USA saatkonna logistiline tugikeskus Bagdadi rahvusvahelises lennujaamas sattus teisipäeva hilisõhtul rünnaku alla. “Pommitamine, mille olemust ei ole veel kindlaks tehtud, kas rakettide või mördimürskudega, toimus USA saatkonna logistilise toetuse peakorteri lähedal Bagdadi lennujaamas,” ütles Iraagi julgeolekuallikas Sputnikule. Ta lisas: “Inimkaotuste kohta pole seni teavet.”
“Rünnak, mis võis hõlmata rakette või miinipildujaid, mõjutas ka terrorismivastase agentuuri peakorteri lähedal asuvaid alasid,” ütles julgeolekuallikas kolmapäeval uudisteagentuurile Shafaq.
Teisipäevane rünnak Bagdadi lennujaama logistikakeskusele toimus tunde enne Iraani presidendi Masoud Pezeshkiani visiiti Iraaki. Hiljem kolmapäeval kohtus Pezeshkian Iraagi peaministri Mohammed Shia al-Sudani ja Iraagi presidendi Abdul Latif Rashidiga.
Kataib Hezbollah’ vastupanurühmituse pressiesindaja Jaafar al-Husseini kirjeldas rünnaku ajastust kui “kahtlast”.
“Bagdadi lennujaama ründamise taga olevatel inimestel on praegu kahtlased motiivid. Eesmärk on katkestada Iraani presidendi visiit Bagdadisse,” ütles Husseini, kutsudes Iraagi julgeolekujõude üles “paljastama süüdlased”.
Iraagi vastupanurühmitused ühinesid pärast Gaza sõja algust oktoobris, moodustades koalitsiooni, mida nimetatakse Iraagi islami vastupanuliikumiseks (IRI). Need rühmitused alustasid drooni- ja raketirünnakuid USA baasidele Iraagis ja Süürias, seda nii solidaarsusest Palestiina vastupanuga kui ka Iraagis viibivate USA vägede survestamisega.
Iraagi operatsioonid peatati ametlikult jaanuaris pärast seda, kui droonirünnakus hukkus Jordaania–Süüria piiril kolm USA sõdurit.
Sellele eelnes intensiivne surve Iraagi valitsuselt, kes on viimase kahe aasta jooksul olnud seotud diplomaatiliste jõupingutustega Washingtoniga, mille eesmärk on väidetavalt USA vägede väljaviimine riigist. Väidetavalt mängis Iraan oma osa ka Iraagi vastupanu survestamisel pingete leevendamiseks.
Kuna aga sõda Gazas jätkub ning vägede väljaviimise kõnelused Bagdadi ja Washingtoni vahel jätkuvad, on need rünnakud viimastel kuudel järk-järgult ja mitteametlikult taastunud.
Droonirünnak Süüria kirdeosas asuvale Kharab al-Jiri baasile vigastas 10. augustil mitut USA ja koalitsiooni töötajat. USA baasid Iraagis ja Süürias olid juuli lõpus tunnistajaks ka mõnele rünnakule.
Washington ei ole näidanud üles mingit kavatsust oma väed Iraagist välja viia. Läbirääkimised ise ei ole puudutanud USA vägede tegelikku väljatõmbamist, vaid hoopis Iraagis tegutseva USA koalitsiooni võitlusrolli lõpetamist. See tähendaks, et nende kohalolek muutuks nõuandvaks ja USA väed jääksid Iraaki, et koordineerida oma tegevust Bagdadiga “julgeoleku” küsimustes.
Reuters teatas laupäeval allikatele viidates, et Bagdad ja Washington on kokku leppinud USA vägede väljaviimise tähtajas 2026. aasta lõpus. Hälli oma Iraagi korrespondent lükkas raporti tagasi, kuna see ei vasta tõele.