Sageli koostöös eraettevõtete ja pankadega on agentuurid, nagu FBI, kuritarvitanud välisterrorismivastaseid seadusi, et koguda ja sõeluda miljonite ameeriklaste privaatseid andmeid ilma orderita või kuriteo tõenditeta.
Samal ajal, kui Kongress arutab praegu välisluure jälgimise seaduse (FISA) asjakohaste paragrahvide uuesti volitamist, mis peaks aeguma sel aastal, korraldas libertaarne Cato Instituut juuni algul neljapäevase konverentsi, kus nii konservatiivsed kui ka liberaalsed kõnelejad kutsusid üles suuri õigusreforme tegema.
“Rikkumised, mida oleme näinud, pole olnud mitte ainult eepilise ulatusega, vaid need on olnud ka püsivad, ikka ja jälle,” ütles demokraatia ja tehnoloogia keskuse asedirektor Jake Laperruque.
“Kui panna sellele inimlikule skaalale, siis see, millest me räägime, ei ole lihtsalt juhuslikud kirjavead või valed klõpsud; me vaatame selliseid asju nagu tuhandete poliitiliste annetajate partiide kogumine ühe hoobiga, kahtlustamata rikkumistes,” ütles Laperruque. „Meil on olnud teateid ajakirjanikest, poliitikakommentaatoritest, kodumaisest erakonnast; need nõuetele vastavuse rikkumised on poliitiliselt keskendunud jälgimise kõige murettekitavam tüüp.”
2001.aastal võttis Kongress pärast 11.septembri rünnakuid vastu PATRIOT Acti, mis on vahend välisterrorismi vastu võitlemiseks. 2008.aastal lisas Kongress FISA paragrahvi 702 muudatuse, mis lubas väljaspool riiki asuvate väljaspool USA-d asuvate isikute garantiita jälgimist. See muudatus, mis kriitikute sõnul on suure osa kuritarvitamise allikas, on kavandatud “päikeseloojanguks” 31.detsembril.
Väärkohtlemise tõendid
Kongressi arutelud paragrahvi 702 uuendamise üle on tulemas arvukate teadete keskel, et FBI ja teised föderaalsed luureagentuurid on kuritarvitanud neile selle seadusega antud jälitusõigust. Kriitikute sõnul on üha rohkem tõendeid selle kohta, et föderaalagentuurid on kasutanud seadusi, mille eesmärk oli võtta sihikule välisterroristid, et viia läbi ulatuslikke pikaajalisi siseriiklikke nuhkimiskampaaniaid USA kodanike kallal.
“Et vältida paragrahvi 702 kasutamist [neljanda muudatuse] kaitseks, tegi Kongress kaks asja: nõudis valitsuselt ameeriklaste isikuandmete kogumise, jagamise ja säilitamise minimeerimist … ning nõudis, et valitsus kinnitaks FISA kohus igal aastal, et ta ei kasuta paragrahvi 702, et püüda juurdepääsu teatud tuntud ameeriklaste suhtlusele,” ütles New Yorgi ülikooli Brennani justiitskeskuse vanemdirektor Elizabeth Goitein konverentsil osalejatele.
“Viimase 15 aasta jooksul on selgeks saanud see, et need kaitsed ei tööta,” ütles Goitein. “Kõigil asutustel, kes saavad jaotise 702 andmeid, on kehtestatud FISA kohtu poolt heaks kiidetud protseduurid, mis võimaldavad neil teha elektroonilisi otsinguid … ameeriklaste telefonikõnede, tekstisõnumite ja e-kirjade leidmiseks ja hankimiseks.”
Brennani justiitskeskuse aruandes öeldakse, et „alates 2006.aastast on Riiklik Julgeolekuagentuur (NSA) kogunud salaja miljonite ameeriklaste telefonikõnesid mõnelt USA suurimalt telekommunikatsiooniteenuse pakkujalt, kasutades mitmeid regulaarselt uuendatavaid teenuseid Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) taotlustel.”
Lisaks märgitakse aruandes, et „viimase kuue aasta jooksul on NSA saanud enneolematu juurdepääsu üheksa juhtiva USA internetiettevõtte töödeldavatele andmetele. Sellele aitas kaasa arvutivõrk nimega PRISM. Kaasatud ettevõtete hulka kuuluvad Google, Facebook, Skype ja Apple.”
Andmemaaklerite tõus
Ameerika kodanikuvabaduste liidu (ACLU) direktor Nathan Wessler kirjeldas Cato Instituudi konverentsil osalejatega üksikasjalikult “andmemaaklerite tõusu”, mis koondavad tohutuid fotode ID-de andmebaase, mida nad seejärel õiguskaitseorganitele kasumi saamiseks müüvad.
“Paljud ettevõtted müüvad riigi- ja erasektori ostjatele näotuvastusalgoritme,” ütles Wessler. “See võib olla osariigi juhiloa fotod, vahistamisfotod, föderaalpassi fotod.”
“Ja siis on veel üks ettevõte, ClearView AI, mis on Internetist miljardeid fotosid otsinud,” ütles ta. “Viimati kuulsin, et neil oli andmebaas 30 miljardi inimese fotoga sotsiaalmeediast, tööandjate veebisaitidelt, kohalikest ajalehtedest ja mujalt Internetist, kus on foto, mis võib olla lisatud nimele, luues tohutuid andmebaase nendelt fotodelt eraldatud näojäljed ja müük neid politseiosakondadele ja teistele õiguskaitseorganitele üle kogu riigi.”
Wessler ütles, et see “andab valitsuse tõeliselt enneolematut võimet koheselt tuvastada ükskõik kes igas olukorras ja seejärel võtta meetmeid ilma tavaliselt igasuguse kohtu järelevalveta ja sageli tohutult salajas.”
“Meil on peaaegu kõigi meie pärandfotode andmekogumid,” ütles riikliku kriminaalkaitse juristide ühingu nõustaja Clare Garvie. “Praktiliselt on enamik meist neist paljudes ja need on peaaegu silmapilkselt muudetud biomeetrilisteks andmekogumiteks.”
Garvie sõnul algas õiguskaitseorganite biomeetriliste andmekogumite kogumine umbes 2001.aastal ja sellest ajast alates on see laienenud.
Loe lähemalt siit…
