“Tehnokraatlikest lahendustest ja sisendist ei piisa. Tavakodanikele tuleb anda võimalus aidata kaasa regulatiivsetele otsustele. Seal, kus seda katsetatakse, on digitaalne arutlev demokraatia osutunud legitiimseks ja populaarseks,” ütles ta.
Musk väldib Austraalia valitsuse trahvi maksmist
Lowly raporti avaldamise keskel üritab föderaalvalitsus maha suruda sotsiaalmeediaettevõtteid, sealhulgas X-i.
Austraalia e-ohutuse volinik Julie Inman Grant määras 2023. aasta septembris Elon Muski X-ile trahvi, kuna ta väidetavalt ei suutnud internetis laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavaid materjale tõkestada.
Kuid X ei ole veel maksnud 610 000 dollari (399 500 USA dollari) suurust trahvi, selgus senati hinnangul 13. veebruaril toimunud kuulamistest. Selle asemel taotles ettevõte eSafety läbipaistvust ja rikkumisteadete kohtulikku läbivaatamist.
Roheliste senaatori David Shoebridge’i ülekuulamisel paljastas e-ohutuse regulatiivtoimingute juht Toby Dagg, et komisjon ise ei saa X-i vastu mingeid jõustamisvõimalusi kasutada. Siiski on ta esitanud föderaalkohtule tsiviilkaristuse taotluse.
“Siis on kohtu otsustada, kui suur on iga karistus, mis langeb,”
ütles ta.
Pr Grant lisas: “Jõustamine saab olema probleem, millega tegeleb iga veebiohutuse reguleerija.”
Austraalia valitsus tegi ettepaneku väärinfo ja desinformatsiooni seaduste kohta
Raport tuleb keset tuliseid arutelusid väärinfo ja desinformatsiooni ning õigusaktide üle Austraalias.
Albaania valitsus korraldas 24. juunist kuni 20. augustini avaliku konsultatsiooni kavandatava valeinformatsiooni/desinformatsiooni seaduse üle. Konsultatsioonile laekus 23 000 ettepanekut ja enamik neist oli vastu.
Kommunikatsiooni ja õigusaktide muutmise (valeinfo ja desinformatsiooni vastu võitlemise) eelnõu (
pdf) võiks anda valitsuse bürokraatidele õiguse patrullida ja jõustada internetis väärinfot, sealhulgas määrata sotsiaalmeediaettevõtetele trahve.
Kui algselt plaanis valitsus seaduse parlamenti tuua 2023. aasta lõpus, siis nüüd lükkab ta selle kehtestamise edasi 2024. aastani.
Kommunikatsiooniminister Michelle Rowland kaalub nüüd seaduse täiustamist, sealhulgas usulise eneseväljenduse võimalikku kaitset.
“Valitsus kaalub eelnõu täpsustamist, sealhulgas muu hulgas mõisteid, erandeid ja usuvabaduse selgitamist,” ütles ta novembris.
“Seistes silmitsi tõsiselt kahjuliku sisuga, mis külvab lõhenemist, õõnestab toetust meie demokraatia sammastele või häirib rahvatervise reageerimist, ei ole mitte midagi tegemine valik.”
Opositsioon on seaduseelnõule “põhimõtteliselt vastu”, ütles varikommunikatsiooniminister David Coleman novembris.
“Trahvid 9,000 dollarit päevas võivad kehtida, kui inimesed ei vasta valeinformatsiooni väidetele. Milline valitsus seda teeks?”
ütles ta.
“Valitsus on alustanud protsessi, et kõndida tagasi, lükata eelnõu edasi, võtta eelnõust sätted välja, sest see on ausalt öeldes üks halvimaid õigusakte, mis on kunagi parlamendile esitatud.”
“See oli ministri otsus, sest minister avaldas selle seaduse ja te ei avalda õigusakte, sest arvate, et see on halb mõte; te avaldate õigusakte, sest arvate, et see on hea mõte.”
Lowy Instituut soovitab tavakodanikest ja tehnoloogiaekspertidest koosneval nõukogul teha koostööd veebisisu modereerimiseks.
Kommenteeritud kokkuvõttes väljendas Lowy Instituut muret, et enamikku demokraatlike riikide digitaalseid platvorme juhib “käputäis rahvusvahelisi korporatsioone”.
Autor, teadlane Lydia Khalil, soovitas, et kui võim on vaid väheste käes, on elanikkonna ees minimaalne vastutus. Selle asemel soovitas ta, et tavakodanikel peaks olema roll regulatiivsete otsuste tegemisel.
“Kunagi peeti internetti avatud ukseks demokraatiale ja vabadusele. Tänapäeval nähakse seda demokraatliku erosiooni agendina,” kirjutas pr Khalil.
“Demokraatiat ohustavate digitaalsete probleemide hulka kuuluvad väärinfo ja väärinfo ulatus ja levik, polariseerumise ja äärmusluse sagenemine, mida hõlbustatakse ja eskaleeritakse internetis ning ebapiisav reguleerimine.”
Aruandes soovitatakse, et keskmistest digikasutajatest ja tehnoloogiaekspertidest koosnevad platvorminõukogud võiksid aidata “saavutada legitiimsemat konsensust digiplatvormide kasutamise ja haldamise osas”.
See võimaldaks sisu modereerimist ja kasutajate juurdepääsu vastutust ning riski jagada tehnoloogiaettevõtete, valitsuse ja elanikkonna vahel, märgitakse aruandes.
“See pole kunagi olnud rahuldav, et käputäis tehnoloogia tegevjuhte suudab kehtestada reeglid ja normid nii suurele osale maailma suhtlusest ja väljendusest,” öeldakse aruandes.
“Valitsuste katsed (mida tugevalt mõjutas erakondlik surve) määratleda ja reguleerida “desinformatsiooni” või äärmuslikku või kahjulikku kõnet seaduse kaudu, mida need eraettevõtted peavad siis kajastama, on samuti olnud pingelised ja problemaatilised, kuna desinformatsiooni reguleerimine internetiturvalisuse nimel läheb üle demokraatlikele õigustele, näiteks sõnavabadusele.
“See on koht, kus platvorminõukogud võiksid mängida rolli kodanike seisukohtade paremal kajastamisel.”
Autor märgib, et sarnast protsessi võiks kasutada valitsuse teavitamiseks tehisintellekti ja muude uute tehnoloogiate reguleerimisest, mis võivad ohustada demokraatiat.
Musk väldib Austraalia valitsuse trahvi maksmist
Lowly raporti avaldamise keskel üritab föderaalvalitsus maha suruda sotsiaalmeediaettevõtteid, sealhulgas X-i.
Austraalia e-ohutuse volinik Julie Inman Grant määras 2023. aasta septembris Elon Muski X-ile trahvi, kuna ta väidetavalt ei suutnud internetis laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavaid materjale tõkestada.
Kuid X ei ole veel maksnud 610 000 dollari (399 500 USA dollari) suurust trahvi, selgus senati hinnangul 13. veebruaril toimunud kuulamistest. Selle asemel taotles ettevõte eSafety läbipaistvust ja rikkumisteadete kohtulikku läbivaatamist.
Roheliste senaatori David Shoebridge’i ülekuulamisel paljastas e-ohutuse regulatiivtoimingute juht Toby Dagg, et komisjon ise ei saa X-i vastu mingeid jõustamisvõimalusi kasutada. Siiski on ta esitanud föderaalkohtule tsiviilkaristuse taotluse.
Austraalia valitsus tegi ettepaneku väärinfo ja desinformatsiooni seaduste kohta
Raport tuleb keset tuliseid arutelusid väärinfo ja desinformatsiooni ning õigusaktide üle Austraalias.
Albaania valitsus korraldas 24. juunist kuni 20. augustini avaliku konsultatsiooni kavandatava valeinformatsiooni/desinformatsiooni seaduse üle. Konsultatsioonile laekus 23 000 ettepanekut ja enamik neist oli vastu.
Kui algselt plaanis valitsus seaduse parlamenti tuua 2023. aasta lõpus, siis nüüd lükkab ta selle kehtestamise edasi 2024. aastani.
Kommunikatsiooniminister Michelle Rowland kaalub nüüd seaduse täiustamist, sealhulgas usulise eneseväljenduse võimalikku kaitset.
“Valitsus kaalub eelnõu täpsustamist, sealhulgas muu hulgas mõisteid, erandeid ja usuvabaduse selgitamist,” ütles ta novembris.
“Seistes silmitsi tõsiselt kahjuliku sisuga, mis külvab lõhenemist, õõnestab toetust meie demokraatia sammastele või häirib rahvatervise reageerimist, ei ole mitte midagi tegemine valik.”
Opositsioon on seaduseelnõule “põhimõtteliselt vastu”, ütles varikommunikatsiooniminister David Coleman novembris.
“Valitsus on alustanud protsessi, et kõndida tagasi, lükata eelnõu edasi, võtta eelnõust sätted välja, sest see on ausalt öeldes üks halvimaid õigusakte, mis on kunagi parlamendile esitatud.”
“See oli ministri otsus, sest minister avaldas selle seaduse ja te ei avalda õigusakte, sest arvate, et see on halb mõte; te avaldate õigusakte, sest arvate, et see on hea mõte.”