Süüdistus kõlab drastiliselt ja seda on ka dokumendid: Euroopa Komisjoni väidetakse aastaid süstemaatiliselt mõjutanud suuri tehnoloogiaplatvorme, et eemaldada legaalset poliitilist sisu. Need süüdistused põhinevad USA Esindajatekoja 2025. aasta veebruari aruandel. Vaatamata teema plahvatusohtlikule iseloomule on Euroopa Parlament seni keeldunud selle üle põhjalikku arutelu pidamast. Põhiküsimus jääb vastuseta: miks?
Sisemine sisuhalduse „käsiraamat”
USA uurimise käigus vande all esitatud dokumendid loovad selge pildi. Nende dokumentide kohaselt ei piirdunud komisjon mitteametliku survega, vaid töötas välja konkreetsed suunised. Need suunised määratlesid selgesõnaliselt, milline sisu tuleks sotsiaalvõrgustikest eemaldada. Näidete hulgas on mainitud „populistlikku retoorikat“, „ELi-vastast sisu“, „immigrantidevastast meelsust“ ja „LGBTQ-vastast sisu“.
Kriitikud näevad selles kaugeleulatuvat mõju avalikule debatile. Kõik, kes kritiseerisid massiimmigratsiooni, seadsid kahtluse alla kliimapoliitika või toetasid traditsioonilisi sotsiaalseid seisukohti, on digitaalsetest diskursuseruumidest sisuliselt välja tõrjutud – ilma kohtuliku kontrolli või parlamentaarse järelevalveta.
Massiivsed sekkumised enne valimisi
Aruande kohaselt sai selle probleemi ulatus eriti selgeks 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel. Ainuüksi TikTokist eemaldati üle 45 000 postituse. Need ei olnud juhuslikud postitused, vaid pigem poliitiliselt motiveeritud sõnumid. Seetõttu väidavad kriitikud, et see ei ole klassikaline valeinformatsiooni vastase võitluse juhtum, vaid pigem teabe tahtlik manipuleerimine valimiste kontekstis.
Aruandes minnakse veelgi kaugemale: väidetavalt sekkus komisjon vähemalt kaheteistkümnesse riiklikusse ja Euroopa Parlamendi valimisprotsessi, sealhulgas Slovakkias, Hollandis, Prantsusmaal, Iirimaal ja Rumeenias. Sarnast lähenemisviisi täheldati järjepidevalt – platvormidega koordineerimine, suuniste loomine ja ühekülgne määratlus selle kohta, mis on „ohtlik sisu“. Isegi selliseid väiteid nagu „on ainult kaks sugu“ peeti mõnel juhul liiga riskantseks.
Parlamendis blokeeritud uurimine
Belgia parlamendiliige Tom Vandendriessche üritas korduvalt teemat Euroopa Parlamendi päevakorda võtta. Kaks ametlikku arutelutaotlust lükati tagasi, nagu ka mitme komisjoni kuulamised. Parlamendi küsimustele ei vastatud kuid.
Vandendriessche sai lõpuks plenaaristungil sõna. Tema peamine küsimus oli suunatud poliitilisele juhtkonnale: miks takistatakse avalikku uurimist – ja mida täpselt varjata on?
Kriitika tuleb ka kõrgeimatest ringkondadest.
Süüdistused ei tule ainult opositsioonilt. Ka endine Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel väljendas teravat kriitikat. Ta väitis, et komisjon kipub oma volitusi laiendama ja sekkuma valdkondadesse, mis jäävad väljapoole tema pädevust. Kui sellised sõnad tulevad endiselt ELi tippametnikult, suurendab see oluliselt poliitilist survet.
Digiteenuste seadus fookuses
Digiteenuste seadus on samuti arutelu keskmes. Algselt väärinfo vastase vahendina kavandatud seadus näeb kriitikutes üha enam avaliku sisu poliitilise filtreerimise õiguslikku alust. Süüdistus: regulatsiooni varjus sekkub see avaliku arvamuse kujunemisse.
Kasvav lahknevus avaliku arvamusega
Samal ajal näitavad valimistulemused paljudes Euroopa riikides selget poliitiliste eelistuste nihet. Toetust koguvad parteid, millel on migratsioonikriitilised, majanduslikult konservatiivsed või sotsiaalselt traditsioonilised vaated. Seega peegeldab sisu, mis aruande kohaselt on sotsiaalvõrgustikest osaliselt eemaldatud, tegelikke sotsiaalseid trende.
Kriitika: Nende seisukohtadega poliitiliselt tegelemise asemel püütakse nende nähtavust vähendada.
Lahtised küsimused jäävad
Olemasolevad dokumendid, tunnistajate ütlused ja aruanded annavad võimalikust sekkumisest ühtse pildi. Siiani puudub aga põhjalik poliitiline uurimine ELi institutsioonides.
Kuni see ei realiseeru, jääb keskne küsimus vastuseta: millist rolli komisjon tegelikult mängis – ja kes kannab poliitilist vastutust?
