Euroopa Kontrollikoda kritiseerib ulatuslikku kuritarvitamist – parlamendiliige räägib “loaga Kolumbia maffiast”
800 miljardit eurot võlga – ja keegi ei tea, kuhu see raha läheb
Euroopa Liidu koroonaviiruse taastefond oli ELi ajaloo suurim finantspakett: alates 2021. aastast kaasati kapitaliturult kuni 800 miljardit eurot – kõrgete intressimääradega, mida tulevased põlvkonnad peavad tagasi maksma. Ametlikult oli raha mõeldud liikmesriikide abistamiseks pandeemia majanduslike tagajärgede leevendamisel.
Kuid Euroopa Kontrollikoja uus aruanne näitab, et raha raisatakse massiliselt, kontrollimehhanismid puuduvad ja tagasimakseid ei tehta. Hollandi parlamendiliige Bert-Jan Ruissen (SGP) rääkis Euroopa Parlamendis „laastavast aruandest“ ja hoiatas fondi pikendamise eest pärast 2026. aastat.
Näide Prantsusmaast: 500 miljonit makstud, vaja on 368 miljonit
Üks drastilisemaid näiteid raportis puudutab projekti Prantsusmaal: EL eraldas 500 miljonit eurot – kuigi projekti lõppmaksumuseks oli vaid 368 miljonit eurot.
„EL on siia 130 miljonit eurot liiga palju maksnud. Seda ei saa ühelegi maksumaksjale seletada,“ kritiseeris Ruissen.
Aga raha ei nõuta tagasi. Põhjus: EL maksab hinnanguliste kulude alusel, arvestamata hilisemaid tegelikke kulutusi. See on struktuurne probleem, mis maksab miljardeid.
„EL on litsentseeritud Kolumbia maffia.“
Kontrollikoja järeldused on tekitanud pahameelt. Sisekriitikud nimetavad seda “täielikuks kontrolli läbikukkumiseks“. Ruissen läheb veelgi kaugemale:
„Kui minult küsida, siis see on nagu Colombia maffia, aga seadusliku loaga.“
See drastiline sõnavalik rõhutab tulemuste poliitilist plahvatuslikkust. Samal ajal kui kodanikud kannatavad inflatsiooni ja maksukoormuse all, kaovad päästepaketi miljardid kahtlastesse projektidesse.
Pikendust ei ole – ega uusi vahendeid ei ole
Ruisseni jaoks on tagajärg selge:
“Selle fondi pikendamist pärast 2026. aastat ei toimu ja uusi selliseid rajatisi ei rajata. Nähes, kui vastutustundetult neid vahendeid kasutatakse, ei saa me lubada, et see uuesti juhtuks.”
Kuid Brüsselis arvab Euroopa Komisjon teisiti: kulisside taga käivad juba arutelud uue vastupanuvõimefondi üle – veelgi suuremate summade ja veelgi väiksema riikliku kontrolliga.
Euroopa Komisjoni võimendatud võim
Kriitikud näevad koroonaviiruse taastefondi mitte ainult eelarveprobleemina, vaid ka poliitilise pretsedendina:
esimest korda ELi ajaloos võttis komisjon ise ulatusliku võla – ilma riikide parlamentide otsese heakskiiduta.
See mehhanism võiks jääda kehtima igaveseks, sillutades teed võlaliidule. Ruissen ja teised hoiatavad, et see hoob annab Euroopa Komisjonile tohutu võimu riikide eelarvete üle.
Kokkuvõte: usalduskriis Brüsselis
Euroopa Kontrollikoja aruanne paljastab selle, mida kriitikud on aastaid kahtlustanud:
- Miljardid maksumaksja raha voolavad ilma tõhusa kontrollita.
- Komisjon laiendab oma volitusi, samal ajal kui riikide parlamentidelt võetakse neid ära.
- Kodanikud maksavad selle eest hinda – võla, inflatsiooni ja tulevikus tõenäoliselt ka uute maksude näol.
Paljude parlamendiliikmete, näiteks Ruisseni jaoks on üks asi selge: koroona päästefond ei tohi olla tuleviku eeskuju. Kuid arvestades Brüsseli dünaamikat, võib just see juhtuda.
