Avaldus teemal
Koroona pandeemia õppetunnid terviseuuringute jaoks
avaliku arutelu ajal Saksamaa Liidupäeva hariduse, teaduse ja tehnoloogia hindamise komitee arvamus
- mai 2023
Prof Dr. rer. nat. Klaus Steger
[Giesseni Justus Liebigi ülikooli liige; alates 1. aprillist 2023 pensionil]
Eelmärkus
“Jälgi teadust” oli Anthony Fauci tsitaat, mida meediaväljaanded kogu maailmas kasutasid koroonaviiruse pandeemia ajal poliitikameetmete õigustamiseks. Saksamaal kasutati 28. juunil 2020 peetud pressikonverentsil Lothar Wieleri, tollase Robert Kochi Instituudi juhi tsitaati: „Neid reegleid ei tohi kunagi kahtluse alla seada“. See väide on aga karmis vastuolus teaduse põhijoonega, nimelt multidistsiplinaarse diskursusega, mis olemasolevate eelduste pidev kahtluse alla seadmine ja nende regulaarne korrigeerimine uute teadmiste põhjal.
Põhineb minu enam kui 25-aastasel kogemusel PCR- ja RNA-tehnoloogia vallas ning Saksamaa Teadusfondi rahastatud kolmandate osapoolte teadlaste uuringutel, keda koroonapandeemia alguses (nt prof Ioannidis, prof Bhakdi jt) poliitikud ignoreerisid ja meedia laimas. 2022. aasta detsembris avaldas Genfi ülikoolihaigla uudsete viirushaiguste keskuse juhataja prof Eckerle töörühm selleteemalise väga üksikasjaliku ülevaatedokumendi: https://doi.org/10.1038/s41579-022
– Jagan oma avalduse kaheks osaks: Covid-19 testimisstrateegia ebateaduslikkuse selgituseks ja teaduspõhisteks tulevasteks terviseuuringuteks.
- Avaldus Covid-19 testimisstrateegia ebateaduslikkuse kohta
Selguse huvides piirdun mõne näitega valitud küsimused, mis ei ole kuidagi teaduslikult põhjendatud testistrateegia koroona pandeemia ajal. Lisateavet ja kirjanduse viited pärinevad hiljuti avaldatud ülevaateartiklist: https://doi.org/10.56098/ijvtpr.v3i1.71. Selleks tuleb PCR-i Ct väärtus (tsükli lävi) korreleerida rakukultuuris (= kullastandard) määratud nakkusliku viiruskoormusega, kasutades lahjendusseeriat. Eelmärkus. Etteruttavalt olgu mainitud, et Kary Mullis pani PCR-tehnoloogiale aluse 1983. aastal ja sai selle eest 1993. aastal Nobeli preemia, mis tähendab, et alltoodud probleem ei ole uus territoorium, vaid on tuntud juba üle 30 aasta.
- Miks sunniti PCR-test elanikkonnale, teadaolevatele massidele, mis ei suuda tuvastada ühtegi infektsiooni? Kary Mullis polnud ainus, kellel see probleem oli oma eluajal korduvalt mainitud, aga ka palju rahvusvaheliselt tuntud, mis põhineb minu enam kui 25-aastasel kogemusel PCR- ja RNA-tehnoloogia vallas ning Saksamaa Teadusfondi rahastatud kolmandate osapoolte uuringutel: teadlased koroonapandeemia alguses (nt prof Ioannidis, prof Bhakdi jt), keda poliitikud ignoreerisid ja meedias laimasid. 2022. aasta detsembris avaldas Genfi ülikoolihaigla uudsete viirushaiguste keskuse juhataja prof Eckerle töörühm selleteemalise väga üksikasjaliku ülevaatedokumendi: https://www.nature.com/articles/s41579-022-00822-w. Jagan oma avalduse kaheks osaks: Covid-19 testimisstrateegia ebateaduslikkuse selgituseks ja teaduspõhisteks tulevasteks terviseuuringuteks. Autorid järeldavad, et praegu puudub diagnostiline test, mis suudaks usaldusväärselt tuvastada nakkusliku viiruse olemasolu.
- PCR-test, nagu iga teinegi laborianalüüs, võib aidata raviarstil diagnoosi kahtlust kinnitada või sellest loobuda. Selleks tuleb PCR-i Ct väärtus (tsükli lävi) korreleerida rakukultuuris (= kullastandard) määratud nakkusliku viiruskoormusega, kasutades lahjendusseeriat.
Miks poliitikud töötasid Charité protokolli kallal [[Eurosurveillance | 2019. aasta uue koroonaviiruse (2019-nCoV) tuvastamine reaalajas RT-PCR-i abil,]
https://www.eurosurveillance.org/content/10.2807/1560-7917.ES.2020.25.3.2000045], mis ei arvesta rahvusvaheliselt tunnustatud hea teadustava reegleid? Kolm kõige räigemat näidet on:
o Charité protokoll põhines ainult Hiina teadlaste avaldatud viirusjärjestusel, st ILMA viirusjärjestuse valideerimisel, testitud viirusmaterjalil.
o EI Ct väärtust [KEIN Ct-Wert] ja seetõttu EI määratud [KEIN Cut-Off] piirvahemikku testitulemuse põhjal “võimalik, et nakkav“ ja “kindlasti mitte “nakkuslik““.
o Soovitati 45 PCR tsüklit. Juba 2020. aasta maist oli teaduslikult tõestatud, et Ct väärtused üle 30 ei põhjusta liiga madalat viiruskoormust, et põhjustada infektsiooni: https://doi.org/10.1038/s41586‐020‐2196‐x. Üks sama info avaldati 2020. aasta augustis Robert Kochi Instituudi (RKI) kodulehel:
https://www.rki.de/DE/Content/InfAZ/N/Neuartiges_Coronavirus/Vorl_Testung_nCoV .html#doc13490982bodyText4. Tsitaat: „Erste Ergebnisse aus der Diagnostik am RKI zeigen, dass der Verlust der Anzüchtbarkeit in Zellkultur mit einer per real‐time PCR ermittelten RNA Menge von 30“ [RKI diagnostika esialgsed tulemused näitavad, et reaalajas PCR-ga määratud RNA kogusega 30 rakukultuuris kultiveeritavuse kaotus]. Hiljem vaadati seda piiri ulatusliku saksakeelses ülevaateuuringus: https://doi.org/10.1016/j.jinf.2021.05.022, isegi Ct väärtusele 25 langetatud. Sellegipoolest ei ole esialgset Charité protokolli parandatud ega poliitika seda teinud, et reageerida ettenähtud meetmetele nõuetekohaselt.
- Miks pole poliitika kunagi tohutut levimuse tähtsust (= Testieelne tõenäosus) arvesse võetud või edastatud? Kuigi see on umbes nähtus, mis kehtib ja on teada kõigi bioloogiliste katsesüsteemide puhul. WHO teatas sellest alles 20. jaanuaril 2021 oma WHO teabeteatises kasutajatele 2020/05. Sellele asjale juhiti tähelepanu: https://www.who.int/news/item/20-01-
2021-whoinformationnotice-for-ivd-users-2020-05, see ütleb, et levimuse vähenemisega (= tegelikult haigete isikute osakaal rahvastikurühmas). Valepositiivsete testitulemuste tõenäosus suureneb – olenemata laboris kindlaksmääratud katsesüsteemi spetsiifilisusest ja tundlikkusest. Selle illustreerimiseks võib olla näiteks rasedustest. See on nii usaldusväärne, sest seda kasutavad reproduktiivses eas naised, kes soovivad saada lapsi ja pärast seksuaalvahekorda partneriga, seega on väga suur eeltesti tõenäosus. Kas sama testi ei sihiks kõik naised – algkoolidest vanadekodudeni – viiakse läbi eeltesti tõenäosus, mis väheneb drastiliselt ja sellest tulenevalt ka tõenäosus, et valepositiivsete testitulemuste arv suureneb järsult.
Rasedustesti näide näitab veel kahte aspekti, mida koroonapandeemia ajal eirati. (1) Nagu iga bioloogiline test ka rasedustest EI OLE mõeldud kasutamiseks kogu elanikkonna jaoks. Mitte ainult rasedate naiste otsimiseks (= madal testieelne tõenäosus = kõrge valepositiivsete testitulemuste määr), vaid ka raseduse kahtluse kinnitamiseks või visake kõrvale (= suur eeltesti tõenäosus = madal valepositiivsete tulemuste määr, testi tulemused). (2) Erinevalt näiteks rasedusest ei ole Covid 19-l selget kliinilist pilti, kuna hingamisteede haigused on levinud ja seetõttu on neil mittespetsiifilised sümptomid. Seega oleks testi positiivne tulemus teaduslikult õige täiendava diferentsiaaldiagnostikaga (nt Sangeri järjestus), et tuleb kontrollida sümptomite tuvastamiseks, näiteks hooajalisest gripi eristamiseks, kuid seda rutiindiagnostikas ei tehtud.
Joonisel [vt lk 3] on kujutatud ekraanipilt (1) Watson jt. (2020) „Covid-19 testi tulemuse tõlgendamine“ (PCR test; valepositiivsed testitulemused on kujutatud kahest kõverast vasakul) ja (2) RKI koduleht (2020) „Koroona kiirtesti tulemuste mõistmine“ (antigeeni kiirtest). Seda tõestab kahe kõvera sarnasus, levimuse mõju üldsuse testi tulemusele. Eriti kui osakaal tegelikult haigeid inimesi jääb alla 10% elanikkonnast, läheneb prognoosimise tõenäosus. Testitulemused lähenevad nullile, st valepositiivsete testitulemuste arv on palju suurem kui õigete positiivsete testitulemused.
- Miks jäeti PCR-i kõrge tundlikkus selle “uue kullastandardi“ aluseks eriti massirakenduses? Kas sellega on seotud ka tohutud probleemid? Põhimõtteliselt molekulaarbioloogia laboris kõrged ohutusstandardid määrasid kindlaks laboratoorse testi tundlikkuse, kui seda kasutatakse reaalses elus. Maailmas väljaspool laborit usaldusväärset infot ei leidu, sest seda põhjustavad väljaõppeta inimesed. Personali ja saastunud kemikaale vähendatakse drastiliselt. Samuti on kahele probleemile lisanõuded järgnevale proovitöötlusele katselaboris. (1) Igasugune saastumine sihtjärjestusega, mis erineb otsitavast sihtjärjestusest DNA järjestuses paljuneb eksponentsiaalselt, nagu ka sihtjärjestus, kuna PCR-seade ei suuda eristada erinevaid järjestusi, ainult mõõdab kaheahelalise DNA
ga seotud fluorestsentssignaali, suureneb valepositiivsete testitulemuste tõenäosus. (2) Eriti korduvate sama PCR-protokolli läbiviimine suure prooviarvuga paljastab aerosoolid. Katselabor kujutab endast tõsist probleemi, kuna üksikud tilgad võivad sisaldada kuni 10e6 DNA koopiat, mis vastab SARS-CoV-2 nakkuslikule viiruskoormusele: https://www.annclinlabsci.org/content/34/4/389.full.pdf.
Lõpuks lisaks tehnilistele ja saastumisega seotud valepositiivsetele tulemustele võib võtta arvesse ka kliinilisi valepositiivseid tulemusi. Teadaolevalt viirusjärjestuste fragmente saab PCR abil tuvastada kuni 90 päeva pärast infektsiooni tuvastamist. Selline teave on aga meditsiinilisest vaatenurgast täiesti ebaoluline, kuna ühest küljest on koopiate arv liiga väike (= kõrge Ct väärtus = liiga madal viiruskoormus), et põhjustada infektsiooni ja teisalt saadetakse viiruse fragmente edasi, mis ei ole paljunemisvõimelised (= mittenakkuslikud). Seetõttu tekib küsimus, miks Charité protokolli disainiga saab tuvastada umbes 1000 DNA koopiat ja potentsiaalselt nakkav teadaoleva massiga viiruskoormus nõuab ligikaudu 1 miljonit tervet viiruseosakest?
- Miks on poliitikutel tänapäevani teaduslik valearuanne: infektsioon asümptomaatilistelt inimestelt, keda ei teavitatud? Vale aruandlus põhineb 30. jaanuaril 2020 ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud eeltrükil: https://doi.org/10.1056/NEJMc2001468. Siin teatatakse, et üks Hiina ärinaine, kellel ilmnesid haigusnähud, kui ta osales Müncheni koosoleku seltskonnas ja pärast tagasilendu võttis osa neli osalejat, kellel ilmnesid külmetuse sümptomid. See eeltrükk ilmub aga pärast kolme päeva (02/02/2020) ajakirja Science veebiväljaandes, kuna see on ebateaduslik, mida on tugevalt kritiseeritud: https://doi.org/10.1126/science.abb1524. Nii kirjeldatakse ainult haigete osalejate mälestusi: ILMA läbivaatuseta või mõjutatud hiinlanna küsitlemine. Kui ta hiljem helistas, ütles ta: kinnitas, et tundis end väsinuna ja tal on lihasvalu (ja tõenäoliselt oli võtnud paratsetamooli). 4. veebruari 2020 Saksa arsti veebiväljaanne aerzteblatt.de pakub selle protsessi kohta üksikasjalikku teavet: „2019nCoV – Aga asümptomaatiliselt nakatunud inimestelt Baierimaal ei levi?“
SARS-CoV-2 olulisel asümptomaatilisel ülekandumisel puudub mõju Covid-19 levikule, teatati hiljemalt 20. novembril 2020, s.o peagi enne vaktsineerimiskampaania algust, mis on Saksamaal avaldatud avaldamise kaudu dokumenteeritud: https://doi.org/10.1038/s41467- 020-19802-w, pärast umbes 10 miljoni Wuhani linna elaniku sulgemise lõppemist. Ainult 300- l oli PCR-testi positiivne tulemus, kuigi neil polnud sümptomeid. 1174 lähikontakti järelkontroll näitas, et kõik olid PCR-negatiivsed ja keegi ei jäänud haigeks! Samuti Münsteris läbi viidud uuring andis sarnase tulemuse: https://doi.org/10.1016/j.jinf.2021.05.022.
See on alates 2020. aasta maist püsivalt madal levimus Saksamaal, mis tugevdab kahtlusi testistrateegia meditsiinilises mõtekuses. 162 457 uuritud proovist suutsid vaid 2,6% anda positiivse PCR tulemuse. Ainult asümptomaatilised inimesed 0,4% annab positiivse PCR tulemuse, võttes arvesse Ct väärtust. Ainult 0,1% kahtlustas võimalikku nakkavust. Samuti koos sümptomaatilisest (haigetest) inimestest oli PCR positiivne tulemus vaid 6,5%, isegi siin kahtlustati võimalikku nakkavust vaid 2,5%. Need tulemused näitavad, et ebateaduslikult kõrge PCR-tsükli arvuga meditsiinilisest vaatenurgast võib aga anda mõttetuid positiivseid tulemusi, kuna need ei ole seotud nakkusohuga. Poliitikud järgivad seda testimisstrateegiat järjekindlalt vaatamata püsivalt madalale levimuse tasemele. Tänu kahtlasele meditsiinilisele kasule jätab tohutu kahtluse maksumaksja raha raiskamisest.
- Miks on poliitikud huvitatud PCR-põhisest, väga manipuleerivast “7-päevasest esinemissagedusest“? Varem kirjeldatud PCR-testi kui SARS-CoV-2 leviku määramise ainsa kriteeriumi probleem on hirmutav selle poolest, et testi tulemused, mis tõestatult sisaldavad suurel hulgal valepositiivseid signaale, mille aluseks on “7-päevane haigestumus“, mis omakorda oli aluseks poliitikute poolt ette nähtud meetmetele. See väärtus on aga oma manipuleerimise tõttu absoluutselt sobimatu põhiõiguste piirangute põhjendamise aluseks.
o See oli ainus WHO ja föderaalvalitsuse soovitatud lähenemisviis. Mõtlematult järgnes vähendamine algselt 3-lt 2-le ja lõpuks isegi ainult üks geenitõend [kokkuvõte: https://doi.org/10.56098/ijvtpr.v3i1.71] automaatselt, st ilma tegeliku nakatumise arvuta, esinemissageduse suurenemine umbes 300!
o Hiljem muudeti testimisstrateegiat sümptomaatiliseks testimise strateegiaks. Asümptomaatilised isikud näevad valepositiivsete tulemuste arvu edasist kasvu. Katsetulemused genereeriti, kuna niigi madalat testieelset tõenäosust alandati manipulatiivselt [vt joonis, lk 3].
o Lõpuks ei ole teaduslikult põhjendatud kindlaksmääratud “7-päevase esinemissageduse” jagamine kogu populatsiooni vahel kastekannu põhimõtte järgi, kuna varakult oli teada, et vanemad inimesed (nt vanadekodud, haiglad) kannatasid oluliselt sagedamini ja raskemini kui nooremad (nt lasteaiad, koolid).
Järeldus: algusest peale ajas meedia elanikkonda paanikasse teaduslikult valeväidetega. Poliitikud ei ole sekkunud regulatiivselt ega võtnud teadmiseks avaldatud teadusuuringute suurt hulka ega kohandanud oma ettekirjutatud meetmeid praeguse pandeemiaolukorraga, mis oleks nõudnud teadusliku suunitlusega lähenemist.
Järgmised faktid esindavad bioloogilisi põhiteadmisi, mida oleks pidanud teadma ka meedia: väga nakkav EI OLE sama, mis äärmiselt surmav. Vastupidi, edukad viirused on maksimaalselt nakkavad, kuid minimaalselt surmavad. Uute järjestuskomponentidega uutel viirusmutantidel EI OLE automaatselt suurem suremus. Vastupidi, viiruste oht üldiselt väheneb iga mutatsiooniga. Uus (osaline) järjestus EI tähenda, et meie kehal puudub immuunsus uue viirusevariandi vastu, kuna meie immuunsüsteem toodab alati infektsiooni käigus (ristimmuunsus) mitmeid erinevaid antikehi erinevate antigeenide vastu. Immuunsus EI OLE identne antikehade olemasoluga, sest ammu enne seda, kui B-rakud hakkavad tootma antikehi, võitlevad T-rakud viirustega edukalt.
- Teaduspõhiste tulevaste terviseuuringute avaldus
Konsultatsiooni alusena lisati CDU/CSU parlamendirühma taotlus Long-COVID-i, ME/CFS-i ja post-Vac sündroomi uurimiseks Saksamaal. Kliiniliste uuringute aastatepikkuse kogemusega teadlasena ei kommenteeri ma konkreetselt ME/CFS-i, vaid piirdun mõningate põhiliste kaalutlustega teaduspõhiste tulevaste terviseuuringute jaoks.
Saksamaa elanikkonna kõrge vaktsineerimismäära tõttu kerkib põhiküsimuseks uuringus osalejate selge vahetegemine ja sellele järgnev määramine Long-COVID või Post-Vac rühma. See kehtib ka ME/CFS-i sümptomite klassifitseerimise kohta, mida ei saa teadusliku/meditsiinilise iseloomustuse puudumise tõttu meelevaldselt ühte kahest rühmast määrata. Uuringutulemuste võltsimise välistamiseks algusest peale tuleb tagada, et pikaajaliste COVID-patsientide gruppi kuuluksid ainult isikud, kes olid tõendatavalt nakatunud SARS-CoV-2-sse, kuid ei saanud Covid-19 süsti. Tulenevalt PCR-testi kasutuse üksikasjalikust kirjeldusest nakkuse tuvastamisel ei tohi Covid-19 nakkuse diagnoosimine mingil juhul põhineda ainult PCR-testi positiivse tulemuse olemasolul, et olla õigustatud.
Näiteks võib Covid-19 nakkuse tuvastamiseks kasutada nukleokapsiidi (N) valgu seroloogilist tuvastamist, kuna piigivalk võib pärineda nii infektsioonist kui ka Covid-19 süstimisest, võib järjestamine anda lisateavet, et eristada Wuhani varianti (nakkus varases staadiumis või Covid-19 süstimine) hilisematest variantidest. Vaba ogavalgu kogus on korrelatsioonis sümptomite tõsidusega, seepärast tuleks määrata ka vaba piigi kontsentratsioon, sealhulgas ajavahemik nakatumisest või viimasest Covid-19 süstimisest.
Tuginedes praeguseks teadaolevale kõrvalmõjude rohkusele, mis ei ole eranditult, vaid suurel hulgal, põhjustatud ogavalgust, tuleb läbi viia täiendavad põhjalikud erianalüüsid. Nende hulka kuuluvad biomarkerid: (1) (Krooniline) endoteliit (nt VEGF, IL-6, TNFÿ), (2) (mikro)tromboosid (nt D dimeerid, fosfolipiidvastased antikehad), (3) autoimmuunsed antikehad (nt GPCR-AAK, ACE2-AAK), (4) Mitokondrite kahjustus (nt laktaadi ja püruvaadi suhe), (5) kokkupuude radikaalidega (nt oxLDL, lipiidperoksiidid), (6) V-AIDS (nt NK aktiivsus, Th1 puudulikkus, erinevad interleukiin.)
Analüüside raames tuleks uurida ka immuunsüsteemi üldist seisundit, sest IgG3 kontsentratsioon langeb, eriti pärast kordussüste IgG4 sisaldus suureneb, mis mitte ainult ei too kaasa korduvalt pakutava ogavalgu taluvust, kuid see põhjustab ka vaktsineeritud inimeste üldist suuremat vastuvõtlikkust nakkustele: https://doi.org/10.1016/j.fct.2022.113008. Samuti on soovitatav analüüsida eelkõige mikroelementide ja vitamiinide varustamist D-vitamiinist. Nüüd on teaduslikult tõestatud, et madal D-vitamiini tase on korrelatsioonis sümptomite ägenemisega. Kirjanduse ülevaade Rahvuslikus Meditsiiniraamatukogus otsingusõnadega “Covid-19“, “D-vitamiin“ ja “metaanalüüs“ 81 tulemust (seisuga 2. mai 2023): https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/?term=Covid 19%2C+Vitamin-D%2C+Meta-Analysis.
Järeldus: koroonapandeemiale eelnenud aastatel pälvis „individualiseeritud meditsiin” järjest enam tähelepanu, mille puhul individuaalsed eritingimused (nt varasemad haigused, eelsoodumused, psüühika, soovid ja mittemeeldivad ravid jne) tuleks teraapias arvesse võtta. Seda meeldivat arengut provotseeris koroonapandeemia ajal poliitika. Kahjuks on “ühtne massiline sundravi“ RNA-põhiste süstide kaudu näritud. Tõhus võitlus viirusliku patogeeniga on võimalik ainult meie immuunsüsteemi kaudu. Igasugused vaktsineerimised võivad meie immuunsüsteemi ainult toetada, kuid ei saa seda kunagi asendada. Seetõttu on kummaline, et poliitikud ja nende nõustajad ei propageerinud kunagi koroonapandeemia ajal immuunsüsteemi tugevdamist, vaid vastupidi, nõustusid iga ettenähtud meetmega immuunsüsteemi nõrgenemisega.
Väljavaade
Teaduslikult ja meditsiiniliselt põhjendatud terviseuuringud ei hõlma mitte ainult haigusnähtude võimalikku ravi, vaid ka eelkõige tervisekahjustuste ennetamist. RNA-põhised Covid-19 süstid olid poliitikute poolt elanikkonnale täiesti kiiruga peale surutud – ilma teadusliku diskursuse ja meditsiinilise vajaduseta, kuna SARS-CoV-2 ei kujutanud kunagi tõsist terviseriski alla 60-aastastele inimestele, nagu prof. Ioannidis näitas mitmes väljaandes: https://www.doi.org/10.1016/j.envres.2022.114655.
Tänu meedia desinformatsioonile ei tea ikka veel enamus elanikkonnast, et RNA-põhised süstid ei sisalda messenger RNA-d (mRNA), vaid pigem geneetiliselt G-muundatud RNA-d (modRNA), mis on täielikult vastuolus “mRNA olemusega“, kuna on optimeeritud pikaealisuse ja tootmise tõhususe tagamiseks ning see võib tänu seda ümbritsevatele lipiidide nanoosakestele jõuda peaaegu kõikidesse meie keharakkudesse.
Raku funktsionaalne metabolism põhineb aga organismi enda mRNA lühikesel elueal ja rakuspetsiifilisusel. Selle tulemusena kujutab kõrgete modRNA kontsentratsioonide korduv manustamine (võimendus) ja sellega kaasnev püsiv võõrvalkude olemasolu massilist sekkumist meie immuunsüsteemi keerulistesse regulatsioonimehhanismidesse, mis põhjustab näiteks tsütokiinitorme ja/või hüperpõletikku. Poliitikute jaoks võib “jälgi teadust“ tähendada vaid nii käimasoleva Covid-19 vaktsineerimiskampaania kui ka tavaliste vaktsineerimiste kavandatud üleminekut RNA-põhistele süstidele viivitamatut peatamist, kuni ohutus on teaduslikult ja meditsiiniliselt kahtlemata tõestatud.
Toimetas Revo Jaansoo (07.09.2024)
[Allikas:
Bundestag.de,.https://www.bundestag.de/resource/blob/946940/0b8fd4addb7060ead664ecd436c4 8b31/20-18-110a-Steger-data.pdf (07.09.2024)]