Eesti rahva edasine saatus otsustatakse 5. märtsil. Päriselt, ma ei tee nalja. Kas läheme edasi samas vaimus, kuulekate orjadena või hakkame otsustama oma asju ise. Oma pea ja sirge seljaga.
Oli üksi asi, mida minu isa mulle kogu aeg meelde tuletas. Et ma seda mitte mingil juhul ära ei unustaks. “Tee alati oma pea järele,” ütles ta. “Kuula alati kõik teised ära ja siis tee ikka oma pea järele.” Seda tarkusetera ei mõelnud mu isa ise välja. Seda oli talle õpetanud tema ema, Osula kooli juhataja ning algklasside õpetaja Julie Eveline Vaher. Ja Juliele jälle tema isa Aadam Purru, kihelkonna koolmeister. Nii õppisin ka mina oma peaga mõtlema.
Oma peaga mõtlemine ning oma pea järgi tegemine on minu meelest oluline ka riigi ning ühiskonna jaoks laiemalt. Sest iga riik ning rahvas tajub ise kõige paremini, mis on tema jaoks kõige parem. Kuna see teadmine on selle riigi ning rahva hinge talletunud aastasadade või isegi tuhandete vältel.
Nii ei tea seda, mis on meie, Eesti rahva, jaoks hea Kreml ega ka mitte Washington, London või Berliin või Pariis. Joe, Vladimir, Rishi, Olaf ja Emmanuel võivad olla meie liitlased või isegi sõbrad, aga neile ei saa anda voli kujundada meie rahva saatust ning lugu. Seda peame ikka ise tegema, tajudes juurte sügavuseni oma riigile ning rahvale ainuomast mustrit ning teekonda.
Sestap eksivad kõik need poliitilised jõud, kes räägivad, et peavad ühes või teises küsimuses teiste riikide ning rahvastega nõu pidama. Või kes teevad midagi mõne teise riigi palvel – nagu nüüd veab Reformierakonna juhitud kaitseministeerium purustatud Vene tanki mööda Eestit ringi Ukraina palvel. Siit on hästi näha, kuidas lülitatakse täielikult välja omaenda rahva taju ning asutakse teenima teise rahva huve. Mis ei ole ega saagi olla samad, mis meie rahva huvid. Sest iga rahva lugu on erinev ning unikaalne. Kes seda lugeda ei oska, ei kõlba ka seda rahvast valitsema.
Kui te neil valimistel millestki lähtute, siis lähtuge sellest – kes poliitilistest jõududest tajub kõige paremini minu rahva lugu? Kes austab kõige rohkem meie rahva ajalugu? Kelle jaoks on see, mida “teised” tahavad või soovitavad, kõige vähem tähtsam? Põhiline – kes julgevad teha oma pea järele?
Minu jaoks ei ole kahtlust – selleks on EKRE. EKRE ei ole nõus kellegi ees koogutama ega kellelegi kaasa kaagutama. Selline oma pea järgi tegemine on orjapidajate ning nende ülevaatajate jaoks arusaadavalt hirmutav ning seepärast see punnitatud skandaal vahetult enne valimisi. Aga ka seda ei suutnud nad välja mõelda ning läbi viia ise, oma peaga. Ka siin oli neil vaja välisabi. Välisabi, et rünnata OMA INIMESI. Täpselt samasugusest mustrist lähtuvad nad ka siis, kui võimule saavad.
Mul on ettepanek. Lõpetame selle pika ja piinava orjaöö ja hakkame oma peaga mõtlema!
/Irja Tähismaa/
