Avaleht Arvamus Juurdumisest

Juurdumisest

Eesti lipuvärvid looduses. Foto: Scanpix

Aigar Säde poolt:

Kuna inimene on allutatud programmile/uskumusele, et tal on vähe energiat või pole seda üldse, siis peab ta energia saamiseks oma londid sisestama teise isikusse nii nagu taim ajab oma juured pinnasesse. On olemas arvamus, et minu suguvõsa on minu juured, ma saan oma (elu)energia suguvõsa kaudu – see ei vasta tegelikkusele.

Kui öeldakse, et oi kui armas laps, siis võib selle kohta öelda, et oi kui isuäratav laps. Kuna laps ei oska ennast veel energiaparasiitide eest kaitsta (teda kaitseb ema kui ta just tööl ei ole), siis tundub ta neile parasiitidele eriti ahvatlev. Eriti on seda näha paljude vanavanemate puhul, kus nad tahavad seda last regulaarselt näha, selle taga on aga pahatihti lapse energiast toitumine. Laps sünnib siia reaalsusesse oma energiaga aga see juhitakse peaaegu kõik parasiitide maailma ja laps on sunnitud toituma ema energiast, temasse juurduma. Seetõttu ongi ema ja lapse side nii tugev – mida tugevam side, seda rohkem juuri.

Ka sõbrannanduse (see kehtib tihti ka sõprade kohta) värk on juurte teema, kus toimub vastastikune juurdumine. Kui sõbrannat hakatakse enda omaks pidama, tekib armukadedus. Kui sõbranna saab endale veel ühe sõbranna, käivitub nende vahel armutu võitlus, tihti tuntakse reedetuse tunnet. Väliselt püütakse seda varjata, et säiliks illusioon heast sõbrannast, sisemuses aga hakkab viha (miks mina ei saa) kobrutama ja üle ääre ajama.

Kui inimene on juured teise inimese sisse kasvatanud või teine inimene on oma juured tema sisse kasvatanud, on nad nagu siiami kaksikud, kes ei saa enam sinna suunduda kuhu nende hing igatseb – nad peavad alati teineteisega arvestama nagu oleks nad abielus. Kui ta tahaks endale elus teise suundumuse vailda, ei saa ta seda teha, sest ta peab teist inimest, kellega ta on juurdunud, kaasa tassima. Sealt tekivad ka tülid, et kuhu sa mind vead või mida sa minust tahad. Juurdutud on ka teiste inimestega ja nii ongi inimene nagu kana takus – ei edasi ega tagasi, tal puudub vabadus teha seda mida hing ihaldab. Kui inimene hakkab tegema midagi teistmoodi kui varem, siis võib ta saada neilt inimestelt, kellega ta on juurdunud, pilkeid, et näe, ta on ära keeranud. Enne oli loll, nüüd aga püsti loll.

Kui sa tahad oma hinge köidikutest ehk juurtest vabastada, tuleb sul vastu võtta otsus, et loobud teiste inimeste energiast ja ei luba enam ka teistel sinu energiast toituda. See tähendab, et sa eemaldad oma juured teistest ja teiste juured endast. Võib tekkida leina tunne, sest lein ei ole midagi muud kui toitest ilmajäämise ja oma juurte lahkunust eemaldamise protsess – kuni leitakse uus inimene, kellesse juurduda või sukeldatakse oma hinge sügavusse, et rahu ja puhkust ja ennast energiaga laadida (hing toodab energiat ise).

Võib ka nii teha, et tõmbad kõigist juurtest jõu endasse ja seejärel paned need põlema (tegelikult põletad sellega juurdumise programmi). Edasi tuleb ette võtta kõikide eelmiste elude juured – sellest võib saada vägeva jaanitule. Peale seda protsessi saab sulle soovida vaid ühte – naudi oma hingevabadust ja sellega kaasnevat rõõmu, sisemist jõudu ja tasakaalu! Tuult tiibadesse :)!

Exit mobile version