EL-i piiriagentuuri Frontexi viimastel andmetel registreeriti 2022. aastal ligikaudu 330 000 ebaseaduslikku piiriületust Euroopa Liitu, mis on kõrgeim näitaja pärast 2016. aasta rändekriisi ja 64 protsenti rohkem kui aasta varem.
Lääne-Balkani rändetee, mille kaudu rändavad migrandid läbi Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia, et jõuda Ungaris Euroopa Liidu välispiirini, möödus Vahemere keskosa marsruudist kui illegaalsete migrantide enim kasutatavast teest. Eelmisel aastal tuvastati marsruudil üle 145 000 ebaseadusliku sisserändaja, mis on märkimisväärne, 136 protsendiline kasv võrreldes 2021. aastaga.
Eelmisel aastal seda marsruuti kasutanud migrandid olid enim Süüriast, Afganistanist, Türgist ja Tuneesiast.
Horvaatia liitumine Euroopa Liidu piirideta Schengeni alaga, mis jõustus 1. jaanuaril 2023, toob selles piirkonnas paratamatult kaasa suuremaid väljakutseid, pikendades oluliselt EL-i välispiiri pikkust.
Kokku tuvastati 102 529 migranti, kes üritasid Vahemere keskosas ületada ELi piiri, et jõuda Itaaliasse, mis on 51 protsenti rohkem kui 2021. aastal. Kõige sagedamini teatati, et sellel marsruudil tegutsevad Egiptusest, Tuneesiast, Bangladeshist ja Süüriast pärit migrandid. .
Vahemere idaosa oli illegaalsete migrantide poolt enim kasutatud marsruut, mis reisis peamiselt läbi Türgi Kreekasse. Eelmisel aastal järgis seda teed peaaegu 43 000, peamiselt süürlased, afgaanid, nigeerlased ja kongolased, mis on 108 protsenti rohkem kui 2021. aastal.
Tegevuse vähenemisest teatati kolmel muul Frontexi tunnustatud marsruudil. Vahemere lääneosa Hispaaniasse suunduval marsruudil oli 14 582 ebaseaduslikku migranti, mis on 21 protsenti vähem; Lääne-Aafrika marsruudil Hispaania Kanaari saartele registreeriti 15 462 ebaseaduslikku piiriületust, mis on 31 protsenti vähem; ja idapoolsel maismaapiiril Poolasse, Leetu ja Lätti tuli 6127 ebaseaduslikku migranti, mis on 25 protsenti vähem kui 2021. aastal.
Vahepeal registreeriti 37-protsendiline kasv Schengeni alast Ühendkuningriiki lahkumises, kus tuvastati 71 081 isikut.
Frontex kinnitas, et 13 miljonit Ukraina põgenikku, kes sisenesid EL-i välismaise maismaapiiri kaudu ajavahemikus 24. veebruarist kuni aasta lõpuni, ei sisaldu arvudes.
Üle 80 protsendi avastatud ebaseaduslikest migrantidest olid täiskasvanud mehed.
“Naiste arvele langes vähem kui üks kümnest avastamisjuhtumitest, samas kui alaealiste osatähtsus langes veidi, ligikaudu 9 protsendini kõigist avastamistest,” seisis Frontexi reedeses pressiteates.
EL-i piiriagentuur rõhutas, et arvud põhinevad esialgsetel andmetel, mööndes, et “lõplikud arvud võivad olla hilinenud aruandluse tõttu suuremad”.
Ebaseaduslike piiriületuste statistika erineb kogu Euroopas esitatud varjupaigataotluste arvust, mis annab ehk teadlikuma ülevaate kontinenti ümbritsevast kriisist.
EL-i varjupaigaameti juhi Nina Gregori sõnul esitati EL-is eelmise aasta jaanuarist oktoobrini peaaegu 790 000 varjupaigataotlust. See tähendab 54-protsendilist kasvu võrreldes 2021. aasta sama perioodiga ja ei sisalda ukrainlastele pakutavat ajutist kaitset.
“On üsna selge, et kasvav taotluste arv jätkub ka lähitulevikus,” ütles Gregori detsembris, kusjuures aasta viimastel kuudel on varjupaigataotluste arv üle 100 000 iga kuu.
