Psühholoog ja kirjanik Jordan Peterson hoiatas USA kongressi liikmeid, et valitsuste kokkumäng pankadega koos kujunemisjärgus tehnoloogiatega, nagu digitaalse identiteedi süsteemid ja keskpanga digitaalsed valuutad, võib muuta riigid totalitaarseteks jälgimisriikideks.
Hr Peterson ütles, et kogu maailmas näib olevat kokkumäng “hiiglaslike, omakasupüüdlike korporatsioonide ja paranoiliste julgeoleku kinnisideeks olevate inimsusevastaste valitsuste vahel”. Ta ütles, et need kaks üksust kasutavad piltide arendamiseks veebiandmeid ja keerukaid algoritme, “mitte ainult meie tegudest, vaid ka meie mõtetest ja sõnadest, nii et kõrvalekaldumist soovitud lõpust saab kaardistada, premeerida ja karistada”.
Kanada psühholoog hoiatas, et kuna ettevõtted suudavad üha enam jälgida kasutajate ostuotsuseid ja veebimustreid ning töötada välja algoritme tulevaste toimingute ennustamiseks, võib seda teavet kasutada “kõige jälgimiseks, jälgimiseks ja karistamiseks, mida me teeme ja ütleme”.
Hiina seiresüsteem
Hr Peterson tõstatas Hiina sotsiaalse krediidi süsteemi, öeldes, et see võimaldab Hiina kommunistlikul parteil omada “täielikku kontrolli” oma kodanike veebipõhise juurdepääsu üle. Riigi sotsiaalse krediidi süsteem annab igale kodanikule elektroonilise hinde, mida saab sõltuvalt tema käitumisest tõsta või langetada. Neile, kellel on piisavalt madalad skoorid, võidakse keelata juurdepääs töökohtadele, ühistranspordile ja pangandusele.
“See võimaldab teil sihikindlalt välja lülitada kõigist tegevustest, mida saab virtualiseerida, ja kiiresti virtualiseeruvas maailmas tähendab see üha enam kõiki tegevusi: sõitmist, ostlemist, töötamist, söömist, peavarju leidmist, isegi sõprade ja perega vennastumist,” ütles Peterson.
Ta hoiatas, et kuna paljud lääneriigid on kopeerinud Hiina strateegiat rakendada sulgemisi vastuseks COVID-19 pandeemiale, võivad nad ka “kõndida samm-sammult samas suunas” kui selle riigi sotsiaalse krediidi süsteem.
Kui hr Petersonilt küsiti võimaluse kohta kasutada jälgimist ja tehisintellekti avaliku turvalisuse suurendamiseks, ütles ta, et privaatsus näib sageli olevat kõrvaldatud, et neutraliseerida “vahetu proksimaalne” oht, mida ta nimetas “lühiajaliseks õigustuseks tohutu pikaajalise ohuga tegelemiseks”.
