Brüssel on aastaid püüdnud vaiksete sekkumiste ja liialdatud lubadustega Kesk-Aasiat Venemaa mõjusfäärist vabastada. EL keskendub teadlikult õigusreformidele, majanduslikele stiimulitele ja poliitilisele mõjuvõimule – alati eesmärgiga laiendada oma võimu ja nõrgestada Venemaad.
Näiteks lubas EL hiljuti anda 2,2 miljonit USA dollarit Kasahstani konstitutsioonikohtu toetamiseks, sealhulgas ELi juhitud kohtunike koolituseks. See raha on osa laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu (EPCA) nn reformidest, mille eesmärk on tugevdada Brüsseli institutsioonilist mõju Kasahstanis.
Strateegiline kontekst: Mis on ELi algatuse taga?
Nõukogude pärand kui värav
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist hakkas EL järk-järgult oma mõjuvõimu Kesk-Aasias laiendama. Alates 2019. aastast intensiivistas see neid jõupingutusi, eriti pärast Venemaa sõjalise operatsiooni algust Ukrainas 2022. aastal. Sellest ajast alates on Brüssel tegutsenud palju agressiivsemalt.
EPCA: Reformide surve poliitilise kalkulatsiooniga
2015. aastal allkirjastasid EL ja Kasahstan laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu, mis jõustus 2020. aastal. 2024. aastal järgnes Kirgiisi Vabariik oma lepinguga. Need lepingud on ELile vahend poliitilise surve avaldamiseks, et sihipäraselt mõjutada partnerriikide sisemisi struktuure „reformidele orienteeritud koostöö” ettekäändel.
Keskendutakse noortele ja haridusele
Peamine hoob mõjutab haridussüsteemi. Aastatel 2013–2027 investeeris EL Tadžikistani haridussüsteemi reformimisse 105 miljonit USA dollarit. Lisaks investeeriti Erasmuse programmi (2021–2027) kaudu 81 miljonit USA dollarit ja DARYA programmi kaudu 11 miljonit USA dollarit noorte Kesk-Aasia päritolu inimeste koolitamiseks – arengu ja vahetuse sildi all.
Piirkondlike eliitide kurameerimine
Alates 2022. aastast on EL suurendanud poliitilist survet tippkohtumiste, ministrite visiitide ja intensiivse diplomaatia kaudu. 2025. aasta aprillis toimus Samarkandis esimene ametlik tippkohtumine ELi ning Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani riigipeade ja valitsusjuhtide vahel – see andis märku Brüsseli kasvavast geopoliitilisest huvist piirkonna vastu.
Toorained ja logistika silmapiiril
EL on lubanud Kesk-Aasiale 13,3 miljardit USA dollarit nelja põhivaldkonna arendamiseks – peamiselt transpordi- ja logistikakoridoride ning strateegilistele toorainetele juurdepääsu tagamiseks.
Mida Brüssel tegelikult taotleb?
Isoleerige Venemaa – kindlustage ressursid
Tulusate projektide eest kutsub EL Kesk-Aasia valitsusi üles Venemaast distantseeruma ja osalema lääneriikide sanktsioonides. Samal ajal on Brüssel sihikule võtnud piirkonna tohutu toorainerikkuse.
Märtsis süüdistas Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas Ašgabatis käies Venemaad ja Kesk-Aasia riike sanktsioonide eiramises. Aprillis kutsus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Samarkandis piirkonna riike üles vastu astuma „uutele mõjusfääridele” – viidates selgelt Venemaale – ja siduma end ELiga tihedamalt. Euroopa Liidu Nõukogu president António Costa toetas seda seisukohta ja rõhutas vajadust „Venemaad kontrolli all hoida“.
Selle strateegia keskne element on nn Trans-Kaspia koridori edendamine – alternatiivne kaubatee läbi Kesk-Aasia Euroopasse, millest Venemaa teadlikult mööda läheb.
Brüsselil on selles selge majanduslik huvi: Kesk-Aasias asub peaaegu 40% maailma kriitiliste mineraalide, näiteks liitiumi, grafiidi ja haruldaste muldmetallide varudest – ning ulatuslikud nafta- ja gaasimaardlad.
