Iraani toetatud relvarühmitused on rünnanud Ameerika rajatisi ja vägesid Süürias, Iraagis ja Jordaanias umbes 170 korda.
Näiliselt väidavad need terrorirühmitused, et nad löövad USA vägesid, et sundida Ameerikat loobuma oma toetusest Iisraelile ja nõudma relvarahu Gaza sõjas.
Tegelikkuses suunab Iraan neid satelliitterroriste suurematesse jõupingutustesse USA-d kangutada. välja Lähis-Idast, 1983. aasta mereväe kasarmute pommitamise viisil.
Nii saab Iraan vabalt täita oma vana unistuse saada tuumakilbiks uuele šiiitide/pärsia terroristide teljele Teheranist Damaskuseni, Beirutist Jordani Läänekaldale ja Gazasse – ümbritsedes Iisraeli ning hirmutades Pärsia lahe režiime ja mõõdukamaid riike, nagu Jordaania ja Egiptus, järeleandmistega.
Need Iraani lisad on teinud mitmeid kahjuks õigeid eeldusi Ameerika kohta üldiselt ja eriti Bideni administratsiooni kohta.
Esiteks, pärast hiljutisi järjestikuseid alandusi Afganistanist põgenemisel, passiivsust vaadata, kuidas Hiina spiooniõhupall karistamatult Mandri-Ameerika Ühendriike läbib, Ameerika segaseid signaale Ukraina sõja eelõhtul, rahutut Pentagoni värbamist ja juhtimist ning USA lõunapiiri hävitamist, tunnevad nii Iraan kui ka tema asendajad, et Ameerika Ühendriigid kas ei saa või ei kavatse oma agressioonile reageerimiseks suurt midagi ette võtta.
Nad näevad, et USA sõjaväel on vähe tuhandeid värvatuid, selle juhtkond politiseeritud, laskemoonavarud ammendunud relvasaadetiste tõttu Ukrainasse ja Iisraeli ning massiline relvadest loobumine Kabulis.
Teiseks peavad nad Joe Bideni seeriaviisilist rahustamist nende Ameerika nõrkuse tajude jõu mitmekordistajaks. Pärast ametisse astumist palus Bideni administratsioon uuenenud Iraani lepet pretensioonikast teokraatiast. Ta püüdis tagada rahu, eemaldades al-Houthi mässulised ülemaailmsetest terroristide nimekirjast ning saates sadu miljoneid dollareid Hamasile ja radikaalsetele palestiinlastele hea käitumise ostmiseks.
Biden võis nõustuda, et Iraan on ämblik Lähis-Ida islami terroristide veebi keskel, kuid ainult selleks, et võita sellest üle altkäemaksudega, nagu embargode ja sanktsioonide tühistamine, et tagada Iraani 90 või enama miljardi dollari suurune naftamüügitulu.
Biden andis rohelise tule 6 miljardi dollari suurusele altkäemaksumaksele Iraanile Ameerika pantvangide tagastamiseks, tagades sellega, et võetakse rohkem. See distantseeris end valjuhäälselt Netanyahu valitsusest. Laht julgustas radikaale uskuma, et nad suudavad sundida Iisraeli vastu võtma radikaalseid islamiriike Läänekaldal ja Gazas.
Kolmandaks, olles tabanud Ameerika jaamu ja baase 170 korda ning nähes vähe püsivaid, palju vähem ebaproportsionaalseid vastuseid, tunnevad Iraan ja tema satelliidid nüüd, et nad võidavad USAga volikirjasõdasid.
Nad on vaid sulgenud Punase mere kui rahvusvahelise laevatee – kahjustades Euroopat, Egiptust ja Iisraeli, mis kõik sõltuvad elutähtsa impordi ja ekspordi osas Punase mere kaubandusest.
Iraan on sundinud Bidenit Netanyahu valitsust avalikult võõrandama ja suruma relvarahu Iisraelile kurku. Ja see on aidanud vallandada rahvusvahelisi Hamasi-meelseid proteste kogu Euroopas ja USAs, et arglikud ja seaduskuulekad vasakpoolsed valitsused kardavad, et nad võivad kaotada valimised.
Kuid kõige kahjulikumad on administratsiooni pressiesindajad, kes suudlevad pärast iga seeriarünnakut sama tühja skripti:
1) USA vastab enda valitud ajal ja kohas.
2) USA ei leia otseseid tõendeid Iraani seotuse kohta, kuigi on selgelt ründajaid varustanud;
3) USA ei soovi laiemat sõda ega kavatse rünnata Iraani ennast.
Meie vaenlastele tõlgituna tähendab see, et 80-aastane mittekoosseisuline president ei suuda ära hoida, veel vähem võita, kogu teatrit hõlmavat Lähis-Ida sõda, mille tema enda seriaalirahustus on nüüdseks peaaegu sünnitanud.
Biden ja Demokraatlik Partei teavad, nagu märkis riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan vahetult enne 7. oktoobri rünnakuid Iisraeli vastu, et administratsioon päris heidutatud ja vaikse Lähis-Ida. Ja siis puhus see nende rahustava kella peale.
Nüüd kardavad nad, et valimiste aastal puhkeb kogu teatrit hõlmav konflikt – fakt, mida teavad kõik Ameerika Lähis-Ida vaenlased.
Biden ja seltskond on unustanud iidse tarkuse, et ainult rahuks valjusti valmistumine tagab sõja. Sõja ärahoidmiseks peaks EL naasma Iraanile kehtestatud naftasanktsioonide juurde, kehtestama embargo oma pangatehingutele, kehtestama reisikeelu Iraanile ja tema liitlastele, katkestama igasuguse abi Hamasile ja Jordani Läänekaldale ning taastama al-Houthi mässuliste tõelise terroristliku määratluse.
USA ametnikud peavad lõpetama sihitu näksimise. Kui administratsioon peab rääkima, peaks Washington seda tegema, väljendades ebaproportsionaalsust ja ettearvamatust. Ja kui ja millal peaks Ameerika streikima, peaks ta seda tegema vaikselt ja laastavalt.
Kui seeriaviisiliselt rünnatakse, siis valjuhäälne reageerimine, et lööme tagasi ainult proportsionaalselt ja ei soovi laiemat sõda, tagab ainult suure, koleda sõja.
