse kvaliteedi kohta. Piisab teatava hulga ohvrite hulgast. Kohustus peaks jõudma otseselt nendeni, kellel on veel “asjakohaseid vaktsineerimislünki“. Kokku mõjutaks see minimaalselt Eesti Statistikaameti andmebaasi RV021 alusel 1 366 491 (2023) isikut ehk siis kogu riigi asurkonda.

Seega on “laiaulatuslik“ omadus täidetud.

Rünnak on süstemaatiline, kui jõukasutamine on organiseeritud ja järjepideva tegutsemise mõttes plaanipäraselt läbi viidud. Funktsiooni eesmärk on jätta ulatusest välja üksikud teod ja teod, mis esinevad juhuslikult klastrites. Varasem rahvusvaheliste kohtute praktika, kus väidetavat rikkumist kaaluti kitsalt kirjaliku normi eksegeesi (exégeomai) alusel, eeldas, et selle tunnuse hulka kuulub vajadus etteantud plaani või poliitika järele, mis oleks juhis üksikute tegude jaoks. 

Käesoleval juhul ei ole see asjakohane, kuna seadusest tulenevat nõuet saab põhimõtteliselt vaadelda kui üksiktoimingu nõuet, mistõttu on täidetud ka „süstemaatiline“ kriteerium. Küsimus, kas omadused võivad eksisteerida alternatiivselt või peavad eksisteerima kumulatiivselt, ei oma seega tähtsust.  

1. Rünnak

Elanikkonna vastu suunatud rünnak on üldine protsess, mis on sellisena integreeritud kontinentaalõiguse teoorias (vt nt Saksa VStGB § 7 I nr 1-10) üksikute süütegude mitmekordne rakendamine ja mille taga seisab riik või organisatsioon, st kollektiiv (vt nt Saksa BGHSt 55), 157 [164 f.] = NJOZ 2010, 1736 = NStZ 2010, 581 Ls.; MüKoStGB/Werle, § 7 VStGB Rn. 23). 

Paragrahvi 7 tõlgendamisel määrava Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) põhikirja artikli 7 lõike 2 juriidilise määratluse kohaselt peab tsiviilelanikkonna vastu suunatud rünnak olema „riigi või organisatsiooni poliitika elluviimiseks või toetuseks, mille eesmärk on sellise rünnaku korral”. 

Antud juhul ei ole problemaatiline ei mitmekordne rakendamine paljudel juhtudel ega vajadus selle taga oleva Eesti riigi järele. 

See rikkumise objektiivne tunnus on samuti täidetud.

Eelnimetatud kontekstis oli osalt selge, et tegemist on sihipärase füüsilise sekkumisega (kaudselt „kohustuslik vaktsineerimine”), mis võib haigestunutele põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi.

Lisaks on Rwanda asjade rahvusvaheline kriminaalkohus (ICTR) teatanud, et elanikkonnale süstemaatiline surve avaldamine, et sundida neid teatud viisil käituma, võib samuti olla rünnak.

„Rünnak võib olla ka mittevägivaldne, näiteks: B. 1973. aasta apartheidikonventsiooni artiklis 1 inimsusevastaseks kuriteoks klassifitseeritud apartheidisüsteemi kehtestamine või elanikkonna survestamine teatud viisil käitumiseks võib kuuluda rünnaku mõiste alla, kui seda tehakse laiaulatuslikult või süstemaatiliselt.” (Prokurör vs. Jean-Paul Akayesu, 2. september 1998)

Antud juhul ähvardas ja kehtestas valitsus – mitmekordset apartheidisüsteemi – riigi territooriumil avalikus ruumis kehtestatud piirangud- ja keelud, mis ähvardas või tõi kaasa tohutu majandusliku ohu eksisteerimisele. Paljude inimeste kehadele suunatud rünnaku kvaliteedis ei saa olla kahtlust. 

1. Tsiviilelanikkond

Tsiviilelanikkond on suurem rühm inimesi, kellel on ühised eristavad tunnused, mis muudavad nad rünnakute suhtes haavatavaks. Õiguslikult ei ole vajalik tõendada, et lähenemisviis oleks suunatud kogu elanikkonnale, kes elab või viibib aeg-ajalt konkreetses geograafilises piirkonnas. Piisab juba sellest, et rünnatakse märkimisväärset hulka isendeid. Valitsuse määratletud inimgruppidesse kuulumine teeb rünnaku sihtmärgiks seaduse mõistes tsiviilelanikkonna. 

1. Inimese surm

Säte põhineb ICC põhikirja artikli 7 lõike 1 punktil a ja selle eelkäijatel IMG põhikirja artikli 6 punktis c, IMGFO põhikirja artikli 5 punktil c, art. II Lõige 1 punkt c KRG 10, artikkel 5 punkt c JStGH põhikirja ja artikkel 3 punkt a RStGH põhikirja ning võeti vastu ilma muudatusteta Rooma statuudiga võrreldes. See nõuab, et isik põhjustaks oma käitumisega vähemalt ühe teise inimese surma.

26. oktoobri 2021 ja 5. oktoobri 2023 dokumentide järgi eeldavad nii Paul Ehrlichi Instituut kui ka Robert Kochi Instituut, et Covidi vaktsineerimise tagajärjel surid inimesed. 

Isikuvastutuse rikkumise toimepanemiseks piisab üksiku inimese surmast. Vabariigi Valitsus ei ole eitanud, et Covidi vaktsineerimise tagajärjel inimesed surid.

Esialgseks kahtluseks piisab, kui vastutavad asutused on inimeste surma kinnitanud. Robert Kochi Instituut loetleb oma teabelehes COVID-19 (Corona Virus Disease 2019) vastased kaitsevaktsineerimised (esmane immuniseerimine ja kordusvaktsineerimine) – mRNA vaktsiinidega Comirnaty®, Comirnaty Original/Omicron BA.1®, Comirnaty Original/Omicron BA .4-5® ja Comirnaty Omicron XBB.1.5® (vastavalt 3 µg, 10 µg ja 30 µg annuse kohta) firmadelt BioNTech/Pfizer ja Spikevax® Süstedispersioon (25 µg, 50 µg või 100 µg/annus), Spikevax bivalent Original/Omicron BA.1®, Spikevax bivalent Original/Omicron BA.4-5® ja Spikevax XBB.1.5® (25 µg või 50 µg/dose kohta) Modernast sõna-sõnalt „Üksikud inimesed surid.“ 

1. Tõsine tervisekahjustus

Rahvusvaheline kohtupraktika mõistab tõsist füüsilist kahju kui tõsist tervisekahjustust, moonutamist ja välis- või siseorganite või meelte rasket kahjustamist. Raske psühholoogilise kahju tekitamise alternatiivsel rikkumisel on oma tähendus. Seetõttu ei ole füüsiline rünnak või psühholoogilise kahju füüsiline mõju vajalik. Tõsise füüsilise või psühholoogilise kahju tekitamine ei eelda, et see oleks püsiv või pöördumatu. Ajutisest füüsilisest või vaimsest kahjustusest aga ei piisa. Pigem peab see olema kahju, mis mõjutab teatud aja jooksul ohvri võimet elada normaalset elu.

PEI teabelehel alates 5. oktoobrist 2023 on märgitud:

„Väga harvadel juhtudel on teatatud anafülaktilistest reaktsioonidest (vahetutest allergilistest reaktsioonidest) ja isegi šokist. Need ilmnesid vahetult pärast vaktsineerimist ja vajasid arstiabi. Väga harvadel juhtudel täheldati pärast mRNA vaktsiinide manustamist ka lastel ja noorukitel ning täiskasvanutel südamelihase ja perikardi põletiku juhtumeid (müokardiit ja perikardiit). 

Need juhtumid esinesid peamiselt 14 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ja sagedamini pärast teist vaktsineerimist. Nad olid enamasti mehed, mõjutatud noorukid ja noormehed. Enamik müokardiidi või perikardiidi juhtudest on kerged kuni mõõdukad, kuid vähesel osal haigestunutest esineb ka raskemaid vorme.“ 

1. Tagakiusamine

Rikkumise toimepanemise eelduseks on tuvastatava grupi või kogukonna tagakiusamine põhiliste inimõiguste äravõtmise või olulise piiramise kaudu. Rühm kui selline võib olla tagakiusamise ohver, näiteks kui teatud rühmi diskrimineeritakse seaduse või määrusega. 

Võimalikud teod võivad aga olla ka sellised, mis on suunatud isikute vastu, kui neid rünnatakse kui tuvastatava grupi esindajaid. Inimõigused on need võõrandamatud õigused, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ning Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklites 3, 4, 5 ja 9, eelkõige õigus elule, füüsilisele ja vaimsele puutumatusele ning liikumisvabadus ja õigus nõuetekohasele menetlusele.

Lisaks inimese põhiõiguse täielikule äravõtmisele ja selle olulisele piiramisele võib selliste meetmete määramist käsitleda ka seaduse rikkumise aluseks oleva teona. 

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu põhikirja artikli 7 lõike 2 punktis g sätestatud koosseisus on selgelt öeldud, et ainult üks tegu ühe isiku vastu võib olla rikkumise aluseks. Tagakiusamise tegu ei hõlma ainult formaalset õiguste äravõtmist grupi suhtes, näiteks seadusandlike meetmete kaudu, mis võtavad olla teatud rühmaidentiteedil põhinevad õigused.

Võimalikud teod hõlmavad kõiki õiguslikke, füüsilisi ja majanduslikke tegusid, mis rikuvad põhilisi inimõigusi. Ainus määrav tegur on rikkuva teo objektiivselt õiguslikult kahjustav ja diskrimineeriv iseloom. Tagakiusamise rikkumise koosseisukirjeldus täidetakse seega sõltumata sellest, kuidas edasised võimud otsustavad, sest häbimärgistamine ja kestev majanduslik kahju on juba toimunud.

1. Segregatsioon testi alusel: PCR-testiga seotud sunnimeetmete kasutuselevõtt 
2. a) PCR testi rakendati tõendina, et kehtestada reisikeeld, sotsiaalne distantseerumine ja jälgimine 

Käesolevas juhtumis on asjakohane juhtida tähelepanu 5. jaanuari 2022. aasta meditsiinivaldkonna erijuristi ekspertarvamusele, mis kannab pealkirja: „Untauglichkeit des PCR-Tests, eine akute Infektion mit dem SARS-CoV-2-Virus nachzuweisen” („PCR-testi sobimatus SARS-CoV-2 viiruse ägeda infektsiooni tuvastamiseks”) (viide 1 ja viide 2; vrd viide 3).

Leheküljel 34 punkt 10 on esitatud arvamuse kokkuvõte:

• „Ägeda viirusinfektsiooni tuvastamiseks on vaja elusat replikatsioonivõimelist viirust, mis on teises tüsistunud. Katseprotseduuri tuleb kultiveerida.

• Seejärel tuleb kontrollida, millisel konkreetsel viirusel spetsiifilised sümptomid käivituvad, kuna koroonameetmed põhinevad ainult SARS CoV-2 viirusel, kuid mitte gripiviirusel ega muudel viirustel. PCR-test ei tee aga eri tüüpi viirustel vahet.

• Neid muid kohustuslikke diagnostilisi meetmeid ei tehtud kunagi.

• Alates 2020. aasta aprillist on PCR-testi kasutatud meditsiiniliselt enneolematul väärkasutatud eesmärkidel, millel pole koroonahaigusega mingit pistmist ega ka mingit pistmist sellega seotud tervisekaitsega.

• Enneolematul viisil on rikutud ka nakkuskaitseseadust ja väärkasutatud kõige äärmuslikumate põhiõiguste rikkumiste jõustamiseks, mis Saksamaa Liitvabariigis on kunagi esinenud.

• PCR-test on ülemaailmse meditsiinipettuse ja koletu ulatusega võimu kuritarvitamise lüli.

• Testid (kiirtestid ja PCR-testid) tuleb viivitamatult peatada.

Kõik vastutavad isikud tuleb vastutusele võtta!“ 

1. b) Euroopa kohtud on pidanud RT PCR-testi kehtetuks

2020. aasta märtsi alguses pidas Washington Posti teatel Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Inimteenuste Ministeeriumi (HHS) Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskus (CDC) asjakohaseks eemaldama PCR-testikomplektid, kuna ilmnes, et need andsid reaktiivi saastumise tõttu sageli valepositiivseid tulemusi (viide 4).

Mitmed riigiorganid on tunnistanud PCR-testi kehtetuks ja selle alusel määratud sunnimeetmed tühiseks.

Portugali Vabariigi Apellatsioonikohus – november 2020 (kohtuasi 1783/20.7T8PDL.L1-3) (viide 5)

Kohtu otsus: 

11. novembril 2020 Portugali kohtuotsus asjas 1783/20.7T8PDL.L1-3 on tehtud Assooride piirkondliku tervishoiu ameti vastu. Apellatsioonikohtu hinnangul oli ebaseaduslik panna neli turisti kohustuslikku karantiini pärast seda, kui ühel neist oli positiivne test (viide 6). 

Põhjendus: 

Portugali Apellatsioonikohus otsustas, et PCR-testid ei ole usaldusväärsed ja inimeste karantiini paigutamine üksnes PCR-testi põhjal on ebaseaduslik.

Põhjendus:

Kohus pidas testi usaldusväärsust „rohkem kui vaieldavaks“ (pealkiri „mais do que discuttivel“) ja märkis, et test ei saa ilma põhjendatud kahtluseta tuvastada nakatumist.

Tuginedes Jaafari jt uuringule 2020 (viide 7), märkis Portugali kohus, et kuna PCR-testi usaldusväärsus sõltub kasutatud amplifikatsioonitsüklite (CT) arvust ja esinevast viiruskoormusest, võib väita järgmist:

„Kui keegi saab PCR-meetodil positiivse testitulemuse ja test kasutab vähemalt 35 tsükli läviväärtust (nagu enamikus Euroopa ja USA laborites), on tõenäosus, et see inimene on nakatunud, alla 3%. ja valepositiivse tulemuse tõenäosus on siis 97%.“

Sama kehtib Eesti Vabariigi kohta, kus PCR-testide CT-väärtusena kasutati 40–45.

Kohtu põhipunktid on järgmised: 

Meditsiiniline diagnoos on meditsiiniline toiming, mille tegemiseks on seaduslikult kvalifitseeritud ainult arst ja mille eest see arst ainuisikuliselt ja täielikult vastutab. Ükskõik milline muu isik või institutsioon, sealhulgas valitsusasutustel või kohtutel pole selliseid volitusi. See ei kuulu Assooride piirkondlikule tervishoiuametile, et teatada haigest inimesest või terviseriskist. Seda saab teha ainult arst. Kedagi ei tohi määruse või seadusega haigeks või tervisele ohtlikuks tunnistada ega ka automaatse haldustagajärjena, mis on seotud testi tulemusega laboris. Kui see viiakse läbi ilma patsiendi eelneva meditsiinilise järelevalveta, ilma arsti osavõtuta, arsti kinnitatud korralduseta, kes oleks hinnanud sümptomeid ja nõutud uuringuid, mida peetakse vajalikuks, mis tahes diagnostiline toiming või mis tahes rahvatervise toiming rikub mitmeid seadusi ja määrusi (sh karistusseadustik) ja seda võib kvalifitseerida ebaseadusliku meditsiinitegevuse kuriteona, et nimetatud toimingud sooritab või dikteerib isik, kellel puudub võime seda teha, st keegi, kes ei ole litsentseeritud arst. 

Lisaks rikkus Assooride tervishoiuamet bioeetika ja inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 6 esimest (1) lõiget  (viide 8). 

Austria Vabariigi kohus – märts 2021 (kohtuasi: VGW 103/048/3227/2021-2) (viide 9, viide 10, viide 11)

Kohtu otsus:

Viini Halduskohus võttis menetlusse FPÖ (Austria Vabaduspartei) kaebuse seoses 31. jaanuaril 2021 Viinis korraldatava kohtumise keelamisega.

Austria kohus otsustas, et PCR-testid ei sobi haiguse COVID-19 diagnoosimiseks ja kinnipidamisasutustel puudus seaduslik alus.

Viini linna tervishoiuteenistuste edastatud teave, millel Viini liidumaa politseijaoskonna kogunemiskeeld põhines, „ei sisaldanud kehtivaid ja tõenditel põhinevaid avaldusi ega tähelepanekuid epideemia kohta“.

Põhjendus:

Teaduslike uuringute põhjal järeldas kohus, et Viini liidumaa politsei argumendid kogunemiskeeldude kohta olid täiesti alusetud.

Kohus nõustub “igati“ hagis esitatud argumentidega ja läheb isegi palju kaugemale FPÖ enda esitatud argumentidest.

Kohus juhtis sõnaselgelt tähelepanu, et isegi WHO hinnangul „ei sobi PCR-test diagnoosimiseks ega ütle seetõttu iseenesest midagi inimesel esineva haiguse või infektsiooni kohta“. Sellepärast on vaja midagit muud meditsiinilist kinnitust.

Terviseminister kasutab aga COVID-19 puhul hoopis teistsugust ja palju laiemat juhtumimääratlust, millega ei saa õigustada ühtegi keeldu. 

Austria koroonakomisjon oleks pidanud kasutama WHO haigusjuhtumi määratlust, mitte tervishoiuministri juhtumimääratlust, mistõttu sisaldab “haigete“ / “nakatunud“ arv palju valepositiivseid tulemusi. See viis vale poliitika ja valede meditsiiniliste otsusteni. 

1. c) Sunnimeetmed ja PCR-testi saadud valepositiivsete testitulemuste väga suur arv, mis põhjustab võltspandeemia

Saksamaa Liitvabariigi Weimari Apellatsioonikohus – jaanuar 2021 (viide 12)

Kohtu otsus:

Weimari Ringkonnakohus leidis, et Tüüringi osariigi valitsuse mullu kevadel kehtestatud range sulgemine oli põhiseadusega vastuolus, kui vabastas sulgemises süüdistatud isiku.

Juhtum puudutas meest, keda süüdistati Saksamaa mittefarmatseutiliste piirangute rikkumises, sest ta tähistas oma sünnipäeva koos seitsme sõbraga.

Kohus mitte ainult ei mõistnud süüdistatavat õigeks, vaid tuvastas, et võimud ise rikkusid Saksamaa põhiseadust: piirkondlik valitsus rikkus ise 1949. aasta Saksamaa Põhiseaduse artiklis 1 tagatud „puutumatut inimväärikust“, kehtestades selliseid piiranguid, mis on seadusandja mitte piirkondliku omavalitsuse pädevuses.

Põhjendus:

Kevadine sulgemine Tüüringis oli „katastroofiliselt vale poliitiline otsus, millel olid äärmuslikud tagajärjed peaaegu igale eluvaldkonnale“, märkis kohus oma otsuse põhjendustes.

Selles iseloomustati vangistust kui liiduvabariigi ajaloo laiaulatuslikumat põhiõiguste piirangut. Kohus nimetas neid ebaproportsionaalseid meetmeid rünnakuks meie ühiskonna aluste vastu.

Kohtu hinnangul ei olnud valitsusel piirangute kehtestamiseks piisavat seaduslikku alust, kuna sel ajal puudus „üleriigiliselt oluline epideemiline olukord“. Kokkuvarisemine ei ähvardanud ka tervishoiusüsteemi, kuna Robert Kochi Instituut teatas, et Covid-19 haigestumus on langenud alla ühe.

Hollandi Apellatsioonikohus – veebruar 2021 (kohtuprotsess: ECLI:NL:RBDHA:2021:100) (viide 13, viide 14)

Kohtu otsus:

Haagi kohus otsustas, et Hollandi valitsuse COVID-19 sulgemisel puudus seaduslik alus ja see oli ebaseaduslik.

Liikumiskeeld rikub rängalt mitmeid inimõigustega seotud aspekte, eelkõige õigust liikumisvabadusele, eraelu puutumatusele ning piirab (kaudselt) muuhulgas õigust liikumisvabadusele ning (kaudselt) piirab muuhulgas õigus kogunemis- ja meeleavalduste vabadusele. Hollandi valitsus kehtestas tsiviilvõimude erakorraliste volituste seaduse alusel liikumiskeelu. Tegemist on erakorralise seisukorra seadusega, mis annab riigile õiguse kehtestada „väga kiireloomuliste ja erandlike asjaoludena“ määratletud pandeemilise olukorra alusel liikumiskeeld ilma seadusandlikku menetlust läbimata.

„Eelotsusekohtunik otsustas, et liikumiskeelu kehtestamine ei toonud kaasa [seaduse] kohaldamiseks vajalikku erilist kiireloomulisust“, jätkas Haagi kohus, märkides, et valitsusel oli aega sellist liikumiskeelu eelnevalt arutada. Seejärel teatas kohtunik oma otsusest, et „selle seaduse kasutamine liikumiskeelu kehtestamiseks ei olnud seaduslik“.

Põhjendus:

Pärast seda, kui Hollandi valitsus kehtestas tsiviilvõimude erakorraliste volituste seaduse alusel liikumiskeelu, pidid kodanikud kella 21.00–04.30 koju jääma. Kodanikel lubati sel ajal välja minna vaid hädaolukorras, hädavajaliku töö tegemiseks, arstiabi vajamisel, lemmikloomaga jalutamiseks või muul mõjuval põhjusel.

Keelu rikkumine tõi kaasa rahatrahvi.

Selle liikumiskeelu tagajärjel läksid inimesed mässudesse, mis põhjustasid suurt materiaalset kahju, rüüstamisi, kokkupõrkeid politseiga ja arvukalt vahistamisi.

Rühm nimega Virus Truth Foundation esitas Haagi kohtusse hagi, väites, et kõnealune liikumiskeeld rikub inimõigusi ja Hollandi põhiseadust. 

1. d) Austria Vabariigi Konstitutsioonikohtu selgitus – märts 2023 (kohtuprotsess: E1737/2021) (viide 15)

Testitulemuse alusel määratud isolatsioon või karantiin on vabaduse võtmine vastavalt 1. jaanuaril 1991. aastal jõustunud Austria isikuvabaduse kaitse seaduse (Bundesrecht konsolidiert, PerFrSchG) artiklile 1 ja 1953. aastal jõustunud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 5, nagu Austria Vabariigi Konstitutsioonikohus (Verfassungsgerichtshof, VfGH) selgitas oma 2. märtsi 2023. aasta otsuses E1737/2021. Õiguslikust seisukohast tuleb seda määrust käsitleda vangistusena. Isikuvabaduse ebaseaduslik äravõtmine on kriminaalkoodeksi § 99 (Strafgesetzbuch, StGB) järgi kuritegu. Tegemist on olnud kümnetelt tuhandetelt inimestelt põhjendamatu vabaduse võtmise katsega, mis viidi läbi – vähemalt piiratud – kavatsusega, sest valitsus oli valepositiivsete testidega seotud probleemist teadlik. 

• Dr Stuckelbergeri PCR testi 29. septembri 2023 ingliskeelset avaldust Helsingi Ringkonnakohtule saate lugeda siit ja soomekeelset tõlget siit
• Meditsiiniõiguse erijuristi Bahneri PCR testi (ka kiirtesti) 5. jaanuari 2022 ekspertarvamust saate saksa keeles lugeda siit ja lisasid siit

Järgneb…