Kuulasin KUKU Kespäevatundi, kus teemaks oli SALK (Sihtasutus Liberaalne Kodanik) tegevus ja mõju valimistulemustele. Saade jäi omadega vaid SALK käsitlemise tasemele, üldisemaks ei suudetud (ei tahetud? ei osatud?) minna.
Minu arvamus on, et see SALK-i suur ja aastaid kestnud rabelemine on ehk huvitav teada saada, kuid sisuliselt oli see SALK-i tegevus kõik paras mõttetus.
Nimelt ei otsustanud valimisi ära mitte SALK oma tegevusega, vaid see nö. isik, kes haldab ja valdab e-valimiste serverit.
Et just serveri haldaja ja valdaja oli tegelik valimistulemuste otsustaja, seega ka võimu omaja otsustaja Eestis, see tuleneb silmnähtavast ja absurdsest vahest, mis oli sedelitega hääletamise ja e-hääletamise tulemuste vahel.
Sellist sisulist vahet kahe täisesti mehaanilise (ja mitte sisulise!) ja vormilise hääletusviisi tulemuste vahel ei seleta ära mitte mingi loogika taeva all. Küll seletab selle võimatu absurdi ära manipuleerimine serveris.
SALK ei otsustanud ära midagi. SALK ei olnud tegija. Server otsustas, serveri juures olija oli tegija.
Teine kriteerium SALK-i üle otsustamiseks pole mitte tema tarbetu rabelemise hulgas, vaid see, kuhu SALK ühiskonda üldse suunas – mis oli selle seltskonna tegevuse eesmärk. SALK suunas ühiskonda totaalsesse liberalismi, mille esimesed viljad on meile juba saabumas – hinnatõus, inflatsioon, maksude tõus ja uued maksud, majanduse allakäik, rahanduslik auk eelarves, vaenukõne ehk tsensuuriseadus, homoabielu jms., mis kõik kohe isegi ei meenu.
Nii asju hinnates oli SALK-i tegevus äärmuslikult negatiivne ja SALK-i mingiks tegijaks selle sõna positiivses tähenduses pidada ei saa. Negatiivses? Jah, negatiivses küll.
Kõike seda pealt vaadates on ka võimalus, et Reformierakond püüab end kogu süü SALK-i kaela veeretades puhtaks pesta. Et “Salk tegi – meie ei tea midagi!” Reform lihtsalt ohverdab need oma truud jüngrid. Samas, püüdes neist vormida rahva jaoks mingeid meie uue ja progressiivse aja kangelasi, pea põrandaaluseid salajas tegutsevaid bolševikke. Nii näib sisuline SALK-i ohvriks toomine ilusam ja rahvas ei hakka neid lintšima.
Ega neid lintšida polegi mõtet. Nad olid selles valimiste protsessis liiga marginaalse tähtsusega. Asjade ära otsustajad olid teised.
Mis edasi? Ma pole hiromant ega selgeltnägija. Elame – näeme, saame teada.
