Õigusajaloo huvilistele ühest 2020 kevadel aset leidnud kohtuloost:
Kas mäletate kuidas “Verekivi” filmis sõimas parun von Üxküll Tallinna Raadi seakarjaks? Ja kuigi foogt tegi talle märkuse (“Siin istub Tallinna Raad, mitte seakari”), siis Üxküllile see ei mõjunud, kuna ta teatas veel järgnevalt: “Teie sead tungisid mulle päise päeva ajal kallale, kui ma Tallinnas olin”.
Tänapäevaseid kriminaalseadusi ja -termineid kasutades võib öelda, et raad, kes Üxkülli pea maharaiumise läbi surma mõistis, luges kergema karistuse (raehärrade sõimamise eest) kaetuks raskema karistusega (vaba linnakodaniku tapmise eest) ning lõplikuks karistuseks jäi seega surmanuhtlus.
Aga juuresolev lehelugu on päris õpetlik. Kohtualune ise olla kohtus väitnud, et “see et mendid on ahvid, on üldteada olev rahvusfakt”. Kohus omakorda tõdes aga, et “samuti on üldteada, et paljud inimesed suhtuvad politsei tegevusse äärmiselt negatiivselt ja kritiseerivalt, kuid kohtu arvates pole seadusandja tahe olnud selline, et igaüht, kes väljendab oma negatiivset suhtumist politseisse, peaks hakkama karistama,”
/Advokaadibüroo Viktor Turkin/
