Ettepanek, milles nõutakse Wikileaksi asutaja Julian Assange’i naasmist Austraaliasse, on läbinud föderaalparlamendi alamkoja 86 häälega 42 vastu. Seda toetas labor, samas kui enamik opositsioonikoalitsioonist oli ettepaneku vastu.
Seda liigutas sõltumatu parlamendiliige Andrew Wilkie, kes ütles, et see “saadab võimsa poliitilise signaali Briti valitsusele ja USA valitsusele”.
Peaminister Anthony Albanese ütles parlamendile, et Londoni ülemkohtu kuulamine hr Assange’i kaebuse üle oli “kriitiline periood”.
“Loodan, et see laheneb. Loodan, et seda saab sõbralikult lahendada. Austraalia asi ei ole sekkuda teiste riikide õigusprotsessidesse, kuid meil on kohane väljendada oma väga kindlat seisukohta, et need riigid peavad arvestama vajadusega see lõpule viia,” ütles ta.
USA ametnikud püüavad hr Assange’i Briti vanglast välja anda Ameerika Ühendriikidele, kus ta on tagaotsitav kriminaalsüüdistuse alusel seoses WikiLeaksi konfidentsiaalsete USA sõjaväeandmete ja diplomaatiliste kaablite avaldamisega.
Briti kohtud on seni väljaandmise heaks kiitnud, kuid hr Assange, kes on Austraalia kodanik, on esitanud võimaliku lõpliku õigusliku kaebuse selle peatamiseks.
Seisab silmitsi kuni 175-aastase vanglakaristusega
51-aastast meest süüdistatakse vandenõus häkkida valitsuse arvuteid ja rikkuda spionaažiseadust, vabastades 2010. ja 2011. aastal Wikileaksi kaudu konfidentsiaalseid kaableid. Teda ähvardab kuni 175-aastane vanglakaristus, kuid USA valitsus on öelnud, et kolme kuni kuue aasta pikkune karistus on tõenäolisem.
Briti siseminister Priti Patel kiitis väljaandmise heaks juunis pärast seda, kui Assange’ile keelduti märtsis ülemkohtu apellatsioonimenetluses apellatsioonkaebust esitamast.
Viimane juhtum, mida arutatakse järgmise kahe päeva jooksul (20. ja 21. veebr), väidab, et hr Assange’i karistatakse tema poliitiliste vaadete ja seadusega kaitstud kõnede eest ning et väljaandmine rikuks USA-Ühendkuningriigi väljaandmislepingut ja rahvusvahelist õigust, kuna see on seotud sellega, mida tema advokaadid nimetavad “poliitilisteks kuritegudeks”.
Samuti väidavad nad, et USA valitsus “esitas juhtumi põhifaktid valesti” Briti kohtutele.
Hr Wilkie kavatseb sõita Suurbritanniasse, et osaleda selle nädala kuulamistel.
“Ükskõik, kas kummardate või jälestate Julian Assange’i, on asi kestnud piisavalt kaua,” ütles ta.
Parlamendi ettepanekut toetas hr Albanese, kes on pikka aega kutsunud Ameerika Ühendriike üles loobuma väljaandmistaotlustest ja vabastama Assange’i. Ta on öelnud, et on pettunud, et ei suuda leida diplomaatilist lahendust.
Ta tõstatas küsimuse otse president Joe Bideniga oktoobris toimunud riigivisiidil Ameerika Ühendriikidesse.
Sellele eelnes parteideülene Austraalia parlamendiliikmete delegatsioon, kes sõitis Washingtoni, et teha lobitööd USA seadusandjatele hr Assange’i vabaduse nimel.
Peaprokurör Mark Dreyfus kinnitas, et küsimus tõstatati eelmisel kuul Washingtonis toimunud kohtumisel USA ametivenna Merrick Garlandiga.
“See oli eraviisiline arutelu, kuid selle valitsuse seisukoht Assange’i suhtes on väga selge ja ei ole muutunud,” ütles hr Dreyfus avalduses. “On aeg see asi lõpetada.”
Hr Assange on olnud kõrge turvalisusega Belmarshi vanglas alates 2019. aastast. Ta oli varem veetnud seitse aastat Ecuadori saatkonnas Londonis, püüdes samal ajal Lõuna-Ameerika riigis varjupaika taotleda.
Kui ta sel nädalal kohtuistungi kaotab, on ta ammendanud kõik õiguskaitsevahendid Inglismaal ning tema toetajad kardavad, et ta võidakse kiiresti Ameerika Ühendriikidesse üle viia, enne kui ta saab edasi kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Ettepanek, milles nõutakse Wikileaksi asutaja Julian Assange’i naasmist Austraaliasse, on läbinud föderaalparlamendi alamkoja 86 häälega 42 vastu. Seda toetas labor, samas kui enamik opositsioonikoalitsioonist oli ettepaneku vastu.
Seda liigutas sõltumatu parlamendiliige Andrew Wilkie, kes ütles, et see “saadab võimsa poliitilise signaali Briti valitsusele ja USA valitsusele”.
Peaminister Anthony Albanese ütles parlamendile, et Londoni ülemkohtu kuulamine hr Assange’i kaebuse üle oli “kriitiline periood”.
“Loodan, et see laheneb. Loodan, et seda saab sõbralikult lahendada. Austraalia asi ei ole sekkuda teiste riikide õigusprotsessidesse, kuid meil on kohane väljendada oma väga kindlat seisukohta, et need riigid peavad arvestama vajadusega see lõpule viia,” ütles ta.
USA ametnikud püüavad hr Assange’i Briti vanglast välja anda Ameerika Ühendriikidele, kus ta on tagaotsitav kriminaalsüüdistuse alusel seoses WikiLeaksi konfidentsiaalsete USA sõjaväeandmete ja diplomaatiliste kaablite avaldamisega.
Briti kohtud on seni väljaandmise heaks kiitnud, kuid hr Assange, kes on Austraalia kodanik, on esitanud võimaliku lõpliku õigusliku kaebuse selle peatamiseks.
Seisab silmitsi kuni 175-aastase vanglakaristusega
51-aastast meest süüdistatakse vandenõus häkkida valitsuse arvuteid ja rikkuda spionaažiseadust, vabastades 2010. ja 2011. aastal Wikileaksi kaudu konfidentsiaalseid kaableid. Teda ähvardab kuni 175-aastane vanglakaristus, kuid USA valitsus on öelnud, et kolme kuni kuue aasta pikkune karistus on tõenäolisem.
Briti siseminister Priti Patel kiitis väljaandmise heaks juunis pärast seda, kui Assange’ile keelduti märtsis ülemkohtu apellatsioonimenetluses apellatsioonkaebust esitamast.
Viimane juhtum, mida arutatakse järgmise kahe päeva jooksul (20. ja 21. veebr), väidab, et hr Assange’i karistatakse tema poliitiliste vaadete ja seadusega kaitstud kõnede eest ning et väljaandmine rikuks USA-Ühendkuningriigi väljaandmislepingut ja rahvusvahelist õigust, kuna see on seotud sellega, mida tema advokaadid nimetavad “poliitilisteks kuritegudeks”.
Samuti väidavad nad, et USA valitsus “esitas juhtumi põhifaktid valesti” Briti kohtutele.
Hr Wilkie kavatseb sõita Suurbritanniasse, et osaleda selle nädala kuulamistel.
“Ükskõik, kas kummardate või jälestate Julian Assange’i, on asi kestnud piisavalt kaua,” ütles ta.
Parlamendi ettepanekut toetas hr Albanese, kes on pikka aega kutsunud Ameerika Ühendriike üles loobuma väljaandmistaotlustest ja vabastama Assange’i. Ta on öelnud, et on pettunud, et ei suuda leida diplomaatilist lahendust.
Ta tõstatas küsimuse otse president Joe Bideniga oktoobris toimunud riigivisiidil Ameerika Ühendriikidesse.
Sellele eelnes parteideülene Austraalia parlamendiliikmete delegatsioon, kes sõitis Washingtoni, et teha lobitööd USA seadusandjatele hr Assange’i vabaduse nimel.
“See oli eraviisiline arutelu, kuid selle valitsuse seisukoht Assange’i suhtes on väga selge ja ei ole muutunud,” ütles hr Dreyfus avalduses. “On aeg see asi lõpetada.”
Hr Assange on olnud kõrge turvalisusega Belmarshi vanglas alates 2019. aastast. Ta oli varem veetnud seitse aastat Ecuadori saatkonnas Londonis, püüdes samal ajal Lõuna-Ameerika riigis varjupaika taotleda.
Kui ta sel nädalal kohtuistungi kaotab, on ta ammendanud kõik õiguskaitsevahendid Inglismaal ning tema toetajad kardavad, et ta võidakse kiiresti Ameerika Ühendriikidesse üle viia, enne kui ta saab edasi kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtusse.