Avaleht Esileht Bideni administratsioon Gaza humanitaarmere koridori avamine Iisraeli ja Hamasi sõja jätkumisel

Bideni administratsioon Gaza humanitaarmere koridori avamine Iisraeli ja Hamasi sõja jätkumisel

Liikumise "Standing Together" aktivistid täidavad 7. märtsil 2024 Lõuna-Iisraeli linna Ashkeloni kaubanduskeskuse parklas veoauto toiduabiga, enne kui sõidavad konvoiga Gaza sektori piiri poole, sümboolses toetusavalduses palestiinlastele. (Jack Guez / AFP kaudu Getty Images)
Valge Maja ametnik ütles ajakirjanikele, et Bideni administratsiooni mereabipüüdlused teevad koostööd ka Küprose valitsusega.

Bideni administratsioon liigub edasi plaanidega avada meretee humanitaarabi kohaletoimetamiseks Gaza sektorisse, kui Iisraeli väed jätkavad seal oma sõjalisi operatsioone.

USA sõjavägi jälgib selle merehumanitaarkoridori loomist ja jõupingutused algavad sadama rajamisega Gaza Vahemere rannikule, et võimaldada suuremaid kaubalaevu, mis veavad toitu, vett, ravimeid ja ajutisi varjupaiku piiritletud territooriumile.

President Joe Biden kavatseb merekoridori projekti ametlikult välja kuulutada oma 7.märtsi kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Valge Maja ametnikud vaatasid mereabikoridori plaane üle ametlikult korraldatud taustakõnes enne presidendi kõnet.

Valge Maja ametnik ütles ajakirjanikele, et Bideni administratsiooni mereabipüüdlused teevad koostööd ka Küprose valitsusega. Vahemere saareriik on varem pakkunud oma Larnaca sadama kasutamist mereabi kohaletoimetamiseks. Tulevase ettepaneku kohaselt saavad Iisraeli ametnikud kontrollida Gazasse suunduvaid abisaadetisi enne, kui need Küprose sadamast lahkuvad.

Humanitaarprobleemid Gazas

Iisraeli väed sisenesid Gaza sektorisse pärast seda, kui Hamasi terroristid rikkusid 7. oktoobril 2023 Gaza-Iisraeli barjääri ja korraldasid mitmeid rünnakuid, mille tagajärjel hukkus üle 1,100 inimese ja veel tuhanded said vigastada. Kuigi Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on sõnastanud sõjaaegse eesmärgi hävitada Hamas ja vabastada sajad pantvangid, kes võeti 7. oktoobri rünnakute ajal, on käimasolevad lahingud toonud Gaza tsiviilelanikkonnale kaasa kaasnevaid kulusid.

Mõnede hinnangute kohaselt on lahingute tõttu riigisiseselt ümber asustatud ligi 2 miljonit Gaza elanikku, veel kümned tuhanded on tapetud, haavatud või kadunud.

Valge Maja ametnik ütles ajakirjanikele, et president Biden “räägib 7. oktoobri kohutavatest rünnakutest ja Iisraeli õigusest minna Hamasi ja selle eest vastutavate isikute järel”, aga ka “Iisraeli põhikohustusest kaitsta süütuid tsiviilisikuid Gazas ja tegeleda ka humanitaarkriisiga Gazas”.

Bideni administratsiooni otsus selle mereabikoridoriga edasi liikuda tuleb päevi pärast surmavat intsidenti, kus abi kohaletoimetamine Gaza põhjaosas muutus surmavaks. Gaza põhjaosas al-Rashidi tänaval 29. veebruaril toimunud intsidendis hukkus koguni 100 ja sai vigastada veel mitusada inimest.

Rashidi tänava intsidendi täpsed asjaolud on vaidlustatud. Iisraeli kaitsevägi (IDF) on tunnistanud, et IDFi sõdurid tulistasid abi kohaletoimetamise koha lähedal oma relvi, kuigi IDFi ametnikud ütlesid, et need olid hoiatuslasud vastuseks rahvahulkadele, kes tungisid veoautode ümber, rüüstasid sõidukeid ja trampisid üksteist. IDF-i ametnikud on intsidendist tingitud surmajuhtumeid suuresti seostanud trampimisvigastustega. Eraldi ütlesid piirkonnaarstid Associated Pressile, et nad võtsid pärast 29. veebruari intsidenti vastu kümneid haavlihaavadega patsiente.

“Me ei oota iisraellasi”: Valge Maja ametnik

Pärast Rashidi tänava intsidenti andis president Biden USA sõjaväele korralduse alustada humanitaarabi lennutamist Gaza sektorisse.

“Tõde on see, et me teame, et Gazasse voolav abi ei ole kusagil piisavalt lähedal ega piisavalt kiire,” ütles teine Valge Maja ametnik 7. märtsil. “President teeb täna õhtul taas selgeks, et me kõik peame tegema rohkem ja et Ameerika Ühendriigid teevad rohkem ning me püüame kasutada kõiki võimalikke kanaleid, et saada Gazasse täiendavat abi.”

Teine Valge Maja ametnik ütles, et Iisraeli valitsus on Bideni administratsiooni palvel nõustunud avama uue maismaa abikoridori Gaza põhjaossa. Valge Maja ametnik ütles, et Iisrael aitab suurendada ka humanitaarabi liikumist Jordaaniast Kerem Shalomi piiripunkti Gaza–Egiptuse–Iisraeli piiri lähedal. Seni on Valge Maja ametnik öelnud, et Jordaania-Kerem Shalomi abimarsruudil on nähtud umbes 48 abiveokit nädalas, kuid nimetatud võimsus peaks selle ristmiku kaudu kasvama 50 või enama veokini päevas. “Aga me ei oota iisraellasi,” ütles teine Valge Maja ametnik. “See on hetk Ameerika juhtkonna jaoks ja me ehitame riikide koalitsiooni selle kiireloomulise vajaduse rahuldamiseks.”

Hamasi relvarahu kohustus: Valge Maja ametnik

Teine Valge Maja ametnik ütles, et vähemalt ajutine relvarahu on vajalik selleks, et “tõepoolest rahuldada Gaza tsiviilelanikkonna pakilisi vajadusi ja võimaldada humanitaarpartneritel ohutult jagada elupäästvat abi kogu Gazas vajalikus ulatuses”.

President Biden lootis, et selleks nädalaks jõutakse relvarahukokkuleppeni, kuid ta alandas oma ootusi pärast Rashid Streeti intsidenti.

Hiljutised kõnelused on keskendunud kuuenädalase lahingutegevuse pausi väljavaatele tingimusel, et Hamas vabastab rohkem pantvange, mille ta võttis 7. oktoobril 2023. Veebruaris visandas Hamas pikaajalisema relvarahuettepaneku, mille kohaselt ta tagastaks pantvangid 4 1/2 kuu jooksul, pärast mida lahkuksid Iisraeli väed Gaza sektorist ja sõda lõppeks. Hr Netanyahu nimetas Hamasi ettepanekut “pettekujutelmaks” ja kordas oma lubadust jätkata sõda, kuni Hamas on täielikult likvideeritud.

Praegu taotleb Bideni administratsioon kuuenädalast pausi võitluses ja mõnede pantvangide vabastamist.

“Tee relvarahuni on sirgjooneline. Täna võiks olla vähemalt kuuenädalane relvarahu, kui Hamas nõustuks vabastama määratletud kategooria haavatavaid pantvange, sealhulgas naisi, vanureid, haigeid ja haavatuid,” ütles teine Valge Maja ametnik 7. märtsil. “See kokkulepe on praegu laual ja seda on olnud rohkem kui eelmisel nädalal. See tooks Gaza inimestele kohest kergendust. Samuti looks see tingimused, mis on vajalikud kiireloomulise humanitaartöö võimaldamiseks, mis tuleb ära teha. Praegu lasub vastutus Hamasil.”

Hamasi läbirääkijate delegatsioon oli sõitnud Kairosse, et arutada relvarahu ettepanekut Katari ja Egiptuse saadikutega. Hamasi delegatsioon lahkus Egiptuse pealinnast 7. märtsil pakkumist vastu võtmata.

Täieliku lüüasaamise ja alistumisega nõustumine näib olevat Hamasi jaoks nonstarter. 7. märtsil ütles Hamasi ametnik Sami Abu Zuhri, et Iisraeli pool “nurjab” relvarahukõnelused, keeldudes lõpetamast Gaza pealetungi, viimast oma väed territooriumilt välja ja tagamast, et kogu konflikti vältel ümberasustatud inimesed saaksid oma kodudesse tagasi pöörduda.

Exit mobile version