Ametisse astuv president Donald Trump valmistub oma teiseks ametiajaks laiaulatuslikumalt kui eelmisel ametiajal. Kui tema esimene ametiaeg oli kui tormiline sissejuhatus poliitika labürintidesse, siis nüüd naaseb ta kui malemängija, kes tunneb kõiki nuppe ja strateegiaid. Trumpi eesmärk on mitte lihtsalt juhtida, vaid jätta ajalukku hiilgav jälg – ja teha seda oma tavapärase bravuuriga.
Varasem kogemus presidendina andis talle hea ülevaate föderaalvalitsuse toimimisest ja see võimaldab tal seekord astuda ametisse jõulisemalt ja tõhusamalt. Tal on kindlad plaanid ja sihid viia ellu reforme, mis on olulised poliitiliste eesmärkide kiireks ja efektiivseks rakendamiseks.
Tsentraliseeritud juhitavus ja valitsemisreform
Trumpi administratsioon seab sihiks föderaalvalitsuse sügavpuhastuse, justkui oleks tegemist kevadkoristusega, kus iga sahtel ja tolmukübe vaadatakse üle. Tema sihikule on võetud „süvariik” – eelmiste administratsioonide aegunud pärand, mida ta plaanib asendada usaldusväärsete ametnikega ja tõhususega.
Need muudatused loovad aluse kiiremale ja efektiivsemale poliitika elluviimisele, toetudes lojaalsete ametnike kaasamisele. „Bürokraatia puhastamine” on saanud loosungiks, mis hakkab mõjutama valitsuse töökorraldust.
Trumpi meeskond teeb ennetavalt koostööd vabariiklaste seadusandjatega, et kasutada eelarvelepitusprotsesse oma tegevuskava edendamiseks. See strateegiline lähenemine erineb oluliselt reaktiivsemast stiilist, mida täheldati tema esimesel ametiajal.
Strateegilised ametisse nimetamised
15. jaanuariks oli Trump valinud kandidaadid kõigile 24 kabineti ja kabineti tasandi ametikohale. See hõlmab selliseid võtmerolle nagu riigisekretär, kaitseminister ja peaprokurör. Lisaks on ta teatanud arvukatest ametisse nimetamistest teistele kõrgematele ametikohtadele, sealhulgas agentuuride juhid ja suursaadikud.
Meeskond mille ta on valinud kehastab nii kogemusi kui ka lojaalsust. Marco Rubio, Florida senaator ja endine vabariiklaste presidendikandidaat, on Trumpi valik riigisekretäriks, kelle tegevusala on välispoliitika ja diplomaatia. Tulsi Gabbard, endine kongressiliige ja endine demokraatide presidendikandidaat, täidab riikliku luure direktori rolli.
Robert F. Kennedy Jr., endise demokraatliku presidendi John F. Kennedy vennapoeg ja tema peaprokuröri Robert F. Kennedy poeg hakkab juhtima tervishoiu- ja inimteenuste ministeeriumit, tuues kaasa nii ajaloolise kaalu kui ka värskeid ideid.
Need valikud viitavad sellele, et Trump keskendub administratsiooni algusest peale oma poliitiliste eesmärkide jätkusuutlikule elluviimisele.
Mar-a-Lago diplomaatia ja sidemed
Trumpi Mar-a-Lago Florida kinnistu on saanud kohaks, kus kohtuvad maailma vägevad. Justin Trudeau, kui ta oli veel Kanada peaminister, leidis end seal arutamas tollimakse ja piiripoliitikat. Itaalia peaminister Giorgia Meloni tegi üllatusvisiidi, et arutada rahvusvahelisi suhteid ja kaubandust.
Tesla ja SpaceX-i tegevjuht Musk on olnud Mar-a-Lago sagedane külaline, väljendades tugevat toetust Trumpi administratsioonile. Väidetavalt on ta annetanud Trumpi kampaaniale üle 250 miljoni dollari ja ta hakkab koos miljardäri Vivek Ramaswamyga, endise presidendikandidaadiga, parandama valitsuse tõhusust.
Meta/Facebooki omanik ja juht Mark Zuckerberg on korraldanud koos vabariiklastest miljardäridega vastuvõtu Trumpi ametisse vannutamise päevaks. See tähistab olulist muutust nende suhetes, eriti arvestades varasemaid pingeid. Ta on annetanud 1 miljon dollarit ka Trumpi avafondi.
Jeff Bezos, Amazoni asutaja, kes on arvatavasti maailma kõige rikkam inimene, on samuti külastanud Mar-a-Lagot. Amazon on lubanud avafondile 1 miljon dollarit ja täiendava miljoni dollari suuruse mitterahalise panuse.
Pennsylvania demokraatlik senaator John Fetterman oli esimene kongressi demokraat, kes tuli külastama. Fetterman lubas toetada Trumpi ministrite ametisse kinnitamist ja teha koostööd.
Sisserändepoliitika – tõkked ja väljasaatmised
Trump plaanib täielikku sisserändepoliitika reformi, mis tõotab olla palju jõulisem kui tema esimesel ametiajal. Programm „Jää Mehhikosse” taastatakse, piiri kindlustamine viiakse uuele tasemele ning migrante koheldakse nulltolerantsi põhimõtte alusel.
Mark Morgan, USA tolli- ja piirikaitsevolinik, kirjeldab seda kui “sõnumit, mis ei anna lootust neile, kes püüavad ebaseaduslikult piiri ületada.” Päris kindel on, et ta käivitab ulatusliku ebaseaduslike sisserändajate deporteerimise programmi, nagu ta on korduvalt lubanud.
Rahu ja jõu tasakaal
Trumpi välispoliitika fookus on lõpetada „lõputud sõjad” ja tugevdada Ameerika positsiooni maailmas. Ukraina ja Venemaa konflikti lahendamine ning Hiina majanduslike ja sõjaliste ohtude vastu seismine on tema tegevuskava keskmes. Trump on lubanud dialoogi ja otsustavust rahvusvaheliste konfliktide lahendamisel.
Trump tahab teha NATO tugevamaks, aga ta arvab, et Euroopa riigid ei tohiks enam nõuda, et Ameerika maksumaksjad tasuvad lõviosa Euroopa kaitsmise kuludest. Trumpi sõnul peaksid NATO riigid panustama vähemalt 5 protsenti oma SKP-st, mitte 2 nagu seni. Võib arvata, et 5 protsenti on ta esialgne tavapärane läbirääkimiste taktika, ja ta tõeline eesmärk on saavutada NATO liitlastelt umbes 3 protsendiline panus.
Bideni majanduse lõpp — Ameerika jõukuse algus
Trumpi sõnul sümboliseerib demokraatide poolt kiidetud „Bidenomics“ (Bideni(eko)noomika) Bideni majanduspoliitika äpardumist.
Trumpi esmane eesmärk on lõpetada rahvast ja riiki kurnav inflatsioon. Uus administratsioon keskendub energiakulude vähendamisele, riigi kulude kärpimisele ja kodumaisele tootmisele.
Trump lubab asendada Bideni valitsuse tühjad lubadused konkreetsete tegudega.
Valitsuse tõhususe osakond ( Department of Government Efficiency, DOGE)
Trumpi loodud rakkerühma juhivad kaks multi-miljardäri, Elon Musk ja Vivek Ramaswamy. Nende eesmärk on kärpida kulutusi nii drastiliselt, et isegi kõige suuremad skeptikud jäävad sõnatuks.
USA eelarve on umbes 6,5 triljonit dollarit aastas.
Musk teatas ametisse astuva presidendi Donald Trumpi kampaaniarallil, et kavatseb kärpida 2 triljonit dollarit, tervelt kolmandik eelarvest. See oli muidugi liialdus, et suunata tähelepanu probleemile. Nende tõeline eesmärk näib olevat 500 triljoni säästmine. Musk ja rõhuv enamus Ameeriklastest on veendunud, et maksumaksjate raha raisatakse. “Valitsuse tõhususe osakond kavatseb selle parandada,” lubas Musk.
Demokraatide vastulöögid
Vabariiklaste ja demokraatide programmid ja eesmärgid muidugi erinevad – see ongi õigustus erinevate parteide jaoks, aga pahatihti tehakse parteipoliitilistel kaalutlusel ka seda, mis kahjustab riiki.
President Trumpi esimesel ametiajal mõtles Demokraatide kontrolli all olev esindajatekoda välja süüdistusi kahel korral, as et teda ametist tagandada. Mõlemal juhul mõistis senat ta õigeks.
Demokraadid algatasid Trumpi administratsiooni suhtes uurimised oletatavast Venemaa sekkumisest 2016. aasta valimistesse. Pärast kaks aastat kestnud uurimist, mis läks maksma 32 miljonit dollarit, avaldas erinõunik Robert Mueller 448-leheküljelise raporti, kus ta pidi tunnistama, et ei Trump ega ükski ta presidendikampaanias osalenu ei olnud teinud mingit koostööd Venemaaga. Raport nentis ka, et ei saa tõendada, et Trump oleks olnud süüdi uurimise takistamises, milles demokraadid olid samuti Trumpi süüdistanud.
Kuna kongressi poolt alustatud uuringud ei andnud demokraatidele soovitud tagajärgi, esitasid President Bideni peaprokurör (Attorney general) ja tema poolt abistatud demokraatide poolt kontrollitud omavalitsuste prokurörid 91 süüdistust Trumpi vastu.
Valijad said ilmselt aru, et need esitati selleks, et Trump ei saaks kandideerida ja kuigi kõik pole veel eemaldatud arvavad kõik tõsiselt võetavad juristid, et kui kõik kohtu astmed on läbitud, Trump ühegis neist süüdi ei jää. Valimistulemuste alusel või öelda, et Trumpi on õigeks mõistnud maailma suurim žürii – Ameerika valijad.
Kuna uuel ametiajal kontrollivad kongressi mõlemat koda ja riigi peaprokuröri vabariiklased, siis uuel ametiajal demokraadid enam Trumpi valitsust fiktiivsete uuringute ja süüdistega kimbutada ei saa. Nad on aga valmistamas uusi Trumpi-vastasid programme.
Näiteks on California kuberner Gavin Newsom kokku kutsunud seadusandliku eriistungi, et tugevdada õiguslikku kaitset oletatava tulevase väära föderaalpoliitika vastu.
New Yorgi kuberner Kathy Hochul ja ta peaprokurör Letitia James – üks Trumpi agressiivsemaid esimese ametiaja vastaseid – lubasid tugevdada oma büroode vahelist koordineerimist, et “kaitsta newyorklaste põhivabadusi võimalike ohtude eest”.
Võib olla kindel, et uuel ametiajal demokraadid Trumpi enam oluliselt vaevata ei saa. Nad ei kontrolli enam kongressi ja paljud neist saavad ka aru, et nende toetus langeks veel enam kui nad jälle Trumpi vastu alusetuid süüdistusi esitaks.
Järeldused
Trumpi teine ametiaeg lubab olla midagi sellist, mida võib võrrelda ajaloolise eksperimendiga, kus visioon ja pragmaatika kohtuvad nagu torm ja päike, mis kombineerib poliitilist energiat ja ulatuslikke reforme. Olenemata sellest, kas see viib Ameerika „kuldajastuni”, nagu lubas Trump, on selge, et Trump hakkab oluliselt mõjutama Ameerika ja maailma tulevikku.
Koostöövõimalused demokraatidega – olgu need seotud infrastruktuuri arendamise või riikliku poliitika elluviimisega – pakuvad lootust, et Ameeriklased võiks ühenduda eesmärgiks, mis teeb Ameerika jälle võimsaks, nagu Trump on lubanud.
Üks on kindel: kui Trump midagi teeb, siis ei jää see märkamatuks. Ameerika ootab, ja maailm hoiab hinge kinni..
