Harvardi ülikool seisab silmitsi järjekordse ränga rahalise löögiga – seekord kaotab ta täiendavalt 450 miljonit dollarit föderaaltoetusi –, kuna Trumpi administratsioon suurendab survet eliitkoolidele, mida ta süüdistab antisemitismi ja poliitilise eelarvamuse õhutamises, mis mingil põhjusel tundub olevat ainus teema, millele esimene konstitutsioonimuudatus ei kohaldu.
Esmaspäeval antisemitismi vastu võitlemise ühise töörühma poolt välja kuulutatud otsus viib külmutatud ja tühistatud toetuste ja lepingute koguväärtuse hämmastava 2,65 miljardi dollarini. Trumpi täidesaatva korralduse alusel veebruaris loodud töörühm kritiseeris Harvardi korduvat suutmatust “selles, et see ei suuda võidelda oma ülikoolilinnakut vaevava laialt levinud rassilise diskrimineerimise ja antisemiitliku ahistamise vastu”.
„Juudi tudengeid solvati laialdaste solvangute, füüsilise rünnaku ja hirmutamise teel, millele Harvardi juhtkond sisulist vastust ei andnud,“ teatas töörühm haridusministeeriumi kaudu avaldatud avalduses.
Üks eriti plahvatusohtlik süüdistus puudutab protestijat, keda süüdistatakse juudi tudengi ründamises. Hiljem määras ajakiri Harvard Law Review talle 65 000 dollari suuruse stipendiumi – otsuse, mille väidetavalt kiitsid heaks ka õppejõud. Töörühm nimetas juhtunut Ivy League’i institutsiooni „radikaalseks“ suunaks.
„Harvardi ülikoolilinnak, mis kunagi oli akadeemilise prestiiži sümbol, on muutunud vooruslikkuse näitamise ja diskrimineerimise kasvulavaks,“ öeldi avalduses. „Lepitamise seadmisega vastutuse ettepoole on ülikooli juhid loobunud ülikooli õigusest maksumaksja toetusele.“
See samm järgneb tulihingelisele kirjavahetusele Harvardi presidendi Alan M. Garberi ja haridusministri Linda E. McMahoni vahel.
5. mai kirjas süüdistas McMahon Harvardit föderaalseaduste rikkumises süsteemse eelarvamuse, politiseeritud vastuvõtuprotsessi ja akadeemilistes organites, sealhulgas Harvard Law Review’is, esineva „inetu rassismi“ kaudu. Ta kritiseeris ülikooli juhtkonda, süüdistades juhatuse esimeest ja endist Obama kaubandusministrit Penny Pritzkerit „institutsiooni täiesti kaootilises juhtimises“.
McMahon tegi selgeks, et valitsus on kontrollide kärpimise lõpetanud.
„Harvard ei peaks enam föderaalvalitsuselt TOETUSI taotlema, kuna neid ei anta,“ kirjutas ta.
See pommuudis tuleb vahetult pärast aprillis toimunud 2,2 miljardi dollari suuruste toetuste ja 60 miljoni dollari suuruste lepingute külmutamist. 13. mai teadaanne lisab veel 450 miljonit dollarit lepingute lõpetamist, kuna mitmed föderaalagentuurid lõpetavad toetuse.
“Harvard ei anna alla”
Garber vastas 12. mail, nimetades tegusid poliitiliseks kättemaksuks ja süüdistades administratsiooni katses eraõiguslikku asutust survestada.
„Harvard ei loobu oma põhilistest, seadusega kaitstud põhimõtetest, kartes föderaalvalitsuse alusetut kättemaksu,“ kirjutas ta, eitades eelarvamussüüdistusi ning kaitstes ülikooli vastuvõtu- ja töölevõtmise põhimõtet teenetepõhisena.
Garber lükkas ümber ka väited, et Harvardi tudengid – sealhulgas selle rahvusvaheline elanikkond – kujutavad endast suuremat vägivalla või väärkäitumise ohtu.
Ta ütles, et ülikool on “alustanud algatusi” intellektuaalse mitmekesisuse suurendamiseks ja igasuguse eelarvamuse, sealhulgas antisemitismi vastu võitlemiseks.
Kuid haridusministeerium seda ei usu. Oma kirjas tõi see välja mitu häirivat süüdistust – sealhulgas väited, et Harvard Law Review’i toimetajad diskrimineerisid rassi alusel ja seadsid kaastöölisi esildiste prioriteediks nahavärvi alusel.
Föderaalvõimud alustasid üliõpilaste juhitava ajakirja suhtes ametlikku uurimist 28. aprillil.
Harvardi rahalised peavalud näivad süvenevat. Püüdes föderaalsete repressioonide keskel oma ressursse kindlustada, müüs ülikool märtsis 450 miljoni dollari ja aprillis veel 750 miljoni dollari väärtuses võlakirju.
Haridusministeerium ja sellega seotud asutused ei näita mingeid taganemise märke.
„Parimal juhul peaks ülikool täitma meie rahva kõrgeimaid ideaale,“ kirjutas McMahon. „Kuid Harvard on selle ideaali reetnud.“
New York Post on kommentaari saamiseks Harvardiga ühendust võtnud.