Föderaalvalitsuse COVID-19 reageerimise uurimine edeneb, kuid selle esimehe Robyn Kruki sõnul puudub sellel endiselt kogukonna mõne segmendi panus.
Proua Kruk märkis “uskumatult head vastust” varasematele üleskutsetele avalikeks avaldusteks, kuid oli teatud rühmitusi, kelle lugusid polnud veel räägitud. Nende hulka kuulusid eakad inimesed, maa- ja äärepoolseimates piirkondades elavad inimesed, puudega inimesed ja esimeste rahvaste kogukonnad.
Ta rõhutas, kui oluline on tagada nende hääle kuuldavus, kirjeldades seda kui “tohutut, kuid olulist ülesannet”.
Nende rühmade kaasamiseks on uuringul kavas lisaks sidusrühmade ümarlauakohtumistele, mis on kavas peagi toimuda, läbi viia üksikasjalikumaid fookusgrupi arutelusid.
Pr Kruk tõstis esile ka pandeemiaga otseselt seotud inimeste, sealhulgas reageerimismeetmetest ja eesliiniorganisatsioonidest tõsiselt mõjutatud inimeste märkimisväärset huvi.
“Samuti oleme teinud märkimisväärseid edusamme, rääkides otsustajate ja peamiste nõustajatega riiklikul, riigi territooriumil ja kohaliku omavalitsuse tasandil, samuti tööstusorganisatsioonide, kogukonnarühmade ja teadussektori esindajatega,” ütles ta.
See jätkub lähikuudel.
Kuigi enamik osariike ja territooriume on teinud kohustuslikke või sõltumatuid ülevaateid, mille tulemused on juba avalikul areenil, rõhutas pr Kruk vajadust põhjalikult uurida Austraalia reageerimist COVID-19-le.
“Puuduv tükk on riiklik reageerimine COVID-19-le,” ütles proua Kruk.
“Me peame vaatama tervikpilti, sealhulgas juhtimiskorda, valitsuskabinetti, otsuste tegemist ja nõustamisstruktuure. Nüüd on aeg toetuda juba tehtud tööle ja tuua need õppetunnid – pusletükid – kokku. Seda pole varem tehtud.”
Ta kinnitas, et uurimise käigus uuritakse selliste oluliste otsuste mõju nagu piiride ja koolide sulgemine ning “muud olulised kogukonna probleemid”.
“Meie fookus on Austraalia valitsuse reageerimise vaatenurgast ja eesmärgist toetada tulevikus ühtset tõenditel põhinevat riiklikku lähenemist,” ütles ta.
Austraalia on juba valmis tegelema mis tahes tulevase pandeemiaga, kommenteeris Krug.
“Me kõik loodame, et see on 30 või 50 aasta kaugusel. Kuid enesega rahulolu ei ole kunagi sõber,” ütles ta.
“Oleme näinud, kui kiiresti võib selline intsident nagu COVID-19 toimuda. Samuti oleme näinud, kui olulised on head tõendid proportsionaalse vastuse andmisel. Sellepärast ongi selline uurimine nii vajalik. See annab inimestele võimaluse jagada, mida nad on õppinud, mida nad loodavad, et neid saaks tulevikus vajadusel korrata ja mida nad enam ei teeks.”
“Need õppetunnid tuleb jäädvustada. Me ei saa riskida sellega, et nad kaovad aja möödudes või seetõttu, et inimesed ei ole enam nendes positsioonides.”
“Me võlgneme seda kõigile, kes tegid nii palju tööd kogukonna turvalisuse tagamiseks.”
Sõltumatu paneel peaks esitama valitsusele lõpparuande, sealhulgas soovitused Austraalia valmisoleku parandamiseks tulevasteks pandeemiateks, 2024. aasta septembri lõpuks.
Föderaalvalitsuse COVID-19 reageerimise uurimine edeneb, kuid selle esimehe Robyn Kruki sõnul puudub sellel endiselt kogukonna mõne segmendi panus.
Proua Kruk märkis “uskumatult head vastust” varasematele üleskutsetele avalikeks avaldusteks, kuid oli teatud rühmitusi, kelle lugusid polnud veel räägitud. Nende hulka kuulusid eakad inimesed, maa- ja äärepoolseimates piirkondades elavad inimesed, puudega inimesed ja esimeste rahvaste kogukonnad.
Ta rõhutas, kui oluline on tagada nende hääle kuuldavus, kirjeldades seda kui “tohutut, kuid olulist ülesannet”.
Nende rühmade kaasamiseks on uuringul kavas lisaks sidusrühmade ümarlauakohtumistele, mis on kavas peagi toimuda, läbi viia üksikasjalikumaid fookusgrupi arutelusid.
Pr Kruk tõstis esile ka pandeemiaga otseselt seotud inimeste, sealhulgas reageerimismeetmetest ja eesliiniorganisatsioonidest tõsiselt mõjutatud inimeste märkimisväärset huvi.
“Samuti oleme teinud märkimisväärseid edusamme, rääkides otsustajate ja peamiste nõustajatega riiklikul, riigi territooriumil ja kohaliku omavalitsuse tasandil, samuti tööstusorganisatsioonide, kogukonnarühmade ja teadussektori esindajatega,” ütles ta.
See jätkub lähikuudel.
Kuigi enamik osariike ja territooriume on teinud kohustuslikke või sõltumatuid ülevaateid, mille tulemused on juba avalikul areenil, rõhutas pr Kruk vajadust põhjalikult uurida Austraalia reageerimist COVID-19-le.
“Puuduv tükk on riiklik reageerimine COVID-19-le,” ütles proua Kruk.
“Me peame vaatama tervikpilti, sealhulgas juhtimiskorda, valitsuskabinetti, otsuste tegemist ja nõustamisstruktuure. Nüüd on aeg toetuda juba tehtud tööle ja tuua need õppetunnid – pusletükid – kokku. Seda pole varem tehtud.”
Ta kinnitas, et uurimise käigus uuritakse selliste oluliste otsuste mõju nagu piiride ja koolide sulgemine ning “muud olulised kogukonna probleemid”.
“Meie fookus on Austraalia valitsuse reageerimise vaatenurgast ja eesmärgist toetada tulevikus ühtset tõenditel põhinevat riiklikku lähenemist,” ütles ta.
Austraalia on juba valmis tegelema mis tahes tulevase pandeemiaga, kommenteeris Krug.
“Me kõik loodame, et see on 30 või 50 aasta kaugusel. Kuid enesega rahulolu ei ole kunagi sõber,” ütles ta.
“Oleme näinud, kui kiiresti võib selline intsident nagu COVID-19 toimuda. Samuti oleme näinud, kui olulised on head tõendid proportsionaalse vastuse andmisel. Sellepärast ongi selline uurimine nii vajalik. See annab inimestele võimaluse jagada, mida nad on õppinud, mida nad loodavad, et neid saaks tulevikus vajadusel korrata ja mida nad enam ei teeks.”
“Need õppetunnid tuleb jäädvustada. Me ei saa riskida sellega, et nad kaovad aja möödudes või seetõttu, et inimesed ei ole enam nendes positsioonides.”
“Me võlgneme seda kõigile, kes tegid nii palju tööd kogukonna turvalisuse tagamiseks.”
Sõltumatu paneel peaks esitama valitsusele lõpparuande, sealhulgas soovitused Austraalia valmisoleku parandamiseks tulevasteks pandeemiateks, 2024. aasta septembri lõpuks.