|
Lääne-Viru omavalitsusjuhid, eriti Rakvere valla juhtkond, on häiritud, et riik käib fosforiidi kaevandamise teemaga nagu kass ümber palava pudru – vihjatakse à la “tulevikus on perspektiivikas” või “kõigepealt on vaja uuringuid”, kuid tegelikkuses on märke, et asi oleks just kui juba otsustatud. Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev oli üsna otsekohene. “Jääb mulje, et toimub kaks paralleelset rongisõitu. Ühes rongis alles uuritakse varusid, teises aga käib juba fosforiidi kaevandamise ja töötlemise tehnoloogiaga tegelemine,” rääkis ta. Paar nädalat tagasi seisis Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu istungi päevakorras, et koosolekul osaleb kliimaminister Kristen Michal, kuid mõni päev enne istungi toimumist andis VIROL teada, et kohtumist ei toimu. Nii loevadki meie maakonna vallavanemad ja kõik teised inimesed kliimaministri ja teiste riigi esindajate avaldusi fosforiidi teemal ajalehtedest ja ei saa enam millestki aru. Näiteks jõudis meediasse Michali jutt ühelt jaanuarikuiselt valitsuse kabinetinõupidamiselt, kus kliimaminister rääkis Virumaa fosforiidivarudest ja nende perspektiivikusest, aga see oli ka kõik – vähemalt avalikkus rohkem teada ei saanud. Peaminister Kaja Kallas tegi suured silmad, kui Virumaa Teataja uuris temalt hiljutises intervjuus Rakvere valla kohta, et mida öelda lohutuseks omavalitsusele, kuhu ettevõtjad enam investeeringuid teha ei saa, sest pea terve vald asub perspektiivsete fosforiidivarude kohal. Kallas ütles, et praegu saame rääkida vaid uuringutest ning (võimaliku) kaevandamiseni on pikk maa minna. Märgid viitavad aga vastupidisele – kaevandamine oleks just kui juba otsustatud. Aasta alguses said Rakvere ja Viru-Nigula vald teada, et kaitsetööstuslinnakut ehk lõhkeainetehast nimetatud valdade territooriumile rajada ei saa, sest nagu põhjendas fosforiidiuuringute juht Eesti geoloogiateenistusest Lauri Joosu: “Enne käimasoleva fosforiidiuuringu etapi tulemuste saamist ei tohiks antud alal kaitsetööstusparki rajada.” LÄHEBKI FOSFORIIDI KAEVANDAMISEKS?Kliimaministeerium ei andnud päiksepargi rajamiseks Lääne-Virumaale isegi mitte ajutist lubaEttevaatlikkus suure kaitsetööstuslinnaku rajamisel on arusaadav – kui juba ehitatakse, siis kindlasti mitte paarikümneks aastaks, vaid ikka pika perspektiiviga. Küll aga on palju märgilisema sisuga eelmisel nädalal kliimaministeeriumist Rakvere valda ja AS-ile European Energy saadetud kiri, millega keeldutakse viimasele päikesepargi rajamiseks andmast isegi ajutist, viieaastast luba.Maaamet, riigi volitatud esindaja, vaagis European Energy soovi ning leidis, et päikeseelektrijaama rajamise loa võiks siiski anda tingimustel, et jaam rajatakse ajutisena ning lammutatakse või demonteeritakse vajadusel ka varem kui viieaastase tähtaja möödudes, kui samale alale antakse kaevandamisluba. Kliimaministeerium polnud aga nõus väljastama isegi mitte ajutist luba. “Käesoleval hetkel (järgnesid katastriüksuste numbrid – A. O.) päikeseelektrijaama rajamine ei ole võimalik, sest võib mõjutada juurdepääsu perspektiivsele ning majanduslikult potentsiaalsele ja kvaliteetsele maavarale,” seisab ministeeriumist saadetud läkituses. Peep Vassiljev rääkis, et fosforiidi kaevandamise teema kerkis pärast “fosforiidisõda” uuesti päevakorda 2007. ja 2008. aastal ja vaibus siis kümneks aastaks – toona väideti keskkonnaministeeriumist, et see plaan on päevakorrast maast. “Uus surve tekkis siis, kui 2017. aastal moodustati geoloogiateenistus ja algasid uued uuringud,” kõneles Vassiljev. “Maapõu vajab uurimist, igati mõistlik ja arusaadav tegevus. Aga see, mis praegu toimub, viitab palju tõsisematele plaanidele.” Ta lisas, et näeb-kuuleb jutte fosforiidi teemal küll ajakirjandusest, aga otseallikast tal info puudub. “Kliimaminister pidi meiega kohtuma, aga ei kohtunud. Nädalavahetusel nägin televiisorist, kuidas Eesti Energia juht soovitas kaaluda fosforiidi kaevandamist,” ütles minister. Kui 1987. aastal sai avalikkus Virumaale kavandatud fosforiidikaevanduste plaanidest teada tänu Juhan Aare järjekindlusele ja tublile ajakirjanikutööle, siis kui kaugel ollakse Vassiljevi hinnangul praegu reaalsest kaevandamisest? “Arvan, et [ollakse] enam-vähem samas kohas, kus algas toonane “fosforiidisõda”,” pakkus ta. “Uuringuid oli siis tehtud rohkem, aga räägitagu mis tahes – meil on toonased puursüdamikud alles ja varudest teatakse tänasel päeval tänu uutele uuringutele isegi rohkem. Mis aga tehnoloogiat puudutab, siis ega see pole radikaalselt muutunud – kui kaevandama hakatakse, siis ikka karjäärimeetodil ja ega fosforiidi ümbertöötlemise tehnoloogia pole ka muutunud, see toimub jätkuvalt väävelhappega ja on keskkonnaohtlik,” lisas Vassiljev. |
