Vaatamata sellele, et Slovakkia nõudis hääletust – ma ju ütlesin sulle, et WHO vihkab hääletust
WHO-lt
- Lepingu vastuvõtmine järgnes kolmeaastasele intensiivsele läbirääkimisele, mis algasid riiklikul ja ülemaailmsel COVID-19 vastase võitluse käigus tuvastatud lünkade ja ebavõrdsuse tõttu.
- Kokkulepe edendab ülemaailmset koostööd, et tagada tulevastele pandeemiatele tugevam ja õiglasem reageerimine.
- Järgmised sammud hõlmavad läbirääkimisi patogeenidele juurdepääsu ja hüvede jagamise süsteemi üle.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) liikmesriigid võtsid täna ametlikult konsensuse alusel vastu maailma esimese pandeemiakokkuleppe. See 78. Maailma Terviseassamblee oluline otsus kulmineerub enam kui kolm aastat kestnud intensiivsete läbirääkimistega, mille valitsused algatasid vastusena COVID-19 pandeemia laastavale mõjule ning mille eesmärk on muuta maailm tulevaste pandeemiate eest turvalisemaks ja õiglasemaks.
„Maailm on täna turvalisem tänu meie liikmesriikide juhtimisele, koostööle ja pühendumusele ajaloolise WHO pandeemiakokkuleppe vastuvõtmisel,“ ütles WHO peadirektor dr Tedros Adhanom Ghebreyesus. „See kokkulepe on rahvatervise, teaduse ja mitmepoolse tegevuse võit. See tagab, et me suudame ühiselt maailma tulevaste pandeemiaohtude eest paremini kaitsta. See on ka rahvusvahelise üldsuse tunnustus, et meie kodanikke, ühiskondi ja majandusi ei tohi jätta haavatavaks, et nad ei peaks uuesti kannatama selliseid kaotusi nagu COVID-19 ajal.“
Valitsused võtsid täna Maailma Terviseassamblee plenaaristungil vastu WHO pandeemiakokkuleppe. See on WHO kõrgeim otsuseid tegev organ. Vastuvõtmine toimus pärast seda, kui liikmesriikide delegatsioonid kiitsid kokkuleppe eile komisjonis heaks hääletusega (124 poolt, 0 vastu, 11 erapooletut).
„Alates COVID-19 pandeemia haripunktist tegutsesid valitsused kõikjal maailmas suure eesmärgikindluse, pühendumuse ja kiireloomulisusega ning teostasid selleks oma riiklikku suveräänsust, et pidada läbirääkimisi ajaloolise WHO pandeemiakokkuleppe üle, mis täna vastu võeti,“ ütles Filipiinide tervishoiuministeeriumi sekretär ja selle aasta Maailma Terviseassamblee president dr Teodoro Herbosa, kes juhatas kokkuleppe vastuvõtmist. „Nüüd, kui kokkulepe on ellu viidud, peame kõik tegutsema sama kiireloomuliselt, et rakendada selle olulisi elemente, sealhulgas süsteeme, mis tagavad võrdse juurdepääsu elupäästvatele pandeemiaga seotud tervisetoodetele. Kuna COVID oli kord elus esinev hädaolukord, pakub WHO pandeemiakokkulepe kord elus esineva võimaluse tugineda sellest kriisist saadud õppetundidele ja tagada, et inimesed kogu maailmas oleksid tulevase pandeemia korral paremini kaitstud.“
WHO pandeemiakokkulepe sätestab põhimõtted, lähenemisviisid ja vahendid paremaks rahvusvaheliseks koordineerimiseks mitmes valdkonnas, et tugevdada pandeemia ennetamise, valmisoleku ja reageerimise ülemaailmset tervishoiuarhitektuuri. See hõlmab vaktsiinide, ravimite ja diagnostikavahendite võrdset ja õigeaegset kättesaadavust.
Riikliku suveräänsuse osas sätestab leping järgmist: „Miski WHO pandeemiakokkuleppes ei anna Maailma Terviseorganisatsiooni sekretariaadile, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektorile, volitusi suunata, käskida, muuta või muul viisil ette näha mis tahes lepinguosalise siseriiklikke ja/või siseriiklikke õigusakte või poliitikat või kohustada või muul viisil kehtestada nõudeid, et lepinguosalised võtaksid konkreetseid meetmeid, näiteks keelaksid reisijate vastuvõtmise või vastuvõtmise, kehtestaksid vaktsineerimisnõudeid või terapeutilisi või diagnostilisi meetmeid või rakendaksid sulgemisi.“
[Need sätted olid varasemates eelnõudes, aga eemaldati – Nass]
Märkused toimetajatele
Maailma Terviseassamblee poolt vastu võetud WHO pandeemiakokkuleppe resolutsioon sätestab sammud kokkuleppe rakendamise ettevalmistamiseks. See hõlmab patogeenidele juurdepääsu ja kasu jagamise süsteemi (PABS) väljatöötamise ja läbirääkimiste protsessi käivitamist valitsustevahelise töörühma (IGWG) kaudu. Selle protsessi tulemusi arutatakse järgmise aasta Maailma Terviseassambleel.
Kui Assamblee on PABS-i lisa vastu võtnud, avatakse WHO pandeemiakokkulepe allkirjastamiseks ja ratifitseerimise kaalumiseks, sealhulgas riiklike seadusandlike organite poolt. Pärast 60 riigi ratifitseerimist jõustub leping.
Lisaks andsid liikmesriigid valitsustevahelisele töörühmale korralduse algatada samme, et võimaldada pandeemia ennetamise, valmisoleku ja reageerimise koordineeriva finantsmehhanismi ning ülemaailmse tarneahela ja logistikavõrgustiku (GSCL) loomist, et „tõhustada, hõlbustada ja töötada takistuste kõrvaldamise ning pandeemiaga seotud tervishoiutoodete õiglase, õigeaegse, kiire, ohutu ja taskukohase juurdepääsu tagamise nimel abivajavatele riikidele rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaste hädaolukordade, sealhulgas pandeemiaga seotud hädaolukordade ajal ja selliste hädaolukordade ennetamiseks“.
Lepingu kohaselt mängivad PABS-süsteemis osalevad ravimitootjad võtmerolli pandeemiaga seotud tervisetoodete õiglase ja õigeaegse kättesaadavuse tagamisel, tehes WHO-le kättesaadavaks „kiire juurdepääsu, mis on suunatud 20%-le nende reaalajas toodangust ohututele, kvaliteetsetele ja tõhusatele vaktsiinidele, ravimitele ja diagnostikale pandeemiat põhjustava patogeeni vastu“. Nende toodete jaotamine riikidele toimub rahvatervise riski ja vajaduse alusel, pöörates erilist tähelepanu arengumaade vajadustele.
[Kuid ravimifirmad pole veel ametlikult nõustunud – Nass]
WHO pandeemiakokkulepe on teine rahvusvaheline õiguslik leping, mille üle on läbirääkimisi peetud WHO põhikirja artikli 19 alusel. Esimene neist oli WHO tubakatoodete tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioon, mis võeti vastu 2003. aastal ja jõustus 2005. aastal.
South China Postist, Reutersist ja AP-st:
Avaldatud: 20. mail 2025 kell 16.15
Uuendatud: 20. mail 2025 kell 18.35 Singapuri aja järgi
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) liikmed võtsid teisipäeval vastu ajaloolise kokkuleppe, kuidas valmistuda tulevasteks pandeemiateks pärast Covid-19 puhangut, mis tappis aastatel 2020–2022 miljoneid inimesi.
Pärast kolmeaastast läbirääkimist võttis Maailma Terviseassamblee Genfis vastu õiguslikult siduva pakti. WHO liikmesriigid tervitasid selle vastuvõtmist aplausiga.
Pakti peeti laialdaselt ülemaailmse tervishoiuagentuuri liikmete võiduks ajal, mil mitmepoolsed organisatsioonid, nagu WHO, on kannatanud USA välisrahastuse järsu kärpimise all.
„See kokkulepe on võit rahvatervise, teaduse ja mitmepoolse tegevuse jaoks. See tagab, et me suudame ühiselt maailma tulevaste pandeemiaohtude eest paremini kaitsta,“ ütles WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus.
Ta nimetas lepingut ka „ajalooliseks“ ajal, mil paljud riigid seavad oma rahvuslikud huvid ühiste väärtuste ja koostöö ette.
Leping garanteerib, et viiruseproove jagavad riigid saavad teste, ravimeid ja vaktsiine. Kuni 20 protsenti sellistest toodetest antakse WHO-le, et tagada vaesematele riikidele teatav juurdepääs neile järgmise pandeemia korral.
USA läbirääkijad lahkusid aga kokkuleppe üle peetavatest aruteludest pärast seda, kui president Donald Trump alustas jaanuaris ametisse astudes 12-kuulist protsessi, mille käigus USA – WHO kahtlemata suurim rahastaja – agentuurist välja viidi.
Arvestades seda, ei oleks USA, kes investeeris Covid-19 pandeemia ajal vaktsiinide väljatöötamisse miljardeid dollareid, paktiga seotud. Ja WHO liikmesriikidele ei määrataks karistusi, kui nad seda ei rakenda.
Namiibia tervishoiuminister ja teisipäevasele vastuvõtmisele teed sillutanud komitee esimees dr Esperance Luvindao ütles, et pandeemia on põhjustanud tohutuid kulusid „eludele, elatusvahenditele ja majandusele“.
„Meie – suveräänsete riikidena – oleme otsustanud ühendada käed, olla üks maailm, et kaitsta oma lapsi, eakaid, esliinis töötavaid tervishoiutöötajaid ja kõiki teisi järgmise pandeemia eest,“ lisas Luvindao. „See on meie kohus ja vastutus inimkonna ees.“
Kokkulepe saavutati pärast seda, kui Slovakkia kutsus esmaspäeval hääletusele, kuna selle koroonavaktsiniskeptilisest peaminister nõudis, et tema riik vaidlustaks kokkuleppe vastuvõtmise.
Mõned tervishoiueksperdid tervitasid lepingut kui sammu suurema õigluse suunas ülemaailmses tervishoius pärast seda, kui vaesematel riikidel jäi pandeemia ajal vaktsiinide ja diagnostika puudus.
„See sisaldab kriitilisi sätteid, eriti teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, mis – rakendamise korral – võivad nihutada ülemaailmset pandeemiale reageerimist suurema võrdsuse poole,“ ütles Michelle Childs, algatuse „Drugs for Neglected Diseases“ poliitika edendamise direktor.
Teised ütlesid, et kokkulepe ei vastanud esialgsetele ambitsioonidele ja et ilma tugevate rakendusraamistiketa võib see tulevase pandeemia korral ebaõnnestuda.
„See on tühi kest … Raske on öelda, et see on leping kindla kohustusega, kus on tugev pühendumus … See on hea alguspunkt. Aga seda tuleb edasi arendada,“ ütles Gian Luca Burci, akadeemiline nõustaja Geneva Graduate Institute’i globaalses tervisekeskuses, mis on sõltumatu teadus- ja haridusorganisatsioon.
Pakt ei jõustu enne, kui on kokku lepitud patogeense teabe jagamist käsitlevas lisas. Läbirääkimised selle üle algavad juulis eesmärgiga esitada lisa vastuvõtmiseks Maailma Terviseassambleele, teatas WHO. Lääne diplomaatiline allikas andis mõista, et kokkuleppele jõudmiseks võib kuluda kuni kaks aastat.
